Kasutaja:Geonarva/Geograafia ainekava

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Siin on ainult geograafia ainekavade õppesisu, täisversioone leiad RT lehelt.

Põhikooli geograafia ainekava[muuda | muuda lähteteksti]

Kaardiõpetus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitulemused
    • Õpilane:
  1. leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist ning kasutab atlase kohanimede registrit;
  2. määrab suundi kaardil kaardivõrgu ja looduses kompassi järgi;
  3. mõõdab vahemaid kaardil erinevalt esitatud mõõtkava kasutades ning looduses sammupaari abil;
  4. määrab etteantud koha geograafilised koordinaadid ja leiab koordinaatide järgi asukoha;
  5. määrab ajavööndite kaardi abil kellaaja erinevuse maakera eri kohtades;
  6. koostab lihtsa plaani etteantud kohast;
  7. kasutab trüki- ja arvutikaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste, et leida infot, kirjeldada protsesse ja nähtusi, leida nendevahelisi seoseid ning teha järeldusi.
  1. Praktilised ülesanded kooliümbruse kaardiga. Ilmakaarte ja asimuudi määramine kompassiga. Kaardi järgi objektide leidmine ja asukohta kirjeldamine ning sammupaariga vahemaade mõõtmine.
  2. Info leidmiseks interaktiivse kaardi kasutamine (vahemaade mõõtmine, aadressi järgi otsing, koordinaatide määramine, objektide leidmine ja tähistamine).

Geoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitulemused
    • Õpilane:
  1. kirjeldab jooniste abil Maa siseehitust ja toob näiteid selle uurimise võimalustest;
  2. iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide järgi laamade liikumist ning laamade servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: vulkanismi, maavärinaid, pinnavormide ja kivimite teket ning muutumist;
  3. teab maavärinate ja vulkaanipursete tekkepõhjusi, näitab kaardil nende peamisi esinemispiirkondi, toob näiteid tagajärgede kohta ning oskab võimaliku ohu puhul käituda;
  4. toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades;
  5. selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali ärakannet ja settimist ning sette- ja tardkivimite teket;
  6. iseloomustab ja tunneb nii looduses kui ka pildil liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisütt ning toob näiteid nende kasutamise kohta;
  7. mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust ja omab ettekujutust geoloogide tööst.
  1. Kivimite (liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, kivisöe, graniidiidi) ja setete (liiva, kruusa, savi) iseloomustamine ning võrdlemine.
  2. Teabeallikate põhjal lühiülevaate või esitluse koostamine ühest geoloogilisest nähtusest (maavärinast või vulkaanist) või mõne piirkonna iseloomustamine geoloogilisest aspektist.

