Ookeani keskahelik

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Ookeani keskahelikust; Taiwani mäestiku kohta vaata artiklit Keskmäestik (Taiwan)

Maavärinate epitsentrite kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega.

Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.

Ookeani keskaheliku kogupikkus on 84 000 km, olles seega kaugelt kõige pikem mäeahelik planeedil Maa.

Ookeani keskahelik ei asu mitte alati ookeani keskosas. Nimetus tuleb sellest, et kõigepealt avastati ta Atlandi ookeanist, mida ta tõepoolest enam-vähem poolitab. Nimeks anti talle siis Atlandi ookeani keskahelik, mida Atlandi ookeanis paiknev osa ookeani keskahelikust kannab siiani.

Ookeani keskahelikud on hiiglaslikud riftivööndid, seal toodetakse pidevalt uut ookeanilist maakoort, mis hävib uuesti subduktsioonivööndites. Seetõttu on ookeani keskahelik piltlikult öeldes hiiglasliku konveieri üks osa.

Ookeani keskahelik on seismiliselt aktiivne piirkond. Aktiivsed on nad ka vulkaaniliselt, kuid paiknemise tõttu merepõhjas ei ole seda tüüpi vulkanism laiemale avalikkusele kuigi tuntud. Erandiks on näiteks Islandi saar, mis asub täpselt ookeani keskaheliku ning samuti ka kuuma täpi kohal, seetõttu on seal võimalus jälgida "ookeanipõhja" laienemist kuival maal.

Ookeani keskaheliku kõrgus merepõhjast on 1...3 km ning laius umbes 1500 km. Seega on nõlva kalle suhteliselt lauge ja jääks inimsilmale praktiliselt märkamatuks. Esile tuleb ta vaid kui suuremõõtmeline, globaalne geoloogiline struktuur.

Kivimiliselt koosnevad ookeani keskahelikud peaaegu eranditult basaldist. Petroloogias nimetatakse ookeani keskahelikule tüüpilist basalti "MORB" (mid-ocean ridge basalt).

Ookeani keskaheliku avastamine 50-ndatel sillutas teed laamtektoonika teooriale, mis pani aluse tänapäevasele geoloogiale.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]