Butaani ja propaani segu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Butaani ja propaani segu on normaalrõhul gaasiliste, kuid rõhu all vedelas olekus süsivesinike segu, mida toodetakse peamiselt toornaftast. Laialdast kasutust leiab see balloonigaasina, luues võimaluse kasutada gaasi ka seal, kus puudub ühendus gaasijaotusvõrgu torustikuga. Balloonis rõhu all olles on butaani (C4H10) ja propaani (C3H8) segu vee sarnase konsistentsiga, aurustudes kasutamisel värvituks, lõhnatuks, kergesti süttivaks, plahvatusohtlikuks ning põlemisel vaid veeks ja süsihappegaasiks lagunevaks õhust raskemaks gaasiks. Võimalike gaasilekete avastamiseks lisatakse seepärast tootmisel väike kogus gaasisegule iseloomulikku ebameeldivat lõhna andvat lõhnaainet (etaanetiool või tiofeen). Propaani ja butaani vahekord segus võib olla kasutuseesmärgist ja sesoonist sõltuvalt erinev. Kuna butaani keemistemperatuur on oluliselt kõrgem (−0,5 °C) kui propaanil (−42,1 °C), sobib talvel kasutamiseks kõrgema propaanisisaldusega segu. Suvel seevastu kasutatakse kõrgema butaanisisaldusega segu, et hoida ära balloonisisese rõhu liigne tõus. Kuigi butaani energiatihedus (45,72 MJ/kg) on propaaniga (46,44 MJ/kg) peaaegu võrdne, kasutatakse kõrgema propaanisisaldusega segu ka seal, kus on vaja gaasi kiiremat aurustumist piisava energeetilise võimsuse saavutamiseks. Kuna vedelgaasi aurustumine on endodermiline (neelab energiat), jahtub balloonis olev gaasijääk intensiivse gaasikasutuse korral kiiresti ja selle temperatuur võib ka soojal suvepäeval langeda alla butaani keemistemperatuuri, vähendades sellega järsult edasist aurustumiskiirust.

Toksiliste põlemissaadusteta puhta põlemise tõttu on butaani ja propaani segul väga suur eelis bensiini ja diislikütuse ees piiratud ventilatsiooni tingimustes ja toidu valmistamiseks kasutamisel. Eri mõõdus balloonide kasutamise võimalus annab sellele kütuseliigile ka paindlikkuse väga erinevateks kasutusvaldkondadeks, kus on oluline mobiilsus ja autonoomsus. Eestis pakutakse vedelgaasi majapidamistes ja tööstuses kasutamiseks harilikult korduvkasutatavates 0,3 kg (1 L), 2 kg (5 L), 3 kg (8 L), 5 kg (12 L), 11 kg (27 L), 21 kg (50 L) või 30 kg (70 L) sisaldavates balloonides või siis statsionaarsetes, vedelgaasimahutite tankimiseks mõeldud veoautoga täidetavates erinevas suuruses mahutites. Kaasaskantavate tööriistade, pliitide ja lampide jaoks on kasutuses ka ühekordse kasutusega balloonid, mis võivad olla nii juba kasutusele võetud ballooni pooltühjana eemaldada lubava isesulguva ventiiliga, kui ka ilma ventiilita, sisestamisel seadme poolt mulgustatavad balloonid, mida saab seadmest eemaldada alles gaasi lõppemisel.

Euroopas kasutatav butaani ja propaani segu on valdavalt pärit Venemaalt.[1][2]


Ohutusnõuded[muuda | muuda lähteteksti]

Tuleohutusnõuete tõttu tohib butaani ja propaani segu balloone hoida ja kasutada keskkonnas, mille temperatuur ei ületa 50 °C. Seetõttu ei tohi balloone jätta soojal ajal otsese päikesevalguse käes seisvasse sõidukisse või mujale kontrollimatult kuumaks minna võivasse kohta. Gaasisegu plahvatusohtlikkuse tõttu peavad siseruumides kasutamise korral ruumid olema ventileeritavad ja võimsamate seadmete kasutamise korral varustatud ka gaasidetektoritega, mille sobiv asukoht on gaasisegu õhust raskema erikaalu tõttu põranda ligidal.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Hoonete kütmine[muuda | muuda lähteteksti]

Butaani ja propaani segu kasutatakse ballooni- või mahutigaasina gaasitorustikust eemale jäävate asulate ja hoonete väiksemate või keskmise suurusega gaasikatelde või muude kütteseadmete (soojapuhurid, gaasikaminad, soojuskiirgurid) kütmiseks. Võrreldes torustiku kaudu pakutava maagaasiga, mis on koostiselt peamiselt metaan, on butaani ja propaani segu kõrgema energiasisaldusega kütus, kuid ka oluliselt kallim. Esmase küttelahendusena on ballooniga kohale toimetatud vedelgaasi kasutavad kütteseadmed enamasti siiski konkurentsivõimelised, sest puhta põlemise tõttu võib põlemisgaasid lasta otse köetavasse hoonesse, mis tagab kõrge kasuteguri ja lihtsustab seadmete paigaldamist. Seetõttu kasutatakse sellist kütmisviisi alles ehitamisel olevates hoonetes ja suurepinnalistes tootmishoonetes. Balloonigaasi kasutatakse kütteks ka väljaspool hooneid, nt soojuskiirguritena toimivate terrassisoojandajate juures.

