Kuivdestillatsioon

Allikas: Vikipeedia

Kuivdestillatsioon (ka: kuivdestilleerimine) tähendab tahke materjali kuumutamist, et saada vedelad ja/või gaasilised (võivad edasi kondenseeruda) produktid. Siin toimub suurte orgaaniliste molekulide lagunemine väiksemateks ja laguproduktide kogumine (võrdluseks: destillatsioonil lähtematerjal ei lagune).

Enamasti tähendab kuivdestillatsioon ehk utmine ehk poolkoksistamine lenduvaid komponente sisaldavate tahkekütuste (turvas, pruunsüsi, põlevkivi) kuumutamist õhu juurdepääsuta temperatuurini 500–550°C. Protsessi eesmärk on tahke jäägi (poolkoksi) või tõrva (põlevkivi puhul nimetatakse seda põlevkiviõliks) saamine, kõrvalsaadusena tekivad uttegaas ja uttevesi.

Erinevalt koksistamisest muutuvad lenduvad ained utmisel pürolüüsireaktsioonide tagajärjel vähe. Utetava kütuse kuumutamise viisi järgi eristatakse välis- ja siseküttega utteseadmeid.

Kuivdestillatsiooniks on nimetataud (Paul Kogerman) ka tõrva ajamist okaspuude puidust. Seejuures tõrv väljutatakse tõrvaahju alaosast vedela produktina ja mitte gaasilisena, seejuures eraldub ka lenduvaid produkte nagu tärpentiin, äädikhape, puupiiritus.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]