Oksüdatsioon

Allikas: Vikipeedia

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Kitsamas mõttes on oksüdatsioon aine ühinemine hapnikuga[1]. Sellest tuleneb ka reaktsiooni nimi.

Oksüdeerumine toimub redoksreaktsioonis ning aine, mille korral toimub oksüdeerumine, on redutseerija. Oksüdeerumise vastandprotsess on redutseerumine ehk reduktsioon. Redutseerija oksüdeerub ehk annab elektrone ära. Samal ajal oksüdeerija liidab (aktsepteerib), omastab need elektronid, seega redutseerub.

Tüüpiline oksüdatsiooniprotsess on põlemine, mille käigus põlev aine oksüdeerub.

Bioloogiline oksüdatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bioloogiline oksüdatsioon.

Organismide kehas toimuvad samuti oksüdatsiooniprotsessid. Need on enamasti paljuetapilised ja lõppsaadustena eraldub peamiselt süsihappegaas, vesi ja ammoniaak. Võrreldes põlemisega on need oksüdatsiooniprotsessid aeglased.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1981. Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus. 656 lk