Lennukikandja

Allikas: Vikipeedia

Lennukikandja on suur sõjalaev, mis on lennukite ja kopterite baasiks. Lennukikandjal on üks või mitu lennukite maandumisrada ning lennumasinate parkimiskohad.

Tavaliselt on lennukikandjad mereväe suurimad laevad. Praegu tegutseb maailmas 22 lennukikandjat. Lennukikandjad kuuluvad Ameerika Ühendriikide, India, Prantsusmaa, Venemaa, Hispaania, Brasiilia, Itaalia, Tai ja Suurbritannia relvastusse. Lisaks kuulub Hiina Rahvavabastusarmeele endine Nõukogude lennukikandja Varjag. Uusi lennukikandjaid arendavad Hiina RV, Prantsusmaa, India, Venemaa, Jaapan, Suurbritannia ja USA. Samuti on Austraalia, Brasiilia, Prantsusmaa, India, Itaalia, Jaapani, Hollandi, Lõuna-Korea, Hispaania, Suurbritannia ning Hiina Rahvavabariigi mereväes laevu, mis suudavad kanda mitut kopterit.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed katselised õhkutõusud laevalt ja maandumised laevale tehti USA mereväes 1910. ja 1911. aastal. Transpordialusest ümber ehitatud Jaapani lennukikandjalt Wakamiya toimusid 1914. aasta 5. septembril esimesed merelt lähtunud õhurünnakud Saksa sihtmärkidele Tsingtao piiramisel Hiinas.

Esimene lennukikandjaks ehitatud laev oli HMS Ark Royal, mis valmis 1914. aastal. Seda kasutati Esimese maailmasõja ajal. Teise maailmasõja ajal oli ameeriklastel juba 7 lennukikandjat. Jaapanil oli Teise maailmasõja alguses 10 lennukikandjat.

Lennukikandjaid on kasutatud Vabadussõjas, Falklandi sõjas, Lahesõjas ja liitlasvägede Iraagi invasioonis 2003. aastal.

Lennukikandjate klassid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Brasiilia (1)
Prantsusmaa (1)
India (1)
  • INS Viraat: 28 700-tonnine endine Briti lennukikandja HMS Hermes (vette lastud 1953), ostetud 1986 ja teenistusse arvatud 1987, mahakandmistähtaeg on 2019.[1]
Itaalia (2)
Venemaa (1)
Hispaania (2)
Tai (1)
  • HTMS Chakri Naruebet: 11 400-tonnine lennukikandja, mis põhineb Hispaania Principe De Asturias disainil. Teenistusse arvatud 1997. See on praegu teenistuses olevaist lennukikandjaist väikseim.[viide?]
Suurbritannia (1)
  • HMS Illustrious: 22 000-tonnine STOVL-tüüpi lennukikandja, teenistusse arvatud 1982. Algselt oli samas klassis kolm laeva, kuid kaks on nüüdseks tegevteenistusest lahkunud.
Ameerika Ühendriigid (11)
  • USS Enterprise (CVN-65): 93 500-tonnine tuumareaktoriga superlennukikandja teenistusse arvatud 1961. Esimene tuumareaktoriga lennukikandja. Mahakandmise tähtaeg on 2013,[2] ehkki see võib lükkuda aastasse 2014-2015.
  • Nimitz klass: kümme 101 000-tonnist tuumareaktoriga superlennukikandjat, millest esimene arvati teenistusse 1975. Nimitz-klassi lennukikandjat liigutavad kaks tuumareaktorit ja neli auruturbiini ning see on 333 meetrit (1092 jalga) pikk.

USA mereväel on maailma suurim lennukikandjate laevastik: üksteist superlennukikandjat teenistuses, üks ehitusel ja kaks plaanis.

Lennukikandjaid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maa Merevägi Teenistuses Reservis Ehitusel Ümberehitusel
USA Ameerika Ühendriikide merevägi 11[3] 1[4] 3[5] 0
Itaalia Itaalia merevägi 2[6] 0 0 0
Suurbritannia Suurbritannia kuninglik merevägi 1[7] 0 2[8] 0
India India merevägi 1[9] 0 2[10] 1[10]
Venemaa Vene merevägi 1[11] 0 0 0
Prantsusmaa Prantsuse merevägi 1[12] 0 0 0
Brasiilia Brasiilia merevägi 1[13] 0 0 0
Hispaania Hispaania merevägi 1[14] 0 0 0
Tai Tai kuninglik merevägi 1[15] 0 0 0
Hiina RV Hiina Rahvavabastusarmee merevägi 1[16] 0 1 0
Kokku 21 1 8 1
Riik Nimi Kerenumber Tonnaaž Klass Tüüp Teenistussearvamise päev
Brasiilia NAe São Paulo A12 032800 32 800 tonni Clemenceau tavajõuallikaga lennukikandja 2000-11-15 15. november 2000
Prantsusmaa Charles de Gaulle R91 042000 42 000 tonni - tuumareaktoriga lennukikandja 2001-05-18 18. mai 2001
India INS Viraat R22 028700 28 700 tonni Centaur tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja 1987-05-20 20. mai 1987
Itaalia Conte di Cavour 550 027100 27 100 tonni - tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja 2008-03-27 27. märts 2008
Itaalia Giuseppe Garibaldi 551 013850 13 850 tonni - tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja 1985-09-30 30. september 1985
Venemaa Admiral Kuznetsov 063 055000 55 000 tonni Admiral Kuznetsov tavajõuallikaga STOBAR-tüüpi lennukikandja 1991-01-21 21. jaanuar 1991
Hispaania Principe de Asturias R11 016700 16 700 tonni - tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja 1988-05-30 30. mai 1988
Tai HTMS Chakri Naruebet CVH-911 011400 11 400 tonni - tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja 1997-08-10 10. august 1997
Suurbritannia HMS Illustrious R06 022000 22 000 tonni Invincible tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja 1982-06-20 20. juuni 1982
USA USS Enterprise CVN-65 094700 94 700 tonni - tuumareaktoriga superlennukikandja 1961-11-25 25. november 1961
USA USS Nimitz CVN-68 100000 100 000 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1975-05-03 3. mai 1975
USA USS Dwight D. Eisenhower CVN-69 101600 101 600 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1977-10-18 18. oktoober 1977
USA USS Carl Vinson CVN-70 101300 101 300 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1982-03-13 13. märts 1982
USA USS Theodore Roosevelt CVN-71 104600 104 600 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1986-10-25 25. oktoober 1986
USA USS Abraham Lincoln CVN-72 100000 100 000 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1989-11-11 11. november 1989
USA USS George Washington CVN-73 104200 104 200 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1992-07-04 4. juuli 1992
USA USS John C. Stennis CVN-74 103300 103 300 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1995-12-09 9. detsember 1995
USA USS Harry S. Truman CVN-75 103900 103 900 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1998-07-25 25. juuli 1998
USA USS Ronald Reagan CVN-76 101400 101 400 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 2003-07-12 12. juuli 2003
USA USS George H. W. Bush CVN-77 102000 102 000 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 2009-01-10 10. jaanuar 2009

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]