Väikelaev

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Talvitumiseks kaldale tõstetud jahte Pirita jahisadamas
Pikemateks reisideks ja purjevõistlusteks mõeldud professionaalne avamerejaht ehk B- või A-kategooria väikelaev
Odavam ja ökonoomsem perematkadeks mõeldud tänapäevane C-kategooria väikelaev
D- või C-kategooria paate-väikelaevu kohalikus paadisadamas

Väikelaev ehk huvilaev on Eesti õigusruumi mõiste ja ka registreerimisele kuuluv veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks.

Väikelaeva võib kasutada ka äritegevuses: korraldada tasu eest vabaajareise, rentida vabaajareisideks või sportimiseks, kasutada väikelaevajuhtide koolituseks või esitleda müügi eesmärgil tingimusel, et see veesõiduk ei vea üle 12 reisija.[1]

Kirjeldus ja võimalused[muuda | muuda lähteteksti]

Üldine[muuda | muuda lähteteksti]

Väikelaev on näiteks paat, purjejaht, kaater, mida on suhteliselt lihtne kasutada ja hoida. Väikelaevandus on hea võimalus tavainimesele (kel puudub ühtlasi ametlik merekooli haridus) veesõidukogemuste või -elamuste omandamiseks ja merekultuuri mõistmiseks vastavalt oma võimetele ja huvile. Väikelaevu kasutatakse vaba aja veetmiseks ja harrastusteks (sealhulgas kalastamine), sõltumata registrikuuluvusest. Kasutuspõhimõte on võrreldav ka autosuvilaga.

Väikelaevade jaoks on tavaliselt eraldatud omad sadamaalad või ehitatud eraldi väikesadamad, kus on madalam sügavus ja hõlbus sildumine ning kaldateenused harrastusmeresõitjaile. Sadamakoha omamise kuutasud Eesti väikelaevasadamates sõltuvad sadama asukohast ja veesõiduki pikkusest, kuid jäävad tavaliselt 100–300 euro vahemikku.

Väikelaev ei tohi sõiduks pardale võtta üle 12 reisija – üle 12 reisijaga laev on juba reisilaev, suurusest olenemata. Registri või tüübikinnituse järgselt võib väikelaevale lubatavate inimeste koguarv olla määratud ka väiksem.

Majandustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Väikelaeva on reisijate arvu (ja pardale lubatavate koguarvu) nõuet järgides lubatud kasutada ühtlasi järgnevaks majandustegevuseks:

  • tasuliste vabajareiside läbiviimine;
  • rentimine vabaajareisideks või sportimiseks;
  • väikelaevajuhtide koolitamine;
  • esitlemine müügi eesmärgil.

Kategooriad[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt merekõlblikkusele ja konstruktsioonile jaotatakse Eestis väikelaevad kategooriatesse:

  1. A (ookean) – pikkadeks piiranguteta merereisideks, kus tuule tugevus võib ületada 8 palli ja laine kõrgus olla üle 4 m;
  2. B (avameri) – avameresõiduks, tuule tugevusega kuni 8 palli ja laine kõrgusega kuni 4 m;
  3. C (rannalähedane) – rannalähedaseks sõiduks (kuni 20 miili kaldast), sõiduks suurtel lahtedel, järvedel, jõgedel tuule tugevusega kuni 6 palli ja laine kõrgusega kuni 2 m;
  4. D (kaitstud veed) – sõiduks kaitstud rannikuvetes (kuni mõne miilini kaldast), väikestel lahtedel, väikestel järvedel ja jõgedel tuule tugevusega kuni 4 palli ja laine kõrgusega kuni 0,3 m (üksikud lained maksimumkõrgusega kuni 0,5 m).

Näiteks Soomes jaotatakse väikelaevu kategooriatesse sarnaselt, kuid tähistatakse numbriliselt 1–4.

Pardavarustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kohustuslik minimaalne üldvarustus[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis registreeritud väikelaeva kohustuslik minimaalne pardavarustus vastavalt kategooriale (2015. aasta seisuga):

Varustus \ Kategooria A B C D
Pääste- ja avariivarustus Igale pardalolijale päästevest kandejõuga vähemalt 100 N, päästerõngas või päästeling koos viskeliiniga 15–25 m, päästeparv, 3 punast säratuld, 3 punast langevarjuraketti, 2 tulekustutit (2 kg), 1 tulekustutustekk, esmaabikomplekt, Lekke-avariivarustus (plaaster, koonuspunnid, tööriistad), avariirooliseade, purjekal igale meeskonnaliikmele ohutusvöö. Igale pardalolijale päästevest kandejõuga vähemalt 100 N, päästerõngas või päästeling koos viskeliiniga 15–25 m, päästeparv, 3 punast säratuld, 3 punast langevarjuraketti, 2 tulekustutit (2 kg), 1 tulekustutustekk, esmaabikomplekt, Lekke-avariivarustus (plaaster, koonuspunnid, tööriistad), avariirooliseade, purjekal igale meeskonnaliikmele ohutusvöö. Igale pardalolijale päästevest kandejõuga vähemalt 100 N, päästerõngas või päästeling koos viskeliiniga 15–25 m, 3 punast säratuld, 1 tulekustuti 2 kg (sisemootori, 25+ kW päramootori või lahtise leegiga küttekeha puhul), esmaabikomplekt, purjekal igale meeskonnaliikmele ohutusvöö. Igale pardalolijale päästevest, ohutusvest või ujuvusvahend kandejõuga vähemalt 50 N, 1 tulekustuti 2 kg (sisemootori, 25+ kW päramootori või lahtise leegiga küttekeha puhul).
Navigatsioonivarustus Kompass, vahendid asukoha määramiseks, navigatsioonikaart, udupasun või muu heliseade, kajalood või lood, binokkel. Kompass, vahendid asukoha määramiseks, navigatsioonikaart, udupasun või muu heliseade, kajalood või lood, binokkel. Kompass, vahendid asukoha määramiseks, navigatsioonikaart, udupasun või muu heliseade, kajalood või lood, binokkel. Kompass, udupasun või muu heliseade.
Teki- ja muu varustus Pilsipump, navigatsioonituled (vastavalt COLREG-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, 2 ankrut 50 m ankruotsaga, triivankur, pukseerimisots (3x laeva pikkus), pootshaak, radaripeegeldi, jäätmekogumisvahend. Pilsipump, navigatsioonituled (vastavalt COLREG-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, 2 ankrut 50 m ankruotsaga, triivankur, pukseerimisots (3x laeva pikkus), pootshaak, radaripeegeldi, jäätmekogumisvahend. Pilsipump või hauskar, navigatsioonituled (vastavalt COLREG-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, ankur 25 m ankruotsaga, pukseerimisots (3x laeva pikkus), pootshaak, aerud või mõla, jäätmekogumisvahend. Hauskar või pilsipump, navigatsioonituled (vastavalt COLREG-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, ankur 15 m ankruotsaga, pukseerimisots (3x laeva pikkus), aerud või mõla, jäätmekogumisvahend.

Tasulisi vabaajareise korraldava laeva varustus[muuda | muuda lähteteksti]

Suur väikelaevasadam Portugalis; esiplaanil tasulisi sõite tegev kaater
Vanematüübilise matka-purjejahi kokpit
Mootorpaadi roolis

A- ja B-kategooria väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, peab lisaks kogu nõutud varustuse nimekirjas toodule olema üks lisapäästerõngas viskeliiniga.

Alla 7-meetrise kogupikkusega C- ja D-kategooria väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, peab olema vähemalt 100 N kandevõimega päästevest igale pardal viibijale ja muu D- või C-kategooria varustus vastavalt nõutud varustuse nimekirjale. C-kategooria väikelaeval kindlasti ka tulekustuti. Üle 7-meetrise kogupikkusega C- ja D-kategooria väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, peab olema C-kategooria varustus vastavalt nimekirjale ja üks lisapäästerõngas viskeliiniga.

Piiratud sõidurajooniga laeva varustuse erandid[muuda | muuda lähteteksti]

A- ja B-kategooria väikelaeval pole päästeparv erandina kohustuslik, kui laev kaugeneb kaldast vähem kui 20 meremiili. C-kategooria väikelaeva kasutamisel sisevetel kaldast kuni 9 km või merel kuni 5 meremiili kauguseni on nõutav vähemalt D-kategooria varustus koos tulekustutiga.