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitulemused
    • Õpilane:
  1. on omandanud ülevaate maailma mägisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest, nimetab ning leiab kaardil mäestikud, mägismaad, kõrgemad tipud ja tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud);
  2. iseloomustab suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi;
  3. iseloomustab piltide, jooniste ja kaardi järgi etteantud koha pinnamoodi ning pinnavorme;
  4. kirjeldab joonise ja kaardi järgi maailmamere põhjareljeefi ning seostab ookeani keskaheliku ja süvikute paiknemise laamade liikumisega;
  5. toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumisest erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel;
  6. toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel, mägedes liikumisega kaasnevatest riskidest ning nende vältimise võimalustest.
  1. Kaartide ja muude teabeallikate järgi ühe piirkonna pinnavormide ja pinnamoe iseloomustuse koostamine.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitulemused
    • Õpilane:
  1. iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit;
  2. nimetab ja näitab maailmakaardil suuremaid riike ning linnu;
  3. toob näiteid rahvaste kultuurilise mitmekesisuse kohta ning väärtustab eri rahvaste keelt ja traditsioone;
  4. leiab kaardilt ja nimetab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alad ning iseloomustab rahvastiku paiknemist etteantud riigis;
  5. iseloomustab kaardi ja jooniste järgi maailma või mõne piirkonna rahvaarvu muutumist;
  6. kirjeldab linnastumist, toob näiteid linnastumise põhjuste ja linnastumisega kaasnevate probleemide kohta.
  1. Kaartide ja muude teabeallikate järgi ühe riigi üldandmete ja sümboolika leidmine, geograafilise asendi ja rahvastiku paiknemise iseloomustamine.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitulemused
    • Õpilane:
  1. teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat;
  2. leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi oma tegevust ja riietust planeerides;
  3. selgitab päikesekiirguse jaotumist Maal ning teab aastaaegade vaheldumise põhjusi;
  4. iseloomustab joonise järgi üldist õhuringlust;
  5. selgitab ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale;
  6. leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib tüüpilise kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega;
  7. iseloomustab ja võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide järgi etteantud kohtade kliimat ning selgitab erinevuste põhjusi;
  8. toob näiteid ilma ja kliima mõjust inimtegevusele.
  1. Internetist ilma andmete leidmine ja nende põhjal ilma iseloomustamine etteantud kohas.
  2. Kliima võrdlemine kliimakaartide ja -diagrammide järgi kahes etteantud kohas ning erinevuste selgitamine.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitulemused
    • Õpilane:
  1. seostab etteantud piirkonna veekogude arvukuse ja veetaseme muutused kliimaga;
  2. iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi meresid, sh Läänemerd, ning toob esile erinevuste põhjused;
  3. iseloomustab ja võrdleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid ning vee kulutavat, edasikandvat ja kuhjavat tegevust erinevatel lõikudel;
  4. põhjendab teabeallikate, sh kliimadiagrammide abil veetaseme muutumist jões;
  5. iseloomustab teabeallikate põhjal järvi ja veehoidlad ning nende kasutamist;
  6. iseloomustab veeringet, selgitab vee ja veekogude tähtsust looduses ja inimtegevusele ning toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta.
  1. Jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide järgi vooluvee kulutava ja kuhjava tegevuse uurimine etteantud jõe erinevatel lõikudel.
  2. Teabeallikate järgi ülevaate koostamine etteantud mere kohta.

Loodusvööndid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitulemused
    • Õpilane:
  1. tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvööndid ning iseloomustab kaardi järgi nende paiknemist;
  2. iseloomustab loodusvööndite kliimat, veestikku, mullatekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid;
  3. tunneb ära loodusvööndite tüüpilised kliimadiagrammid ning joonistel ja piltidel maastiku, taimed, loomad ja mullad;
  4. teab kõrgusvööndilisuse tekkepõhjusi ning võrdleb kõrgusvööndilisust eri mäestikes;
  5. selgitab liustike tekkepõhjusi ning iseloomustab nende paiknemist ja tähtsust;
  6. toob näiteid looduse ja inimtegevuse vastasmõju kohta erinevates loodusvööndites ja mäestikes;
  7. iseloomustab ja võrdleb teabeallikate põhjal etteantud piirkondi: geograafilist asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, mullastikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku ja majandust ning analüüsib nendevahelisi seoseid.
  1. Teabeallikate põhjal etteantud piirkonna iseloomustuse koostamine, kus on analüüsitud looduskomponentide vastastikuseid seoseid ning inimtegevust ja keskkonnaprobleeme.
  2. Ühe loodusvööndi kohta mõistekaardi koostamine.

