Laugur

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Laugur on vesilennukiga sarnanev veesõiduk, mis oma põhiliikumisviisil lendab pinnaefekti abil vee- või jääpinna kohal mõne meetri kõrgusel.

Väike laugur

Laugurit on nimetatud mitmes muus keeles kasutatava nimetuse põhjal ka ekranoplaaniks[1].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Lauguri liikumiskiirus merepinna kohal on ligikaudu 200–550 km/h. Lauguri liikumispõhimõte erineb hõljuki omast. Laugureid on seni ehitatud pigem militaarotstarbel. Laugurite kasutuselevõttu tsiviilotstarbel pärsib nii õigusaktide puudumine kui ka nende lennuvahendite tehno- ja mehitamisnõuded. Lauguritega liigeldakse laevakerede kõrgusel, kuid laugurite ja laevade liikumiskiirus ning manööverdusvõime on väga erinevad. Lisaks on väikesed laugurid lainetuse suhtes üpris tundlikud.[2]

COLREGi kohaselt peab laugur lendu tõustes, vette laskudes ja veepinna kohal lennates hoiduma kõigist laevadest eemale ning mitte häirima nende liikumist. Veepinnal liikuv laugur peab järgima COLREGi juhtimis- ja liiklemisreegleid nagu laev.

Terminist[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvahelises laevakokkupõrgete vältimise eeskirjas (COLREG) on ekranoplaani tõlkevasteks valitud lendlaev, mis on sisult ebatäpne.[3] Seetõttu on Merekeele nõukoda soovitanud kasutada terminit "laugur" või "laugurlaev".[4]

Tehnikaleksikon defineerib laugurit kui hõljuklennukit, mis ei saa vee-, maa- või jääpinna kohal lennata kõrgemal kui pool selle lennuaparaadi enda tiivaulatust. Selle õhusõiduki tiiva ja ülelennatava pinna vahele moodustub kiirel liikumisel õhkpadi, mis suurendab tiiva tõstejõudu, tõstejõu ja õhu takistusjõu suhe suureneb[5].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.aripaev.ee/uudised/2018/01/05/eesti-firma-toob-tallinna-helsingi-liinile-ekranoplaanid
  2. Tauri Roosipuu, Jaano Martin Ots. Laugurid meie vetesse? Paat & Meremees 2016, nr 42
  3. Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon1. 16. detsembril 1991 Eestis jõustunud välisleping – RT II 2005, 19, 64.
  4. Laugur. Inglise-eesti meresõnaraamat. (22.06.2016)
  5. Tehnikaleksikon. Valgus. 1981. lk 141. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]