Sõjalaev

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Suured sõjalaevad kiilvee-rivistuses

Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv laev, mis on ehitatud või ette valmistatud sõjaliste ülesannete täitmiseks.

Sõjalaev võib olla ka algselt tsiviilkasutuseks valmistatud, kuid mõne sõjalise ülesande täitmiseks sobivana mereväe koosseisu võetud ja vajadusel vastavalt kohandatud laev.

Sõjalaevade ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjalaevade areng[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjalaevade areng on toimunud läbi ajaloo pidevalt paralleelselt tsiviillaevanduse arenguga. Sõjalaevu kasutati juba 300 aastat eKr.

Esimesed sõjaotstarbelised laevad liikusid peamiselt aeru jõul. Aerutamiseks kasutati nii orje, kui sõjamehi.

Algselt liigitati sõjalaevu peamiselt purjelaeva taglase ja suurtükkide arvu järgi. Hiljem hakati sõjalaevu liigitama ülesannete ja tehniliste omaduste järgi.

Tänapäeval rohkem tuntud sõjalaevatüüpide märkimisväärne kujunemine ja areng algas samaaegselt tehnika ja laevanduse revolutsioonilise arenguga 19. sajandi keskpaiku. Aurumasina laialdane kasutuselevõtt võimaldas anda laevadele parema manööverdusvõime ja stabiilse kiiruse, laiendades taktikalisi võimalusi ja ülesannete ringi. Sellele aitasid kaasa suurtükkide areng ja terase laialdane kasutuselevõtt ehitusmaterjalina. Sajandi lõpuks võeti relvastusse torpeedod ja meremiinid. Sajandivahetuseks võeti kasutusele esimesed efektiivsed allveelaevad. 20. sajandi algul toimusid olulised muutused laevade relvastuslahenduses. Suurimateks ning võimsaima tulejõuga sõjalaevadeks said lahingulaevad. Üldse suurimateks sõjalaevadeks kujunesid peagi aga seoses lennunduse kiire arenguga hoopis lennukikandjad. Meresõjataktikas tingis 20. sajandi keskpaigast alates tõsiseid muutusi rakettrelvastuse ja radarite laialdane levik.

Ajaloolisi sõjalaevade liike[muuda | muuda lähteteksti]

replika

Tuntud või olulisi sõjalaevu ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Mereväe ajaloolisi laevu[muuda | muuda lähteteksti]

Miiniristleja (hävitaja) Lennuk.

Sõjalaevad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Meeskond ja kord[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjalaeva meeskond on tänu pardal olevatele paljudele sõjaliseks funktsiooniks lisanduvatele süsteemidele ja -ülesannetele märksa suurem, kui tsiviillaeval. Suurt rõhku pannakse ka meeskonna treenimisele tegevusteks avariide ja häirete korral.

Sõjalaeva kaptenit nimetatakse komandöriks, tema asetäitjat üldjuhul komandöri abiks. Tüürimeest nimetatakse reeglina navigatsiooniohvitseriks.

Sõjalaeval kehtivad mereväelised tavad ja sõjaväeline sisekord, mis võivad olla iseloomult oluliselt erinevad, aga ka rangemad tsiviillaevast. Suurt rõhku pannakse tegevusele (ja väljaõppele) eriolukordades nagu tulekahju või leke. Samuti on meeskonnaliikmetel spetsiifilised ülesanded lahinguhäire ning lahinguvalmiduse korral.

Ehitus ja omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Moodne varjava kerekujuga korvett

Sõjalaeva projekt-tüüpi, marki või sõsarlaevade seeriat nimetatakse laevaklassiks.

Sõjalaevad on juba sajandi pikkuselt reeglina värvitud kas halliks või muudes visuaalset maskeeringut toetavates värvitoonides. Tänapäeva sõjalaevade projekteerimisel ja ehitamisel peetakse lisaks visuaalsele varjamisele oluliseks ka võimalikult head varjumisvõimekust elektrooniliste luure- ja positsioneerimisvahendite (radarid, raadiopeilingaatorid jms) eest.

