Vironia (aurulaev)
Vironia oli Eesti reisilaev-aurulaev enne Teist maailmasõda. See oli Eesti suurim reisilaev enne Nõukogude okupatsiooni 1940. aastal.
Laev uppus 1941. aastal, viies endaga kaasa hulga okupatsioonivõimu esindajaid.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Laev ehitati 1906. aastal Kopenhaagenis algse nimega Kong Haakon firmale Det Forenede Dampskibs Selskab.
1938. aastal ostis laeva Pärnu Laeva A/S, pannes talle nimeks Vironia ja kodusadamaks sai Pärnu. Laeva, mis osutus Eestis seni suurimaks reisilaevaks, kohandati esmalt natuke moodsamaks. 1939. aasta maikuu lõpust alates hakkas Vironia kurseerima koos Estoniaga Tallinna ja Stockholmi vahel. Juhtumisi oli tegemist suurima reisi-liinilaevaga, mis kurseeris sel ajal Stockholmi sadamasse. Sõit Tallinnast Stockholmi kestis 17 tundi.
Seoses okupatsiooniga 1940. aastal Vironia natsionaliseeriti ja sõjategevuse lähenedes 1941. aastal võeti Punalipulise Balti laevastiku koosseisu staabilaevana.
28. augustil 1941 osales Vironia Nõukogude tsiviil- ja sõjalaevastiku evakuatsioonis Tallinnast Kroonlinna. Laeva pardale kogunes umbes 1300 inimest (teistel andmetel oli laeval lõpuks uppudes 2537 inimest), kellest paljud olid Balti laevastiku staabi, laevastiku eriosakonna, 10. laskurkorpuse juhtkonna ja Nõukogude riigivõimu olulised esindajad. Tallinnast lahkuti 1. konvoi koosseisus enne kella 12.00. Kell 17.30 paiku sai Vironia Juminda miinilahingus õhurünnaku tagajärjel pommitabamuse paremasse pardasse ja jäi juhitamatuks. Vahepeal oli pardale võetud 2 meremiinil uppunud allveelaevalt pääsenut. Et pardal olid olulised isikud, saadeti seda julgestama hävitaja, väike allveelaevahävitaja (merekütt) ja transpordilaev. Seejärel saabus ka päästelaev Saturn, mis võttis Vironia puksiiri ja liikumine jätkus. Hiljem hävitaja ja transpordilaev lahkusid. Kella 19 ja 20 vahel sõitis Saturn miinile ja puksiirots lasti lahti. Vironia jäi ankrusse. Umbes enne keskööd triivis talle külge meremiin ja laev uppus viie minutiga. Teadaolevail andmeil pääses laeva pardal olnuist vaid umbes 200 inimest. Mõned tunnid hiljem uppus ka Saturn.
Vironia vrakk avastati Eesti Meremuuseumi uurimislaevalt Mare 2009. aastal Keri tuletornist 8,5 miili eemal 98 meetri sügavusel.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Laeva pikkus oli 83,21 m, laius 11,63 m ja süvis 6,88 m. Kogumahutavus 2026,06 brutoregistertonni. 4-silindriline 3 paisumisega aurumasin andis kiiruseks kuni 15 sõlme. Laev võis peale võtta kuni 500 reisijat.