Aravete

Allikas: Vikipeedia
Aravete

Elanikke: 769 (31.12.2011)[1]

EHAK-i kood: 1326
Koordinaadid: 59° 9′ N, 25° 46′ Ekoordinaadid: 59° 9′ N, 25° 46′ E
Aravete (Eesti)
Aravete

Aravete alevik on Järva maakonnas Järva vallas PärnuRakvere maantee ääres, Aegviidu–Neitla oosistu lõunaosas kolmel rööpselt kulgeval oosil asuv asula.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus alevik Ambla valda.

Aravete alevik moodustati 1975. aastal Aravete küla ja Maarja töölisasula ühendamisel.[2] Ta koosneb kahest eraldi asuvast asumist – Aravete ja Maarjamõisa[3].

Aravate asula oli Aravete kolhoosi keskuseks ja on siiani piirkonna üks suuremaid tööandjaid. Suurimad tööandjad on Aravete Agro OÜ, AS Aravete Saeveski, Aravete Metallitööde OÜ, Maxit Estonia AS tehas Optimix, EPK OÜ, Aravete Kütus AS ja ka talumajapidamised. Säilinud on ka põllumajanduslikku tootmist. Ettevõtted on põhiliselt loodud 20 aastat tagasi toiminud ettevõtete ja kolhoosi materiaalsel baasil. Lisaks eraettevõtetele asuvad Aravete territooriumil riikliku struktuuri asutustena Järvamaa Päästeteenistuse Aravete Tugikomando ja Järva Politseiprefektuuri Aravete Politseijaoskond. Samuti asub valla eakate hooldekodu ja spetsiaalselt lasteaiaks ehitatud kahekorruselises hoones asuv lasteaed Aravete alevikus.

Aravetel asub RMK Järvamaa metskonna keskus.

Vaatamisväärsused ja vaba aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Aravete allikad.

Vaatamisväärsustest on siin Aravete haldushoone, mis on arhitekt Arvi Aasmaa projekti järgi 1981. aastal valminud funktsionalismi tunnusjoontega kahekorruseline hoone aleviku keskel. Praegu asub endises kolhoosikeskuses pood ja muid väiksemaid asutusi. Aravete Keskkooli hoone vanem funktsionalistlikus stiilis osa valmis 1941. aastal ja arhitekt Ignar Fjuki projekti järgi ehitatud postmodernistlik kolmekorruseline õppekorpus 1985, võimla 1988 ja ujula 1991. aastal.

Huvitavad on veel karstiala ja Aravete allikad, koolimaja ümber olev looduskaitse alune park, muuseum endises Kurisoo mõisahoones. Vaatamisrõõmu pakuvad ka Sääsküla ojale rajatud Mägise veehoidla (rahvasuus "Preediku") ning vabaõhuürituste koht Kangrumäel koos lähedalasuva sipelgaalaga. Metsas järskudel oosidel on talvel valgustatud suusarada ja suvel töötab Aravete kardirada, mis rajatud endise jahilaskmise õppe- ja puhkehoone asemele. 1980ndatel oli Eesti muusikasõprade hulgas tuntud igasuvine üritus Aravete jazz, mille traditsiooni 2006. aastal uuesti elustada püüti.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti 2011. aasta rahvaloendus, vaadatud 14.07.2014.
  2. "TEA entsüklopeedia". Köide 2. TEA Kirjastus: Tallinn, 2009. Lk 286
  3. "Ambla vald. Teejuht uudishimulikule rändajale". Koostaja Arlet Palmiste. MTÜ Aravete Kultuuri- ja Huviselts, 2014. Lk 57