Üldine õhuringlus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Üldise õhuringluse lihtsustatud mudel
Üldise õhuringluse lihtsustatud skeem

Üldine õhuringlus ehk globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon ehk üldtsirkulatsioon on suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral.

Maapind soojeneb päikesekiirguse mõjul sõltuvalt päikese kiirte langemisnurgast.

Kõige rohkem saab Maa päikesekiirgust ekvaatori piirkonnas, kus päike on terve aasta jooksul väga kõrgel ja kaks korda aastas seniidis. Päev kestab seal umbes 12 tundi. Õhk saab maapinnast soojust, soojeneb ja tõuseb üles, tekib madala õhurõhuga vöönd.

Kõige vähem saab Maa päikesekiirgust pooluste piirkonnas, kus vahelduvad umbes pool aastat kestvad polaarpäev ja polaaröö. Kuigi polaarpäeva jooksul paistab päike terve ööpäeva jooksul, on päikese kiirte langemisnurk väike ja päikesekiirguse suurim osa peegeldatakse tagasi. Seda soodustab ka polaaralade valge lume ja jääga kaetud pind. Polaaröö ajal ei saa maapind üldse päikesekiirgust. Õhk muutub üha külmemaks ja raskemaks, langeb alla ning tekivad kõrge õhurõhuga alad.

Õhurõhu erinevuste mõjul tekivad püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest ekvaatori suunas. Coriolisi efekti mõjul muutuvad tuuled läänesuunaliseks ja neid nimetatakse idatuulteks.

Liikudes ekvaatori poole, saab õhk üha rohkem soojust, soojeneb ja tõuseb üles, mistõttu tekib parasvöötmes madala õhurõhuga vöönd.

Ekvaatori kohalt liigub õhk troopikavöötme suunas ning kuna ta on külm ja raske, langeb ta 30. laiuskraadidel alla. Seal tekib kõrge õhurõhuga vöönd. Troopikas liigub õhk nii ekvaatori kui ka parasvöötme suunas. Aga õhu liikumine ei toimu mitte põhjast lõunasse ja vastupidi, vaid muutub vastavalt tuule suunale Coriolisi efekti mõjul. Troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid. Troopikast parasvöötme suunas puhuvad läänetuuled.

Troposfääri ülempiiril on õhu liikumise suunad täiesti vastupidised.

Üldist õhuringlust muudavad keerulisemaks tsüklonid ja antitsüklonid, orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne); tekivad ka väikesed õhukeerised – trombid jms.

Üldise õhuringluse mõjul toimub õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus jne.

Tuulte mõjul tekivad lained ja mõned hoovused, jäätriiv, tuuled mõjutavad ka pinnamoe kujunemist.