Sõjalaev

Allikas: Vikipeedia
Sõjalaevad kiilvee-rivis

Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv laev, mis on ehitatud või ette valmistatud sõjaliste ülesannete täitmiseks.

Sõjalaev võib olla ka algselt tsiviilkasutuseks valmistatud, kuid mõne sõjalise ülesande täitmiseks sobivana mereväe koosseisu võetud ja vajadusel vastavalt kohandatud laev.

Üldkirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Meeskond ja kord[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjalaeva meeskond on tänu pardal olevatele paljudele sõjaliseks funktsiooniks lisanduvatele süsteemidele ja -ülesannetele märksa suurem, kui tsiviillaeval. Suurt rõhku pannakse ka meeskonna treenimisele tegevusteks avariide ja häirete korral. Sõjalaeva kaptenit nimetatakse komandöriks, tema asetäitjat üldjuhul komandöri abiks. Tüürimeest nimetatakse reeglina navigatsiooniohvitseriks.

Sõjalaeval kehtivad mereväelised tavad ja sõjaväeline sisekord, mis võivad olla iseloomult oluliselt erinevad, aga ka rangemad tsiviillaevast. Suurt rõhku pannakse tegevusele (ja väljaõppele) eriolukordades nagu tulekahju või leke. Samuti on meeskonnaliikmetel spetsiifilised ülesanded lahinguhäire ning lahinguvalmiduse korral.

Ehitus ja omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjalaeva projekt-tüüpi, marki või sõsarlaevade seeriat nimetatakse laevaklassiks.

Sõjalaevad on juba sajandi pikkuselt reeglina värvitud kas halliks või muudes visuaalset maskeeringut toetavates värvitoonides. Tänapäeva sõjalaevade projekteerimisel ja ehitamisel peetakse lisaks visuaalsele varjamisele oluliseks ka võimalikult head varjumisvõimekust elektrooniliste luure- ja positsioneerimisvahendite (radarid, raadiopeilingaatorid jms) eest.

Lahinguotstarbelise sõjalaeva oluliseks omaduseks on tavalisest töölaevast märksa suurem kiirus, mistõttu vajab sõjalaev võimsamat jõuseadet. Samuti on sõjalaeva kere kuju sageli kitsam ja väiksema veetakistusega. Sageli on lahinguotstarbelistel suurtel sõjalaevadel kombineeritud pea-jõuseadmed - näiteks diiselmootori ja gaasiturbiinmootori kombinatsioon (CODOG). Sel juhul kasutatakse säästlikumat diiselmootorit tavalisel käiguga (tavaliselt kuni 20 sõlme) sõites ja võimsamat kiiremat, kuid samas oluliselt kulukamat gaasiturbiini nö lahingu-käiguga (u 20 sõlme kuni maksimumini) sõites.

Tunnused ja märgistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjalaevadel kasutatakse sageli riigilipu asemel erinevat või riigilipust stiliseeritud ahtrilippu. Samuti on sageli kasutusel vöörilipp ehk güüs ja lisaks erinevatel puhkudel masti heisatavad vimplid.

Tänapäeva sõjalaevadel on reeglina originaalne pardanumber ehk pardatähis, mis võib koosneda kas ainult numbritest või ka lisanduvatest tähtedest sõltuvalt riigi ja organisatsiooni eripärast. Pardanumber omistatakse vastavalt laeva liigile või kuuluvusele. Lisaks pardanumbrile on kõigil suurematel sõjalaevadel reeglina ka laeva nimi, kuna väiksemad laevad ja kaatrid võivad sageli olla ka nimeta.

Sõjalaevade ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjalaevade areng[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjalaevade areng on toimunud läbi ajaloo pidevalt paralleelselt tsiviillaevanduse arenguga. Sõjalaevu kasutati juba 300 aastat eKr. Esimesed sõjaotstarbelised laevad liikusid peamiselt aerujõul. Aerutamiseks kasutati nii orje, kui sõjamehi.

Tuntud või olulisi sõjalaevu ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjalaevade liigitamine sõidupiirkonna järgi[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjalaevad liigitatakse sageli üldistatuna sõidupiirkonna põhjal, määrates neile nii kasutuspiirkonna. Sõidupiirkonna järgi liigitamine võib olla erinev sõltuvalt riigi militaarsest traditsioonist ja see võib kajastuda ka mõne sõjalaevaliigi iseloomustavas nimetuses. Näitena võivad sõjalaevad jaguneda:

  • Avamere- ja ookeanilaevad või eskaadrilaevad
  • Rannikulaevad
  • Baasi- ja reidilaevad
  • Jõe- ehk siseveelaevad.

Näiteid: ranniku-miinitraaler, avamere patrull-laev.

Sõjalaevade peamised liigid tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Lennukikandja
Ristleja (raketiristleja)
dessantlaev
Moodne korvett

Avamereoperatsioonideks mõeldud lahingu-otstarbelised laevad:

Rannikuoperatsioonideks mõeldud lahingu-otstarbelised laevad:

Akvatooriumi valveks mõeldud laevad:

Allveelaevad:

  • Raketiallveelaev
  • Ründeallveelaev

Miinilaevad:

Abilaevad:

Erinevate sõjalaevaliikide funktsioone on mõnikord ka ühendatud (näiteks staabi- ja toetuslaev, dessantlaev-kopterikandja). Samuti on valmistatud universaalseid ehk mitmeostarbelisi laev-platvorme (peamiselt natuke väiksemad laevad), mida on võimalik vastavalt funktsioonile kas kohaldada või uuemal ajal ka modulaarselt muuta.

Ajaloolisi sõjalaevade liike[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjalaevad kiil-rivis
Suurenda
Sõjalaevad kiil-rivis