Õppelaev

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Venemaa õppepurjelaev Sedov, maailma suurim käigus olev traditsiooniline purjelaev ja õppepurjelaev
Kunagine Tallinna merekooli õppelaev Vega
Eraomanduses õppelaev Christian Radich

Õppelaev on laevanduse või merendusega seotud väljaõppeks ehitatud või kohandatud eriotstarbeline laev või teenistuslaev.

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Riigiasutusele (sealhulgas kindlasti mereväele) või riiklikule õppeasutusele kuuluv õppelaev, kus on kehtib tavapärasest märkimisväärsem sisekord, on sageli liigitatav, kui teenistuslaev. Mereväes liigitatakse sõjalaevad-õppelaevad omakorda abilaevade hulka.

Õppelaevu võib jagada üldfunktsiooni järgi:

  • Sõitvad - merepraktika otstarbelised,
  • Seisvad - ujuv väljaõppetaristu.

Purjetamiseks valmistatud õppelaevu võib nimetada ka õppepurjelaevadeks.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Õppelaevadena kasutatakse sageli kas vanemaid ja varem muul otstarbel kasutatud laevu, mis on kohandatud õppetegevusteks või spetsiaalselt õppelaevaks projekteeritud laevu. Õppelaevad on veel tänapäeval sageli ajaloolise taustaga purjelaevad.

Õppelaevad kuuluvad tavaliselt riiklikele mereõppeasutustele, merevägedele aga ka muudele organisatsioonidele. Riigiasutusele kuuluvana on õppelaev käsitletav (tänu üldjuhuL kas poolsõjaväelisele või sõjaväelisele sisekorrale) ka teenistuslaevana. Samas on palju õppelaevu ka eraõiguslike, sealhulgas mittetulundusorganisatsioonide omanduses, kus nad on tavaliselt käigus õppetegevusteks rekreatiivsetel eesmärkidel.

Õppelaeva meeskond (laevapere) on tänu lisanduvale õpetatavale isikkoosseisule üldjuhul laeval tavapärasest vajalikust suurem. Tavaliselt on efektiivsuse huvides õppelaeva pardal õpetatavatele ette nähtud rohkem kohti, kui põhimeeskonnale.

Õppelaevapõhise väljaõppe ja merepraktika oluline eelis võrreldes praktika kohaga oma muud põhiülesannet (näiteks kaubavedu, liinisõit) täitval laeval on, et kõik sõidud ja tegevused pardal toimuvad väljaõppe vajadusi ja algnõudeid järgides. See võimaldab anda kõigile õpetatavatele efektiivsemad ühtlasemad baasoskused ja hoida ka paremini üldist merekultuuri.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Õppelaeva mõiste võeti kasutusele 19. sajandil, kuid väljaõppe otstarbelisi laevu kasutati palju varem.

Eesti esimesi spetsiaalseid õppelaevu oli Viljandi, mida kasutati 1923. aastal ajutiselt Eesti merejõududes õppelaevana.

Nõukogude perioodil oli Eestis aastail 1952-1978 Tallinna Merekooli kasutuses õppelaev Vega ja aastail 1982–1991 Tallinna Kalatööstusliku Merekooli kasutuses õppelaev Krusenstern. Lisaks oli suuremaid sõitvaid õppelaevu toona endine reisilaev Laine, mis kuulus 1969 - 1972 Tallinna Noorte Meremeeste Klubile ja 1972-1991 Eesti NSV Vetelpäästeühingule. Lõpukümnendil oli Laine kasutus siiski pigem vetelpäästjate ristluslaevana.

Pärast Eesti taasiseseisvumist kasutasid Tallinna mereharidusasutused aastail 1994-2000 mere-õppetegevusteks algselt Eesti Noorte Mereklubi õpilastele mõeldud väikesi õppelaevu Junga ja Juku. Õppealevana püüti seejärel ebaõnnestunult kasutusele võtta 2004. a Taanist ostetud Kristiinat. Hiljem pole ühtegi märkimisväärsemat riiklikku õppelaeva suudetud või soovitud omada.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]