Kasutaja:Geonarva/Gümnaasiumi geograafia ainekava

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Siin on ainult geograafia ainekavade õppesisu, täisversioone leiad RT lehelt.

I kursus Rahvastik ja majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Geograafia areng ja uurimismeetodid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tutvumine interaktiivse kaardi võimalustega ja Maa-ameti kaardiserveriga.
  • Õpitulemused
    • Kursuse lõpul õpilane:
  1. on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;
  2. toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias; teeb vaatlusi ja mõõdistamisi, korraldab küsitlusi ning kasutab andmebaase vajalike andmete kogumiseks;
  3. kasutab teabeallikaid, sh kaarte, info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja järelduste tegemiseks;
  4. analüüsib teabeallikate, sh kaartide järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Teabeallikate järgi ühe valitud riigi demograafilise situatsiooni ülevaate koostamine.
  • Õpitulemused
    • Kursuse lõpul õpilane:
  1. analüüsib temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning tihedust maailmas, etteantud regioonis või riigis;
  2. analüüsib demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas, etteantud regioonis või riigis ning seostab seda arengutasemega;
  3. analüüsib rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri ning selle mõju majanduse arengule;
  4. võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi põhjusi;
  5. toob näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta;
  6. teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega;
  7. analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele;
  8. analüüsib teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni), rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele;
  9. väärtustab kultuurilist mitmekesisust, on salliv teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni suhtes.

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õppesisu
    • Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. Linnad ja maaasulad arenenud ja arengumaades. Linnastumise kulg maailmas. Linnade sisestruktuur ning selle muutumine. Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades. Linnakeskkond ja selle planeerimine.
    • Põhimõisted: linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, slumm, linna sisestruktuur.
    • Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  1. Oma koduasula sisestruktuuri analüüs.
  2. Ühe valitud riigi või regiooni asustuse analüüs teabeallikate järgi.
  • Õpitulemused
    • Kursuse lõpul õpilane:
  1. võrdleb linnu ning maa-asulaid arenenud ja arengumaades;
  2. analüüsib linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;
  3. analüüsib etteantud info põhjal linna sisestruktuuri ning selle muutusi,
  4. toob näiteid arenenud ja arengumaade suurlinnade planeerimise ning sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide kohta;
  5. analüüsib kaardi ja muude teabeallikate põhjal etteantud riigi või piirkonna asustust;
  6. on omandanud ülevaate maailma linnastunud piirkondadest, nimetab ning näitab kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid.

Muutused maailmamajanduses[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi tööstuse ja selle paiknemise, transpordigeograafilise asendi, turismi arengueelduste ning rolli maailmamajanduses analüüs.
  • Õpitulemused
    • Kursuse lõpul õpilane:
  1. analüüsib teabeallikate põhjal riigi majandusstruktuuri ja hõivet ning nende muutusi;
  2. analüüsib tootmise paigutusnihkeid tänapäeval kõrgtehnoloogilise tootmise näitel;
  3. analüüsib tööstusettevõtte tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid autotööstuse näitel;
  4. toob näiteid tehnoloogia ja tootearenduse mõju kohta majanduse arengule;
  5. analüüsib etteantud teabeallikate järgi riigi turismimajandust, selle arengueeldusi, seoseid teiste majandusharudega, rolli maailmamajanduses ning mõju keskkonnale;
  6. analüüsib teabeallikate järgi riigi transpordigeograafilist asendit ja transpordi osa riigi majanduses;
  7. analüüsib maailmakaubanduse peamisi kaubavoogusid.

Ühiskonna areng ja üleilmastumine[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi arengutaseme, analüüs selle seotusest arengu eelduste ja majanduse struktuuriga.
  2. Riikide võrdlus arengutaseme näitajate põhjal.
  • Õpitulemused
    • Kursuse lõpul õpilane:
  1. teab arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist nende alusel;
  2. iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastikku, asustust, majandust ning selle ruumilist korraldust;
  3. selgitab globaliseerumise eri aspekte, toob näiteid selle mõju kohta arenenud ja arengumaadele;
  4. võrdleb ja analüüsib teabeallikate põhjal riikide arengutaset ning riigisiseseid arenguerinevusi;
  5. on omandanud ülevaate maailma poliitilisest kaardist, nimetab ja näitab kaardil kõik Euroopa riigid ja pealinnad ning maailma suuremad riigid.

