Arutelu:Laev

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Laev on veetiheda korpusega veesõiduk. - laeva definitsioonist ei saa välja jätta kasutusala, kuna veesõiduk jaguneb kaheks - laev ja väikelaev - ning neil mõlemal on erinev kasutusala (... ja sellest lähtuvalterinevad nõuded konstruktsioonile, varustusele jne.) --Vahur166 14. mai 2007, kell 17:09 (UTC)

Laevade kohta kasutatakse ka mõistet alus. Alus on siiski sünonüüm veesõidukile. --Vahur166 14. mai 2007, kell 17:09 (UTC)

Kasutaksin siin artiklis lause "Laev on ka alus ning veesõiduk, mis on vett mitteläbilaskva kerega ujuvvahend" asemel MSOS mõiste mugandust: "LAEV ON VEETIHEDA KORPUSEGA VEESÕIDUK, MIDA KASUTATAKSE MAJANDUSTEGEVUSEKS, KUTSETÖÖKS, RIIGIHALDUSÜLESANNETE TÄITMISEKS VÕI KUTSEKOOLITUSEKS."

Kasutusalad on paremini (täielikumalt), kui selles lauses artikli 3 lõigus lahti kirjutatud. Samas kaotab uus lause seose alusega. vetpidava korpusega ujuvvahend viisin artiklisse sisse.Akra 13. mai 2007, kell 19:39 (UTC)
Ei kaota seost, kui lähtuda, et alus = veesõiduk. --Vahur166 14. mai 2007, kell 16:25 (UTC)

Majandustegevus (merendus) – veesõiduki kasutamine tulu saamise eesmärgil. Majandustegevusena ei käsitata veesõiduki kasutamist või rentimist sporditegevuseks ja vaba aja veetmiseks, samuti kasutamist väikelaevajuhtide koolituseks või esitlemist müügi eesmärgil (vaata veesõiduk);


Kas ka paat on laev? Andres 6. veebruar 2006, kell 21.24 (UTC)

Kust Sa selle paadi välja lugesid. Siin olev jõuseadmete osa peab ümber sõnastama, mõtlen. Siin mõningad mootorid on mootorid mõningad mitte jne.Akra 6. veebruar 2006, kell 21.41 (UTC)
Esimeses lauses on antud laeva definitsioon, milles pole mingeid jõuseadmeid mainitud.
Ja teine küsimus: kas paat on alus? Andres 6. veebruar 2006, kell 22.57 (UTC)
Lugesin aluse artiklit juba enne seda arutelu vastus ei julge üheselt väita. Definitsioonile ta juvastab.Akra 7. veebruar 2006, kell 11.34 (UTC)
Kui paat on alus, siis ta on definitsiooni järgi ka laev. Andres 7. veebruar 2006, kell 12.06 (UTC)
Uurisin venna käest, kes on kapten ja tegeleb mereajaloo küsimustega. Tema selgitused oleksid järgmised: 1.vanasti tsaari ajast kuni ENSV lõpuni algas laev 20 brutoregistertonnist. 2. nüüdse riigikorra ajal on kindlasti laev mille pikkus ületab 24 meetrit. Samas ei ole see ühene 12-24 meetriste ujuvahendite omanikud võivad registreerimisel ise valida kas laev, kaater või paat. 3. rahvusvaheline Loidi register annab välja laeva sertifikaadi alates 100 brutoregistertonnist. Akra 7. veebruar 2006, kell 12.53 (UTC)
Alus on alates veepeal ujuvast pannist mis on võimelin kas või 1 grammi kandma, kuni üks kõik kui mitmetuhande brutoregister tonnise kandejõuga laevadeni ka kõige suuremad. Päästerõngas ei ole alus, parv on. Alused on kõik milledel on positiivne tõstejõud vees. Akra 7. veebruar 2006, kell 12.53 (UTC)
Seda tuleb siis artiklites Laev ja Alus kajastada. Praegu räägivad nad teist juttu. Andres 7. veebruar 2006, kell 13.18 (UTC)
Nõus, asi tuleb ümber sõnastada.Akra 7. veebruar 2006, kell 15.38 (UTC)
Akra, kas allveelaev on alus? või on ta seda ainult pinnal hulpides?
Positiivne tõukejõud -- kas see võrdub võimega ujuvusele?
Muinasaja paadi/laeva erinevuse arutelu leiab:
Vello Mässi raamatust aastast 1996
Muistsed laevad, iidsed paadid : [Eesti meresõidu ajaloost]
Kui aluse/laeva artikleid trimmida, siis ka viitega muinasajale.
suwa 07. veebruar 2006. a. 19:19 EET
Alvelaev on alus.
Positiivne tõukejõud -- kas see võrdub võimega ujuvusele? Päris nii lihtne se ka ei ole. Palgijupp ka ujub ja positiivne tõstejõud on, aga alus ta ei ole.Akra 7. veebruar 2006, kell 17.46 (UTC)



Laeva käitumine erinevates ilmastikutingimustes, sõiduohutus, konstruktsiooni täiuslikkus ja stabiilsus kajastavad laeva sõiduomadusi

Ei saa aru. Mis tähendab "kajastavad"? Andres 6. veebruar 2006, kell 22.59 (UTC)
Ma pakun, et sõiduohutus ei kajasta sõiduomadusi! See-eest sõiduomadusi kajastavad, ma usun, et paljud muud tegurid.

Esimene lause on arusaamatu. Andres 13. mai 2007, kell 20:48 (UTC)

Kajastavad ei ole hea sõna.Akra 7. veebruar 2006, kell 11.34 (UTC)

"Laeva iseloomustavad tema tehnilised näitajad, veeväljasurve, mahutavus ja dedveit ning ka üldpikkus, veeliinipikkus."

Laeva iseloomustavad veel ka max pikkus ja gabariitpikkus, laiused (max ja gabariit jne), süvis, kõrgus...

"...pukseeritavateks laevadeks ehk praamideks, mida veetakse või tõugatakse teiste laevade või puksiiride poolt. Praamid võivad olla ka iseliikurlaevad."
Ma arvan, et siin on mitte praame, aga pargaseid mõeldud! Praamid peaksid üldjuhul ikka iseliikurid olema... Jürka 14. mai 2007, kell 13:56 (UTC)
PS! Üldiselt paistab artikkel faktide poolest väga longama (ei tundu usaldusväärne)... Jürka 14. mai 2007, kell 13:56 (UTC)
Ja veel... ka purjelaev ja aurujõuseadmega laev on iseliikurlaevad! Jürka 14. mai 2007, kell 13:59 (UTC)

--- Ei kaota seost, kui lähtuda, et alus = veesõiduk. --Vahur166 14. mai 2007, kell 16:25 (UTC)

alus = veesõiduk – väide on vale. Kõik veesõidukid on alused, kuid kõik asjad mis on alused ei ole veesõidukid.Akra 14. mai 2007, kell 18:22 (UTC)


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 13:01 (EEST)[vasta]

on kasutatud ka terminit merelaev ehk meresõiduk. Vt nt ESTERM: [1]. Aga nt dewikis on termin de:Seeschiff suunatud laeva alla--Estopedist1 (arutelu) 20. veebruar 2019, kell 17:39 (EET)[vasta]

Laev ongi üldjuhul merelaev ja saksa keelest tulebki siia suunata. Artiklit "merelaev" pole eesti keeles tarvis. Ainult siis kasutatakse sõna "merelaev", kui seda on samas lauses vaja siseveelaevale vastandada. Ssgreporter (arutelu) 21. veebruar 2019, kell 00:45 (EET)[vasta]