Antratsiit

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Antratsiit
Antratsiidi irisatsioon

Antratsiit (ladina keeles anthracites, vanakreeka keelest ἄνθραξ "süsi; karbunkul") on vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon.[1]

Antratsiidile on iseloomulik suur tihedus (1500–1700 kg/m³)[2] ja metalliläige. Süsinikusisaldus on üle 86%[3]. Kasutatakse suure kütteväärtusega tahke kütusena (kütteväärtus 8100–8350 kcal/kg)[2]. Põleb peaaegu suitsuta.

Maailma uurinud antratsiidi varud on 28,2 mld tonni, sh Venemaal 6,7 mld tonni ja USAs 6,3 mld tonni. Peamised söebasseinid on Pennsylvanias (USA), Albertas (Kanada), Vitbank (LAV), Donbassi idaosa (Ukraina); Venemaal Kuzbass, Tungusski, Taimõri, Gorlovski, Ida-Donbass.[1]

Antratsiiti kasutatakse energeetikas, mustas ja värvilises metallurgias, ka adsorbentide, elektroodide, elektrokorundi ja pulbri mikrofoonide jaoks tootmiseks.[1]

Antratsiidi liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvahelise süte klassifikatsiooni järgi jaotatakse antratsiite kolmeks liigiks:

  • Meta-antratsiit (mittelenduva süsiniku sisaldus >=98% ja lendosiste sisaldus <=2%)
  • Antratsiit (vastavalt 92–98% ja 2–8%)
  • Semiantratsiit ehk poolantratsiit (vastavalt 86–92% ja 8–14%)[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Большая Российская энциклопедия: В 30 т. / Председатель науч.-ред. совета Ю. С. Осипов. Отв. ред С. Л. Кравец. Т. 2. Анкилоз — Банка. — М.: Большая Российская энциклопедия, 2005. — 766 с.: ил.: карт.
  2. 2,0 2,1 Антрацит (уголь) dic.academic.ru lehel
  3. Eesti Kaupade Nomenklatuuri kohta ESTLEX Õigusinfosüstem
  4. Kaevandatavad söed (TTÜ õppematerjalid)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]