Juliane Clementine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Juliane Clementine oli Eestis ja Baltikumis ehitatud esimene aurulaev. Oli kasutusel Emajõel ja Peipsil kauba ja reisijate veoks 19. sajandi keskel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi algul ei suutnud purjelaevad ja lodjad enam rahuldada hoogustunud kaubavedu Pihkvasse ja Narva. Otsiti lahendusi, kuidas vedada Eesti klaasi- ja peeglivabrikute toodangut Venemaale. 1837. a. otsustasid Tartu kaupmees F. W. Wegener ja Võisiku peeglivabriku omanik C. G. Amelung kaubaveo hõlbustamiseks Emajõe kaudu Pihkvasse sõitudeks ehitada aurulaeva.

Sobilik laev ehitati kaupmeeste tellimusel Kuigatsis. Laev lasti Tartu lähedal Kabinas vette 1842. aastal ja sai nimeks Juliane Clementine. Nimi tuletati ehituse tellinud kaupmeeste prouade nimedest.

1842. a sügiseks oli laev sõiduvalmis. Esimese reisi Pihkvasse tegi Juliane Clementine 15. mail 1843. a. Sõit Pihkvasse hakkas kestma 12–14 tundi. Lisaks sõitis laev ka Narva suunal.

Juliane Clementine uppus Peipsi järvel Vasknarva lähistel 1852. a. Vrakki pole seni leitud.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Laeva pikkus oli 19,6 m, laius 4,9 m ja kiirus 10 sõlme. Laevale mahtus 150 reisijat või koos pukseeritava praamiga võis see kaasa vedada 114 t kaupa.

Laeva kere oli puust, tekil kõrgusid 2 masti ja pikk peenike korsten. Vööris oli ka kliiverpoom. Käituriteks olid sõurattad.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]