Fregatt

Moodne La Fayette-klassi fregatt

Oliver Hazard Perry klassi fregatt

Venemaa fregatt (suur allveetõrjelaev) 2002. a

Prantsuse 17. sajandi fregatt

Fregatt (hollandi k fregat) on lahinguotstarbeline sõjalaev, mis on mõeldud teiste sõjalaevade või tsiviillaevade julgestamiseks ja kaitseks ning iseseisvaks patrullteenistuseks avamerel.

17.–18. sajandil oli fregatt kolmemastiline raapurjestuses kiire sõjalaev, millel oli üks kahuritekk kuni 60 kahuriga. Fregatt oli näiteks ka 6–20 aerupaariga galeer. Fregatt-tüüpi purjesõjalaevast arenes 19. sajandi lõpus pärast aurumasinate kasutuselevõttu välja ristleja.

Kirjeldus

Fregattide tüüpilised ehituslikud ja võimelised iseärasused:

• veeväljasurve üldjuhul 3000–6000 t, erandjuhul ka vähem, kuid reeglina vähemalt 2500 t,
• autonoomsus üle 2 nädala,
• pikkus 100-150 m,
• kiirus vähemalt 25 sõlme,
• tõrjevõime kolmes dimensioonis (allvee, pealvee, õhu),
• reeglina pardahelikopter.

Relvastuse hulka kuuluvad peamiselt pealveetõrje raketid, õhutõrjeraketid, allveelaevade vastased relvad, universaalsuurtükk, erinevad seiresüsteemid, sealhulgas sonar.

Fregattidel on 2–3 vahivahetust ja nad on võrdlemisi suure merekindluse ning autonoomsusega. Fregati komandör on tavaliselt keskmine vanemohvitser (Eesti auaste kaptenleitnant).

Kasutus

Tänapäeva mereväes on fregatt tavaliselt õhu-, pealvee- ja allveetõrjevõimega sõjalaev, mis on võimeline vajadusel ka iseseisvalt lahinguülesandeid täitma. Fregattide ülesandeks on julgestada ja vajadusel kaitsta nii suuremaid, kui väiksemaid sõjalaevu, abilaevu ja samuti tsiviillaevade konvoisid vaenlase ootamatute rünnakute eest avamerel ja rannikumerel. Üldjuhul tegutsevad fregatid avamerel sõjalaevade koondise osana.

Venemaal nimetatakse fregatte sageli kas suurteks allveetõrjelaevadeks (Большой противолодочный корабль) või patrull-laevadeks (Сторожевой корабль).

Vaata ka

• Korvett – fregatist väiksem sõjalaevaliik
• Hävitaja – fregatist suurem sõjalaevaliik