II kursus Maa kui süsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Sissejuhatus[muuda | muuda lähteteksti]

  1. iseloomustab Maa sfääre kui süsteeme ning toob näiteid nendevaheliste seoste kohta;
  2. analüüsib Maa sfääride ja inimtegevuse vastastikust mõju;
  3. iseloomustab geoloogilise ajaskaala järgi üldjoontes Maa teket ja arengut.

Litosfäär[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine mõnest vulkaanist, tektoonilisest piirkonnast või piirkonna geoloogilisest ehitusest.
  • Õpitulemused
    • Kursuse lõpul õpilane:
  1. tunneb looduses ja pildil ära lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi, teab nende tähtsamaid omadusi ning toob näiteid kasutamise kohta;
  2. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet;
  3. iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort;
  4. võrdleb geoloogilisi protsesse laamade eemaldumise, sukeldumise, põrkumise, nihkumise ja kuuma täpi piirkonnas;
  5. iseloomustab teabeallikate järgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse, seostades neid laamade liikumisega;
  6. iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega;
  7. teab maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi;
  8. toob näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele.

Atmosfäär[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Internetist ilmakaardi leidmine ning selle põhjal ilma iseloomustamine etteantud kohas.
  2. Kliimadiagrammi ja kliimakaartide järgi etteantud koha kliima iseloomustus, tuginedes kliimat kujundavatele teguritele.
  • Õpitulemused
    • Kursuse lõpul õpilane:
  1. iseloomustab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise järgi atmosfääri ehitust;
  2. selgitab joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti;
  3. teab kliimat kujundavaid tegureid, sh astronoomilisi tegureid;
  4. selgitab joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju konkreetse koha kliimale;
  5. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele;
  6. iseloomustab ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas, teab ilma prognoosimise nüüdisaegseid võimalusi;
  7. iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi järgi etteantud koha kliimat ning seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga;
  8. toob näiteid inimtegevuse mõju kohta atmosfääri koostisele.

Hüdrosfäär[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine mõnest rannikust.
  • Õpitulemused
    • Kursuse lõpul õpilane:
  1. teab vee jaotumist Maal ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades;
  2. analüüsib kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres;
  3. selgitab hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning rolli kliima kujunemises;
  4. selgitab tõusu ja mõõna teket ning mõju rannikutele;
  5. selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel ning toob näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele;
  6. tunneb piltidel, joonistel ning kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugranniku;
  7. teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike levikut;
  8. selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes;
  9. selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel ning toob näiteid liustikutekkeliste pinnavormide kohta.

Biosfäär[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Teabeallikate järgi ühe piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoste analüüs.
  • Õpitulemused
    • Kursuse lõpul õpilane:
  1. võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele;
  2. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist;
  3. iseloomustab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse;
  4. selgitab bioomide tsonaalset levikut ning analüüsib tundrat, parasvöötme okas- ja lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi;
  5. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas;
  6. tunneb joonistel ning piltidel ära leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud mulla;
  7. analüüsib teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid.

III kursus Loodusvarad ja nende kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Põllumajandus ja toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine ühe valitud riigi põllumajandusest.
  • Õpitulemused
    • Kursuse lõpul õpilane:
  1. selgitab toiduprobleemide tekkepõhjusi maailma eri regioonides;
  2. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ning toob näiteid mulla kaitsmise võimaluste kohta;
  3. iseloomustab põllumajandust ja selle mõju keskkonnale eri loodusoludes ning arengutasemega riikides;
  4. analüüsib teabeallikate põhjal riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengu eeldusi ning arengut;
  5. on omandanud ülevaate olulisemate kultuurtaimede (nisu, maisi, riisi, kohvi, tee, suhkruroo ja puuvilla) peamistest kasvatuspiirkondadest ning eksportijatest.