Euroopa ja Eesti geograafiline asend, pinnamood ning geoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitulemused
    • Õpilane:
  1. iseloomustab etteantud Euroopa riigi, sh Eesti geograafilist asendit;
  2. iseloomustab ja võrdleb kaardi järgi etteantud piirkonna, sh Eesti pinnavorme ja pinnamoodi;
  3. seostab Euroopa suuremaid pinnavorme geoloogilise ehitusega;
  4. iseloomustab jooniste, temaatiliste kaartide ning geokronoloogilise skaala järgi Eesti geoloogilist ehitust;
  5. iseloomustab kaardi järgi maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis;
  6. iseloomustab mandrijää tegevust pinnamoe kujundajana Euroopas, sh Eestis;
  7. nimetab ning leiab Euroopa ja Eesti kaardil mäestikud, kõrgustikud, kõrgemad tipud, tasandikud: lauskmaad, lavamaad, madalikud, alamikud.
  • Õppesisu
    • Euroopa ja Eesti asend, suurus ning piirid. Euroopa pinnamood. Pinnamoe seos geoloogilise ehitusega. Eesti pinnamood. Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad. Mandrijää tegevus Euroopa, sh Eesti pinnamoe kujunemises.

Põhimõisted: loodusgeograafiline ja majandusgeograafiline asend, Eesti põhikaart, maastik, kõrg- ja madalmäestik, lauskmaa, kurdmäestik, noor ja vana mäestik, platvorm, kilp, geokronoloogiline skaala, kõrgustik, madalik, lavamaa, aluspõhi, pinnakate, mandrijää, moreen, moreenküngas, voor, moreentasandik.

    • Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  1. Eesti ja mõne teise Euroopa riigi geograafilise asendi võrdlemine.
  2. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine kodumaakonna pinnamoest ja maavaradest ning

seostamine geoloogilise ehitusega.

Euroopa ja Eesti kliima[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitulemused
    • Õpilane:
  1. iseloomustab Euroopa, sh Eesti kliima regionaalseid erinevusi ja selgitab kliimat kujundavate tegurite mõju etteantud koha kliimale;
  2. iseloomustab ilmakaardi järgi etteantud koha ilma (õhurõhk, kõrg- või madalrõhuala, soe ja külm front, sademed, tuuled);
  3. mõistab kliimamuutuste uurimise olulisust ja toob näiteid tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta;
  4. toob näiteid kliimamuutuste võimalike tagajärgede kohta.
  1. Interneti andmete järgi ilma võrdlemine etteantud kohtades ning erinevuste põhjendamine.

Euroopa ja Eesti veestik[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitulemused
    • Õpilane:
  1. iseloomustab Läänemere eripära ja keskkonnaprobleeme ning toob näiteid nende lahendamise võimaluste kohta;
  2. kirjeldab ja võrdleb eriilmelisi Läänemere rannikulõike: pank-, laid- ja skäärrannikut;
  3. selgitab põhjavee kujunemist ja liikumist, põhjavee kasutamist kodukohas ning põhjaveega seotud probleeme Eestis;
  4. teab soode levikut Euroopas, sh Eestis, ning selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust;
  5. iseloomustab Euroopa, sh Eesti rannajoont ja veestikku, nimetab ning näitab Euroopa ja Eesti kaardil suuremaid lahtesid, väinu, saari, poolsaari, järvi, jõgesid.
  • Õppesisu
    • Läänemere eripära ja selle põhjused. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid. Läänemere eriilmelised rannikud. Põhjavee kujunemine ja liikumine. Põhjaveega seotud probleemid Eestis. Sood Euroopas, sh Eestis.
    • Põhimõisted: valgla, veelahe, riimvesi, pankrannik, laidrannik, skäärrannik, luide, maasäär, rannavall, põhjavesi, veega küllastunud ja küllastamata kihid, põhjavee tase, vett läbilaskvad ning vett pidavad kivimid ja setted.
    • Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  1. Kodukoha joogivee, selle omaduste ja kasutamise uurimine.

