Jäätmed

Allikas: Vikipeedia

Jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid[1]. Jäätmeseaduse kohaselt jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.[2]

Looduslikus aineringes, jäätmeprobleemi pole, sest kõik see, mis biosfääris orgaaniliste ainetena, organismidena tekib ka lagundatakse bioloogiliste lagundajate poolt. Vaid inimene oma aktiivselt keskkonda muutva tegevusega toodab jäätmeid, mis loodust saastavad ja reostavad. Inimene muudab ümbritsevat keskkonda, näiteks luues materjale, mis lagunevad looduses väga kaua. Teaduse ja tehnika revolutsioon valgustusajastul tõi kaasa tööstuse arengu ja inimpopulatsiooni pIahvatusliku suurenemise. Enne seda aega oli jäätmete probleem, looduse saastamine suhteliselt väike. Jäätmed on inimtsivilisatsiooni, selle progressi pahupool, üks globaalsetest probleemidest. Õnneks seda probleemi teadvustatakse ja püütakse leida lahendusi rahvusvahelisel tasemel kokkulepeid sõlmides. Näiteks Pariisi kliimakonverents võttis vastu otsused, mis püüavad pidurdada tööstuse poolt põhjustatud kliima soojenemist.[viide?]

Inimtegevuse jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel. Jäätmeid saab teatud juhtudel kasutada soojuselektrijaamade kütusena.[3]

Jäätmete liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Jäätmeseaduse kohaselt jagunevad jäätmed järgmiselt[2]:

  • Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
  • Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.
  • Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.
  • Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed:
  1. aia- ja haljastujäätmed;
  2. kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
  3. toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed punktis 2 nimetatud jäätmetega.
  • Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus, plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms.
  • Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]