Vesi ja veega seotud probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õppesisu
    • Vee ja veekogudega seotud konfliktid. Maailma kalandus ja vesiviljelus. Maavarade ammutamine šelfialadel. Maailmamere reostumine ning kalavarude vähenemine. Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel. Erineva veerežiimiga jõed. Üleujutused ja jõgede hääbumine. Põhjavee kujunemine ning põhjaveetaseme muutumine. Põhjavee kasutamine, reostumine ja kaitse. Niisutuspõllumajandus.
    • Põhimõisted: vesiviljelus, šelf, veeringe, veerežiim, hüdrograaf, jõgede äravool, valgla, infiltratsioon, alanduslehter, niisutuspõllundus.
    • Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  1. Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi kalanduse ja vesiviljeluse analüüs.
  2. Etteantud jõe hüdrograafi analüüs ning selle seostamine kliimaga.
  • Õpitulemused
    • Kursuse lõpul õpilane:
  1. toob näiteid vee ja veekogude kasutamisega tekkinud probleemide kohta riikide vahel;
  2. on omandanud ülevaate maailma tähtsamatest kalapüügi- ja vesiviljeluspiirkondadest;
  3. analüüsib maailmamere majandusliku kasutamisega seotud keskkonnaprobleeme ning põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust;
  4. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, jõgede hääbumise ja üleujutuste võimalikke põhjusi ja tagajärgi ning majanduslikku mõju;
  5. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ning toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjuste ning tagajärgede kohta;
  6. toob näiteid niisutuspõllundusega kaasnevate probleemide kohta.

Maailma metsad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õppesisu
    • Metsade hävimine ja selle põhjused. Ekvatoriaalsed vihmametsad ja nende majandamine. Parasvöötme okasmetsad ja nende majandamine. Taim- ja muldkatte kujunemise tingimused okasmetsa ning vihmametsa vööndis. Metsade säästlik majandamine ja kaitse.
    • Põhimõisted: metsatüüp, bioloogiline mitmekesisus, metsasus, puiduvaru, puidu juurdekasv, metsamajandus, jätkusuutlik ja säästev areng.
    • Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  1. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine ühe valitud riigi metsamajandusest.
  2. Regioonide või riikide metsade ja nende kasutamise iseloomustus ning võrdlus.
  • Õpitulemused
    • Kursuse lõpul õpilane:
  1. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme;
  2. nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning näitab kaardil peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid;
  3. analüüsib vihmametsa kui ökosüsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset tähtsust;
  4. analüüsib vihmametsade majanduslikku tähtsust, nende majandamist ja keskkonnaprobleeme;
  5. analüüsib parasvöötme okasmetsa kui ökosüsteemi ning iseloomustab metsamajandust ja keskkonnaprobleeme okasmetsavööndis.

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õppesisu
    • Maailma energiaprobleemid. Energiaressursid ja maailma energiamajandus. Nüüdisaegsed tehnoloogiad energiamajanduses. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid.
    • Põhimõisted: energiamajandus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad, alternatiivenergia, fossiilsed kütused, biokütused, tuuma-, hüdro-, tuule-, päikese-, bio-, loodete, lainete ja geotermaalenergia, passiivmaja, energiakriis.
    • Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  1. Teabeallikate järgi ülevaate koostamine ühe valitud riigi energiamajandusest.
  • Õpitulemused
    • Kursuse lõpul õpilane:
  1. analüüsib energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab säästlikku energia kasutamist;
  2. selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi, majanduslikke ja keskkonnaprobleeme;
  3. analüüsib etteantud teabe järgi muutusi maailma energiamajanduses;
  4. nimetab maailma energiavarade (nafta, maagaasi, kivisöe) kaevandamise/ammutamise, töötlemise ja tarbimise tähtsamaid piirkondi;
  5. nimetab maailma suuremaid hüdro- ja tuumaenergiat tootvaid riike;
  6. analüüsib alternatiivsete energiaallikate kasutamise võimalusi ning nende kasutamisega kaasnevaid probleeme;
  7. analüüsib teabeallikate põhjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]