Puksiir

Allikas: Vikipeedia
Sadamapuksiir Saturn ja merepuksiir Mars (esiplaanil) Tallinna Vanasadamas 2013
Tüüpilise puksiiri üldehitus. 1 - mastitopp ja topituli, 2 - mast (signaalmast), 3 - lipp raas, 4 - vileseade, 5 - antenn, 6 - pardatuli, 7 - korsten, 8 - sild, 9 - silla aken, 10 - reeling, 11 - trepp, 12 - päästerõngas, 13 pollar (piiteng), 14 - (ankru-)kepsel, 15 - puksiirkonks, 16 - puksiirots või -vaier, 17 - tekk, 18 - tekiluuk, 19 - puksiirklüüs, 20 - ahter, 21 - vender (autorehvist), 22 - vöör, 23 - roolileht, 24 - sõukruvi ümbris, 25 - sõukruvi, 26 - sõuvõll, 27 - parras

Puksiir, pukser või vedurlaev on abilaev, mis on mõeldud teiste laevade või muude ujuvvahendite välise veojõu abil liigutamiseks - kaasa vedamiseks ehk pukseerimiseks. Puksiir võib olla ka tõukurpuksiir.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Puksiire võib liigitada kasutuspiirkonna ja merekindlkuse järgi näiteks:

  • jõepuksiirideks,
  • sadamapuksiirideks,
  • reidipuksiirideks,
  • merepuksiirideks,
  • suurteks merepuksiirideks (piiranguteta ookeanisõitudeks).

Osa puksiire on ehitatud spetsiaalselt teiste ujuvvahendite stabiilseks enda ees tõukamiseks ja neid nimetatakse tõukur-puksiirideks. Kui puksiir veab puksiirotsaga ühendatud praami, siis on tegu kahe laevaga, kuid kui puksiir tõukab enda ees olevat praami, on loetakse need üheks laevaks.

Puksiiridel on üldjuhul võimas jõuseade, hea manööverdusvõime ja avamerel kasutatavail ka üsna suur süvis, mis võimaldab paremat stabiilsust ja väiksemat triivi tugevas tuules. Sageli on puksiirid suutelised sõitma jääs ja õhemat jääd ise murdma. Suurem osa päästelaevadest ja jäämurdjatest on samuti hõlbustatud pukseerimisvõimega, kuid ühtlasi on suurendatud merekindlust. Käiturina on kasutusel kas sõukruvid, mis on sageli pööratavad aktiivroolina, või püstlabadega sõuajamid (voith-schenider). Tekiehitis on toodud sageli kere keskosast pisut ettepoole ja ahtritekk on jäetud vabaks konksu otsa kinnitatud puksiirotsaga - puksiirtouga - vabaks pööramiseks ja manööverdamiseks. Nüüdisaegsetel puksiiridel on laevajuhtidele sageli tagatud vaateväli 360 kraadi ulatuses. Tavaliselt on tänapäevase puksiiri sillas puksiirkonksuga otseühendus-mehhanism puksiirotsa kiireks vabastamiseks ohtlikus olukorras. Ahtriteki kohal on sageli ühest pardast teiseni ulatuvad puksiirkaared, mis väldivad konksule kinnitatud puksiirotsa takerdumist reelingu või tekidetailide taha.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Pukseerimine võib toimuda kas pukseeritavat alust tõmmates, lükates või tema parda külge kinnitudes. Suurte tankerite sildumisabiks kasutatakse sageli kuni nelja puksiiri. Osa laevanduses kasutatavaid ujuvvahendeid, näiteks ujuvkaid, pargased, ujuvdokid pole võimelised iseseisvalt liikuma ilma puksiirita või muu pukseeriva aluseta. Kuid vahel tuleb teisi laeva läbi jää pukseerida ka jäämurdjail.

Pukseerimisega tegelev laev (mitte ainult puksiirlaev) peab kandma pimedas vastavaid navigatsioonitulesid või päevamärki.

Muud seonduvat[muuda | muuda lähteteksti]

Sadamates või kitsastel faarvaatritel on sageli vastavalt kohalikule eeskirjale alates teatud suurusega laevadest puksiiri kasutamine kohustuslik.

Suurtel laevadel on puksiiridega tugevaks tõukamiseks sageli ehituslikult ette valmistatud ja tähistatud kohad parrastel.

Seoses puksiiride väga hea manööverdusvõimega ja kompaktsusega on neid kaasatud avalikele mereüritustel atraktiivsetesse etendustesse, mida nimetatakse ka "pukseritantsuks".

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]