Tööstuslik kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Vedelgaasisegu tööstuslik kasutus on palju suurem kui kasutamine majapidamisgaasina. Vedelgaasil põhinevaid kütteseadmeid kasutatakse erinevates tootmisprotsessides töödeldavate objektide kuumutamiseks või sulatamiseks, tootmiskeskkonna temperatuuri tõstmiseks ning pindade ja õhu kuivatamiseks. Gaasisegu kasutatakse ka toodetes toormena. Tööstuslikus segus on suurema aurustumisvõimsuse tagamiseks ülekaalus propaan.

Mootorikütus[muuda | muuda lähteteksti]

Õhu saastumise piiramiseks, eriti linnades, soodustavad paljud riigid oma maksupoliitikas puhtalt põleva vedelgaasisegu kasutamist mootorsõidukite mootorikütusena, hoides selle kütuse aktsiisimäära oluliselt madalamana kui traditsioonilistel vedelkütustel. Enamiku bensiinikütusele mõeldud sisepõlemismootoriga sõidukeid saab vedelgaasi kasutamisele kohandada suhteliselt lihtsalt, täiendades küttesüsteemi vedelgaasi hoidmiseks sobiliku mahutiga (vedelgaasi rõhu all hoidmise vajaduse tõttu ei sobi tavaline kütusepaak) ja teiste vajalike gaasiseadmetega. Paralleelselt saab alles jätta võimaluse kasutada ka bensiini. Kuna vedelgaasi kütteväärtus on bensiinist ja diislikütusest madalam, langeb gaasi kasutamisel mõnevõrra mootori võimsus.

Tervisekaitsenõuete tõttu sobib butaani ja propaani segu bensiinist või diislikütusest paremini ladude siseruumides töötavate tõstukite mootorikütuseks, kuna ei erita põlemisel tahma ja mürgiseid lendaineid.

Toidu valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Puhta kütusena sobib butaani ja propaani segu hästi kasutamiseks toiduvalmistamisel. Seda kasutatakse gaasipliitides, -ahjudes, -fritüürides ja -grillides. Kuna gaasileek sisaldab veeauru ega eralda tahma, ning on hõlpsasti reguleeritava võimsusega, on gaasigrilliga toidu valmistamisel söegrilliga võrreldes lihtsam hoida liha söestumast ja sellele põlemisjääkide kõrvalmaitsete tekkimisest,kuid ei tohi unustada,et gaasi lõhnastatakse,et avastada gaasilekkeid ja toiduvalmistamisel gaasigrilliga võib loomulikust söegrillist erinevat maitset anda grillitavale toidule lõhnastamiseks kasutatava ebameeldiva haisuga aine jääk.

Külmutusagens[muuda | muuda lähteteksti]

Butaani ja propaani segu leiab üha enam kasutust külmutite külmutusagensina varem kasutatud, kuid keskkonnaohtliku freooni asemel.

Aerosooli pihustusgaas[muuda | muuda lähteteksti]

Ka aerosoolipurkides asendab propaani-butaani segu üha enam osoonivaenulikku freooni.

Tulemasinakütus[muuda | muuda lähteteksti]

Butaanienamusega gaasisegu on kasutusel enamikus tänapäevastes mittetäidetavates tulemasinates.

Matkapliitide, -lampide kütus[muuda | muuda lähteteksti]

Kütteseadme kaalu kohta suhteliselt kõrge võimsuse, ökonoomsuse ja kasuteguri tõttu on vedelgaasil põhinevad matkapliidid ja -lambid laialt kasutusel. Nende jaoks on loodud spetsiaalsed väiksemõõdulised balloonid, mis harilikult sisaldavad butaani ja propaani vahekorras 7:3. Paljud matkaseadmete balloonid on erinevalt majapidamistes ja tööstuses kasutavatest balloonidest mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Õnnetuseks on eri tootjate lahendused sageli omavahel ühildamatud, mistõttu võib pikemal reisil olles tekkida probleeme uute sobivate gaasiga täidetud balloonide soetamisega. Seda enam, et kehtivad mitmed piirangud matkagaasi balloonide transpordil – neid ei ole lubatud kaasa võtta lennukisse, samuti on kehtestatud piirangud mõnedes tunnelites, nt Eurotunnelis.

Maksumus[muuda | muuda lähteteksti]

Butaani ja propaani segu hind on levinuima 21 kg ballooniga ostes gaasi energiasisaldust arvestades samas suurusjärgus elektriga. 21 kg balloonitäis maksab umbes 32 eurot[3] (oktoober 2011), mis, arvestades ballooni 267,8 kWh energiasisaldust (11 kg balloonitäies sisaldub üle 140 kWh[4]), annab tulemuseks 11,95 eurosenti kWh kohta, mis on väga lähedane Eesti Energia poolt eraisikutelt küsitavale elektrihinnale[5]. Ühekordse kasutusega väikeballoonide puhul on vedelgaasi hind energia maksumusele teisendades elektrienergiast isegi mitu korda kallim, kuid siiski soodsam, kui sama energiahulk osta mittelaetavate patareidena.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. AS Propaan koduleht
  2. AS Reola Gaas koduleht
  3. "AS Propaan balloonigaasi hinnad" AS Propaan veebileht (vaadatud 26. oktoobril 2011)
  4. AGA: "Mis on vedelgaas?" Eesti AGA veebileht (vaadatud 26. oktoobril 2011)
  5. "Eesti Energia hinnakiri eraklientidele" Eesti Energia veebileht (vaadatud 26. oktoobril 2011)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]