Euroopa ja Eesti rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitulemused
    • Õpilane:
  1. leiab teabeallikatest infot riikide rahvastiku kohta, toob näiteid rahvastiku uurimise ja selle olulisuse kohta;
  2. analüüsib teabeallikate järgi Euroopa või mõne piirkonna, sh Eesti rahvaarvu, selle muutumist;
  3. iseloomustab ja analüüsib teabeallikate, sh rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi, sh Eesti rahvastikku ja selle muutumist;
  4. toob näiteid rahvastiku vananemisega kaasnevatest probleemidest Euroopas, sh Eestis, ning nende lahendamise võimaluste kohta;
  5. selgitab rännete põhjusi, toob konkreetseid näiteid Eestist ja mujalt Euroopast;
  6. iseloomustab Eesti rahvuslikku koosseisu ning toob näiteid Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kohta.
  1. Teabeallikate järgi oma maakonna või koduasula rahvastiku analüüsimine.
  2. Rahvastikupüramiidi põhjal rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu analüüsimine etteantud Euroopa riigis.

Euroopa ja Eesti asustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitulemused
    • Õpilane:
  1. analüüsib kaardi järgi rahvastiku paiknemist Euroopas, sh Eestis;
  2. analüüsib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopa, sh Eesti näitel;
  3. nimetab linnastumise põhjusi, toob näiteid linnastumisega kaasnevate probleemide kohta Euroopas, sh Eestis, ja nende lahendamise võimalustest;
  4. võrdleb linna ja maa-asulaid ning analüüsib linna- ja maaelu erinevusi;
  5. nimetab ja näitab kaardil Euroopa riike ja pealinnu ning Eesti suuremaid linnu.
  • Õppesisu
    • Rahvastiku paiknemine Euroopas. Linnad ja maa-asulad. Linnastumise põhjused ja linnastumine Euroopas. Rahvastiku paiknemine Eestis. Eesti asulad. Linnastumisega kaasnevad majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid.
    • Põhimõisted: linnastumine, linnastu, valglinnastumine.
    • Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  1. Lühiuurimuse koostamine koduasulast.

Euroopa ja Eesti majandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitulemused
    • Õpilane:
  1. analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele ning toob näiteid majanduse spetsialiseerumise kohta;
  2. rühmitab majandustegevused esmasektori, tööstuse ja teeninduse vahel;
  3. selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale;
  4. analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel;
  5. analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust; iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel;
  6. toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta;
  7. teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist;
  8. toob näiteid Euroopa peamiste majanduspiirkondade kohta.

Kahe Euroopa riigi energiaallikate kasutamise analüüsimine elektrienergia tootmisel.

Euroopa ja Eesti põllumajandus ning toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitulemused
    • Õpilane:
  1. toob näiteid taime- ja loomakasvatusharude kohta;
  2. iseloomustab põllumajanduse arengueeldusi Eestis ja põhjendab spetsialiseerumist;
  3. iseloomustab mulda kui ressurssi;
  4. toob näiteid eri tüüpi põllumajandusettevõtete kohta Euroopas, sh Eestis;
  5. toob näiteid kodumaise toidukauba eeliste kohta ja väärtustab Eesti tooteid;
  6. toob näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta.

Euroopa ja Eesti teenindus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitulemused
    • Õpilane:
  1. toob näiteid erinevate teenuste kohta;
  2. iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi etteantud Euroopa riigi, sh Eesti turismi arengueeldusi ja turismimajandust;
  3. toob näiteid turismi positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta riigi või piirkonna majandusja sotsiaalelule ning looduskeskkonnale;
  4. analüüsib transpordiliikide eeliseid ja puudusi reisijate ja erinevate kaupade veol;
  5. toob näiteid Euroopa peamiste transpordikoridoride kohta;
  6. iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi eri transpordiliikide osa Eesti-sisestes sõitjateja kaubavedudes;
  7. toob näiteid transpordiga seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta ning väärtustab keskkonnasäästlikku transpordi kasutamist.
  • Õppesisu
    • Teenindus ja selle jaotumine. Turism kui kiiresti arenev majandusharu. Turismi liigid. Euroopa peamised turismiressursid. Turismiga kaasnevad keskkonnaprobleemid. Eesti turismimajandus. Transpordi liigid, nende eelised ja puudused sõitjate ning erinevate kaupade veol. Euroopa peamised transpordikoridorid. Eesti transport.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]