Ujuklaev

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Veeteede Ameti ujuklaev Jakob Prei Hundipea sadamas

Ujuklaev on veealustel piklikel kandvatel ujukitel (ka ühel ujukil) püsiva kerega laev.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Ujuklaeval on kere kuju tõttu võimalikult väike märguv pind. Selle laeva kere erineb tavalise laeva kerest ega ole ka katamaraan ehk kakskerelaev. Ujuklaeva (inglise keeles Small Waterplane Area Hull) põhikonstruktsioon on platvormikujuline ja seda kannavad veealused ujukid. Konstruktsiooni eeliseks on võimalikult väike veeliini pindala, mistõttu ei sõltu laev oluliselt lainetusest, eelised on ka ökonoomsus ja kiirusevõit. Ujuklaevaga pea samasuguste meresõiduomadustega katamaraan on vähemalt 2,5 ja ühekereline laev vähemalt 4 korda pikem. Ujuklaeva ekspluatatsioon on tänu sellele ka tublisti odavam.

Katamaraani ja ujuklaeva võrdlus

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

  • monoujuklaevSmall Waterplane Area Single Hull (SWASH)
  • kaksujuklaevSmall Waterplane Area Twin Hull (SWATH)
  • kolmujuklaevSmall Waterplane Area Tri-Hull (SWATH)
  • mitmikujuklaevSmall Waterplane Area Multi-Hull (SWAMH)
  • ristandujuklaevSmall Waterplane Area Hybrid-Hull (SWAHH)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ujuklaeva leiutajaks loetakse Frederick George Creedi (1871–1957). Kanadalane esitles oma mõttetööd 1938. aastal ja 1946. aastal anti leiutisele Briti patent. Esmajärjekorras ehitati seda tüüpi laevu 196070. aastatel, peamiselt okeanograafia uurimislaevadeks ja allveelaevade päästelaevadeks. Aluseks võeti katamaraanide ehitus, aga sellest arenes välja täiesti uus laevatüüp. [1]

Eestis on Veeteede Ametil ujuklaev Jakob Prei.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]