Purjetamine (sport)
Purjesport on purjejahi või purjelauaga veekogudel liikumine sportliku harrastusena või võistlemise eesmärgil.
Võistluspurjetamise puhul järgitakse üldjuhul rahvusvahelisi võistlusreegleid, milles on kokku leppinud purjespordi liidud ja jahtklubid. Võisteldakse näiteks laevastikusõidus (fliidivõistlus), paaridevahelises sõidus ehk matšpurjetamises või meeskonnavõistluses, aga ka mitmetel teistel võistlusaladel. Võistlused võivad toimuda suletud radadel, aga ka fikseerimata kursiga punktist punkti. Purjetamisvõistluse võidakse korraldada sisevetel, ranniku lähedal või avamerel ja ookeanil. Enamik võistlusi toimuvad määratletud klassi või võistlusväärtuse järgi ja neil osalevad ühtsusklassi purjejahid.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Enne 19. sajandit kasutati väikseid purjepaate valdavalt töötegemiseks. Meelelahutuslikul ja sportlikul eesmärgil võeti purjejahid ulatuslikumalt kasutusele umbes 19. sajandi keskpaigast, millest annab tunnistust üha uute jahtklubide asutamine mitmel pool maailmas. Purjespordi ajaloo uurijate hinnangul oli esialgu tegemist valdavalt jõukama elanikkonna harrastusega. Ulatuslikumalt hakkas purjesport levima 20. sajandil seoses tehnoloogilise ja majandusliku arenguga. Purjetamise muutsid odavamaks jahiehituses toimunud tehnoloogilised arengud ning jahiklasside kasutuselevõtt, mis tõi kasutusse ka odavamad jahid.[1][2]
Olümpiamängude kavas on purjetamine alates 1896. aastal Ateenas toimunud esimestest nüüdisaegsetest olümpiamängudest, ehkki tollal tuli purjetamisvõistlused halbade ilmastikutingimuste tõttu ära jätta. Edaspidi on purjetamisvõistlused toimunud peaaegu kõigil suveolümpiamängudel, välja arvatud 1904. aastal Saint Louisis.[3]
Organisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvusvahelised purjespordiorganisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvusvahelist purjesporti reguleerib 1907. aastal asutatud Maailma Purjetamisliit (World Sailing), varasemate nimedega Rahvusvaheline Purjespordiliit (1907–1996) ja Rahvusvaheline Purjetamisföderatsioon (1996–2015).[4] World Sailing koondab riiklike purjespordiorganisatsioone, assotsieerunud liikmeid, klassiassotsiatsioone ja mitmeid muid rahvusvahelisi purjespordiorganisatsioone[5] nagu Offshore Racing Congress (avamere võistlusnõukogu), World Sailing Speed Record Council (maailma purjetamise kiirusrekordite nõukogu) ja International Radio Sailing Association (rahvusvaheline raadiopurjetamise assotsiatsioon).
Organisatsioonid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Eesti jahtklubide loend
Eestis on alates 19. sajandi teisest poolest tegutsenud mitmeid jahtklubisid, mille eesmärk on purjespordi organiseerimine ja võistluste korraldamine. Katusorganisatsioonina tegutseb 1928. aastal asutatud ja 1989. aastal[6] taastatud Eesti Jahtklubide Liit, mille koosseisu kuulub 2024. aasta seisuga 16 jahtklubi, seitse purjespordikooli, 13 klassiliitu ja viis seltsi. Liidu toetajaliige on Eesti Mereakadeemia.[7]
Purjespordi tüübid[muuda | muuda lähteteksti]
Purjesport, sealhulgas võistluspurjetamine jaotub mitmeks tüübiks ja võistluste korraldus on vastavalt erinev. World Sailing on oma kodulehel välja toonud kaheksa purjespordi tüüpi[8]:
- Fliidivõistlus (Fleet racing)
- Matšvõistlus (Match racing)
- Meeskonnavõistlus (Team racing)
- Avamere- ja ookeanipurjetamine (Offshore & oceanic sailing)
- Invapurjetamine (Para World sailing)
- Merematkamine (Cruising)
- Esitlusvõistlus (Expression events)
- Raadiopurjetamine (Radio sailing)
Võistlused[muuda | muuda lähteteksti]
Mitmete laevade osalusel toimuvat purjetamisvõistlust nimetatakse regatiks. Selline võistlus koosneb tavaliselt mitmetest üksikutest võistlussõitudest, kusjuures üldvõitja on selle jahi meeskond, kes saavutab võistlussõitudel vähim karistuspunkte. Enamik purjetamisradu kavandatakse ümber poide või sarnaste märkide kaitstud vetes, ent toimub ka avamerevõistlusi. Võistlemiseks kasutatakse eri tüüpi jahte, sealhulgas väikesi purjejahte, katamaraane või merematkamiseks mõeldud jahte. Võistluste korraldust reguleerivad purjetamise võistlusreeglid.
Võistlusklassid[muuda | muuda lähteteksti]
Olümpiaklassid[muuda | muuda lähteteksti]
2024. aasta seisuga kuulub olümpiaklasside hulka kaheksa jahi- ja purjelauaklassi[9]:
- 470
- 49er
- 49erFX
- IKA - Formula Kite
- ILCA 6 (Laser Radial)
- ILCA 7 (Laser Standard)
- IQFOiL
- Nacra 17
Ajalooliselt on kasutusel olnud veel mitmeid olümpiaklasse, millest praegu on olümpiamängude purjetamisvõistlustel loobutud, aga mis võivad endiselt kasutusel olla mõningatel teistel võistlustel.
Rahvusvahelised klassid[muuda | muuda lähteteksti]
Maailma Purjetamisliit tunnistab rahvusvaheliste võistlusklassidena ühtekokku kümneid võistlusklasse, nende hulgas eri tüüpi kiiljahid, svertpaadid, mitmekerelised jahid, lohesurfi lauad ja purilauad.[9]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises
- 1956. aasta Eesti meistrivõistlused purjetamises
- Purjetamine 2012. aasta suveolümpiamängudel
- Purjetamine 2016. aasta suveolümpiamängudel
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ James C. Williams. Sailing as Play. – ICON: Journal of the International Committee for the History of Technology 2013, vol 19, lk 132–192.
- ↑ Gayle Jennings. Water-Based Tourism, Sport, Leisure, and Recreation Experiences. – Water-Based Tourism, Sport, Leisure, and Recreation Experiences. Koostanud Gayle Jennings. Burlington, Oxford: Elsevier, 2007, lk 1–20.
- ↑ The Olympics Studies Centre. SAILING History of Sailing at the Olympic Games. – OSC Reference Collection, 19. oktoober 2017, lk 2.
- ↑ World Sailing, History.
- ↑ World Sailing, Organisational Structure.
- ↑ Pühapäeval loodi Pirital Eesti Jahtklubide Liit. – Spordileht, 5. aprill 1989, lk 4.
- ↑ Eesti Jahtklubide Liit, Liikmete nimekiri.
- ↑ World Sailing, Types of Sailing.
- ↑ 9,0 9,1 World Sailing, World Sailing Classes.