Antratsiit

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Antratsiit
Antratsiidi irisatsioon

Antratsiit (ladina keeles anthracites, vanakreeka keelest ἄνθραξ – 'süsi; karbunkul') on vanim ja kõrgema moondetasemega kivisöe modifikatsioon.[1]

Antratsiidile on iseloomulik suur tihedus (1500–1700 kg/m³)[2] ja metalliläige. Selle süsinikusisaldus on üle 86%[3]. Antratsiiti kasutatakse suure kütteväärtusega tahkekütusena (kütteväärtus 8100–8350 kcal/kg)[2], see põleb peaaegu suitsuta.

Maailma uuritud antratsiidivarud on 28,2 miljardit tonni, sealhulgas Venemaal 6,7 miljardit tonni ja USAs 6,3 miljardit tonni. Peamised söebasseinid on Pennsylvanias (USA), Albertas (Kanada), Vitbankis (LAV), Donbassi idaosas (Ukraina) ning Venemaal Kuzbass, Tungusk, Taimõr, Gorlovsk ja Ida-Donbass.[1]

Antratsiiti kasutatakse energeetikas, mustas ja värvilises metallurgias, muu hulgas ka adsorbentide, elektroodide, elektrokorundi ja süsimikrofonide tootmiseks.[1]

Antratsiidi liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvahelise söeklassifikatsiooni järgi on antratsiite kolme liiki:

  • Meta-antratsiit (mittelenduva süsiniku sisaldus kuni 98% ja lenduvate osakeste sisaldus kuni 2%)
  • Antratsiit (vastavalt 92–98% ja 2–8%)
  • Semiantratsiit ehk poolantratsiit (vastavalt 86–92% ja 8–14%)[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Большая Российская энциклопедия: В 30 т. / Председатель науч.-ред. совета Ю. С. Осипов. Отв. ред С. Л. Кравец. Т. 2. Анкилоз — Банка. — М.: Большая Российская энциклопедия, 2005. — 766 с.: ил.: карт.
  2. 2,0 2,1 Антрацит (уголь) dic.academic.ru.
  3. Eesti kaupade nomenklatuuri kohta ESTLEX-i Õigusinfosüsteem.
  4. Kaevandatavad söed (TTÜ õppematerjal).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]