Juhtimisõigus[muuda | muuda lähteteksti]

Väljaõpe ja tunnistus[muuda | muuda lähteteksti]

Väikelaeva juhtimiseks piisab väikelaevajuhi tunnistusest, mis sarnaneb kujult tavalise sõidukijuhi tunnistusega. Sarnaselt maismaasõiduki juhiga peab olema ka väikelaevajuhil kehtiv tervisetõend. Tõendi kehtivus ja vorm on maismaasõiduki juhiga sama. Väikelaevajuhi tunnistust on võimalik Eestis omandada vähemalt 15 a vanusel isikul u 70 tunni pikkuse (sh 10 tundi merepraktikat vähemalt C-kategooria väikelaeval) ja nõuetekohaselt läbi viidud väikelaevajuhi kursuse, mis lõpeb eksamiga, läbimisel. Kursusel käsitletavad põhiteemad:

  • merealane terminoloogia;
  • väikelaeva ehitus ja varustus;
  • aluse püstuvus;
  • meresõiduohutus;
  • meteoroloogia;
  • navigatsioon;
  • väikelaeva käsitsemine;
  • keskkonnareostuse vältimine.

Mõningates riikides (sh Soomes) on väikelaevajuhile kohustusliku läbitava väljaõppe nõuded oluliselt tagasihoidlikumad. Mõningates riikides on aga kursused ja nõutav kvalifikatsioon aga diferentseeritud vastavalt aluse sõidupiirkonnale. Raadiosidevahendi laeva pardal kasutamiseks tuleb läbida eraldi lühem kursus.

Soovitusi[muuda | muuda lähteteksti]

Kui väikelaeva pardal puudub lisaks väikelaevajuhile samaaegselt teine väikelaevajuhi tunnistust (või piisavat meresõidukogemust) omav isik, on laevajuhil soovitav enne pikemat (üle mõne tunni) meresõitu või kohe selle algul viia ka vähemalt osa teisi laeva pardal olijaid (reisijaid) kurssi põhiliste laeva juhtimise võtetega (rool, käigukang, purjede seadmine, manöövrid) ja tutvustada neile lisaks esmaseid navigeerimisvõtteid (merekaart või plotter, kajalood, kompass, põhilised meremärgid). See võib olla vajalik ootamatu hädaolukorra (sh laevajuhi üle parda kukkumine või ootamatu terviserike) tekkel ja kuni professionaalse abi saabumiseni.

Selgitada tuleb ühtlasi alati päästevarustuse asukohta ja kasutamist.

Väikelaeva registreerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti territoriaal- ja sisevetel liiklemiseks võib väikelaeva kasutada juhul, kui ta on kantud vastavasse registrisse. Eestis registreerib väikelaevu liiklusvahendite register (Eesti Riiklik Autoregistrikeskus). Välismaalt sisse toodud väikelaev tuleb esmalt esitada ülevaatamiseks Veeteede Ametile. Väikelaev võib olla registreeritud ka teise riigi või muus pädevas registris.

Väikelaevaks mitte liigituvad lihtsad veesõidukid[muuda | muuda lähteteksti]

Väikelaev ei ole eri- ega väga algelise konstruktsiooniga veesõiduk nagu näiteks ruhi, ruup, lodi, süst, kanuu, vesijalgratas, parv ja muu selline.

Väikelaevana ei käsitleta ka võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt kohaselt märgistatud veesõidukit nagu näiteks veemotospordi paat, jett (tuleb siiski registreerida liiklusvahendina ja omada juhitunnistust), kanuu, purjelaud, sportjaht, sõudepaat ja muu selline.

Terminid "väikelaev" ja "väike laev"[muuda | muuda lähteteksti]

Väikelaev on Eesti õiguses kasutatav oskussõna. Väikelaevade otstarbe määratlemisel kasutatakse ka terminit "huvilaev" (inglise pleasure craft), et vältida otsetõlget "lõbusõidulaev".

Kui tegu on mõõtmetelt väikelaevasuuruse laevaga, mida kasutatakse töölaevana, nt pukser, lootsilaev või ka väiksem reisilaev, siis ei või kasutada terminit väikelaev. Sel juhul on see mõõtmetelt väike töölaev ehk väike laev. Väikesel töölaeval peab olema kutselistest meremeestest laevapere. Väikestele töölaevadele ei ole kinnitatud ka väikelaeva kategooriad.

Erinevus tuleneb termini "väikelaev" defineerimisest.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]