Lahinguotstarbelise sõjalaeva oluliseks omaduseks on tavalisest töölaevast märksa suurem kiirus, mistõttu vajab sõjalaev võimsamat jõuseadet. Samuti on sõjalaeva kere kuju sageli kitsam ja väiksema veetakistusega. Sageli on lahinguotstarbelistel suurtel sõjalaevadel kombineeritud pea-jõuseadmed – näiteks diiselmootori ja gaasiturbiinmootori kombinatsioon (CODOG). Sel juhul kasutatakse säästlikumat diiselmootorit tavalisel käiguga (tavaliselt kuni 20 sõlme) sõites ja võimsamat kiiremat, kuid samas oluliselt kulukamat gaasiturbiini n-ö lahingukäiguga (tavaliselt üle 20 sõlme) sõites.

Tunnused ja märgistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Miinilaeva pardanumber.

Sõjalaevadel kasutatakse sageli riigilipu asemel erinevat või riigilipust stiliseeritud ahtrilippu. Samuti on sageli kasutusel vöörilipp ehk güüs ja lisaks erinevatel puhkudel masti heisatavad vimplid. Osadel riikidel on sõjalaevadel lisaks navigatsioonituledele ka spetsiifilised sõjalaevatuled.

Tänapäeva sõjalaevadel on reeglina originaalne pardanumber ehk pardatähis, mis võib koosneda kas ainult numbritest või ka lisanduvatest tähtedest sõltuvalt riigi ja organisatsiooni eripärast. Pardanumber omistatakse vastavalt laeva liigile või kuuluvusele. Lisaks pardanumbrile on kõigil suurematel sõjalaevadel reeglina ka laeva nimi, ent väiksemad laevad ja kaatrid võivad sageli olla ka nimeta.

Liigitamine sõidupiirkonna järgi[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjalaevad liigitatakse sageli üldistatuna sõidupiirkonna põhjal, määrates neile nii kasutuspiirkonna. Sõidupiirkonna järgi liigitamine võib olla erinev sõltuvalt riigi militaarsest traditsioonist ja see võib kajastuda ka mõne sõjalaevaliigi iseloomustavas nimetuses. Näitena võivad sõjalaevad jaguneda:

  • Avamere- ja ookeanilaevad või eskaadrilaevad
  • Rannikulaevad
  • Baasi- ja reidilaevad
  • Jõe- ehk siseveelaevad.

Näiteid: ranniku-miinitraaler, avamere patrull-laev.

Liigitamine funktsiooni järgi[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjalaevade liigitamine ja ka liikide nimetused on riigiti sageli erinevad. Need sõltuvad konkreetse riigi (rahvuse) keelelisest, merekultuurilisest, sõjanduskultuurilisest ning kuuluvuslikest mõjudest tulenevast taustast. Üldiselt on võimalik liigitada tänapäevaseid sõjalaevu (eesti keeles, teatud NATO-liku ja Ida-Euroopaliku sisendiga) alljärgneva näite kohaselt põhiliikideks ja alaliikideks.

Lennukikandja
Ristleja (raketiristleja) Külma sõja lõpust
Hävitaja
Fregatt
Väiksem korvett
Suur dessantlaev

1. Avamereoperatsioonideks mõeldud lahinguotstarbelised laevad:

2. Rannikuoperatsioonideks mõeldud lahinguotstarbelised laevad:

3. Akvatooriumi valveks mõeldud laevad:

  • Valvelaev (patrull-laev)
  • Valvekaater (patrullkaater)
    • Diverssioonitõrjekaater (Vene k: Противодиверсионный катер)

4. Allveelaevad:

  • Raketiallveelaev
    • Tiibrakettide allveelaev
    • Ballistiliste rakettide allveelaev
  • Ründeallveelaev

5. Lahinguoperatsioonide toetuseks mõeldud laevad:

6. Abilaevad:

Näide sõjalaeva osade-sektsioonide modulaarsusest

Sõjalaevaliikide funktsioone on mõnikord ka ühendatud (näiteks staabi- ja toetuslaev, dessantlaev-kopterikandja). Samuti on valmistatud universaalseid ehk mitmeotstarbelisi laev-platvorme (peamiselt natuke väiksemad laevad), mida on võimalik vastavalt funktsioonile kas kohandada või uuemal ajal ka modulaarselt muuta.

Väiksemad sõjalaevad kiilrivistuses
Suurenda
Väiksemad sõjalaevad kiilrivistuses

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]