Kalju Komissarov
| Kalju Komissarov | |
|---|---|
 Kalju Komissarov 2007. aastal. | |
| Sünniaeg | 8. märts 1946 |
| Sünnikoht | Võru |
| Surmaaeg | 6. märts 2017 (70-aastaselt) |
| Amet | näitleja, teatri- ja filmilavastaja |
| Tegev | 1968–2017 |
Kalju Komissarov (8. märts 1946 Võru – 6. märts 2017) oli eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja ning poliitik.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Komissarov lõpetas 1964. aastal Tallinna 4. Keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (3. lend).
Aastatel 1968–1974 töötas ta Tallinnfilmis režissöörina, 1974–1986 Eesti Riikliku Noorsooteatri ja 1989–1991 Ugala peanäitejuhina ning 1986–1988 ja 1991–2000 Ugala lavastajana.
Aastatel 1986–1995 juhatas ta Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemat Lavakunstikooli.
2002. aastast oli ta Viljandi Kultuurikolledži lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. 2013. aastal palus Teatrikompanii Polygon ta oma teatrikooli patrooniks. 2013–2014 oli ta Pärnu Endla teatri kunstiline juht.
Komissarov suri 2017. aasta 6. märtsi öösel raske haiguse tagajärjel.[1]
Poliitika
[muuda | muuda lähteteksti]2.–12. juulil 1990 toimus Moskvas NLKP 28. kongress ja seal valiti NLKP Keskkomitee, kus Eestile oli määratud 6 kohta. Üheks neist oli kavandatud Jaak Allik, kes aga muude töökohustuste tõttu (ta oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige) soovis sellest veel valimispäeval loobuda. Ta otsis enda asemele kedagi, kes oleks eestimeelne, ent soovitatavalt vene nimega, ning leidis Kalju Komissarovi, kellele asi tundus huvitav ja kes nõustus kandideerima. Valimistel sai Komissarov 45 vastuhäält, vähem kui keegi teine Eesti kandidaatidest, kes siiski kõik valituks osutusid.[2]
Esimest korda osales Komissarov NLKP KK pleenumil alles 31. jaanuaril 1991.[3] Juba pool aastat hiljem pärast augustiputši NLKP keelustati ja selle keskkomitee lakkas olemast.
Lavastused
[muuda | muuda lähteteksti]
Foto: Jaan Künnap
Lavastused Noorsooteatris
[muuda | muuda lähteteksti]- 1972 Heljo Mänd "Sabata krokodill"
- 1972 Erich Segal / Viiu Härm / Paul-Eerik Rummo "Oliver ja Jennifer"
- 1975 Abby Mann / Kalju Komissarov "Protsess" (filmistsenaariumi "Kohus Nürnbergis" järgi)
- 1975 Mati Unt "Good-bye, Baby!"
- 1975 Nikolai Gogol "Revident"
- 1975 Venda Sõelsepp "Näärinoor"
- 1976 Heino Väli / Kalju Komissarov "Veri mullal"
- 1976 Agatha Christie "Kümme neegrit"
- 1976 Mati Unt / Hans Christian Andersen "Tinasõdur, baleriin ja siga"
- 1977 Molière "Naeruväärsed eputised" (Noorsooteatri lavastus Dominiiklaste kloostris)
- 1977 Mati Unt "Peaproov"
- 1978 Georgi Džagarov "Prokurör"
- 1978 Viktor Švemberger "Kolm põrsakest"
- 1978 Anton Tšehhov "Kajakas"
- 1979 Harri Vasar / Kalju Komissarov "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi"
- 1979 Pär Lagerkvist / Kalju Komissarov "Kääbus"
- 1980 Ivo Brešan ""Hamleti" lavastamine Alamkolka külas"
- 1980 Kalju Komissarov "Buratino suveteater"
- 1980 Mihhail Šatrov "Sinised hobused punasel luhal"
- 1980 Samuil Maršak "Tare-tareke"
- 1981 Fjodor Dostojevski / Rudolf Allabert "Pandimaja" (jutustuse "Tasane" järgi)
- 1981 Giovanni Boccaccio / Mati Unt "Dekameron" (koos Mati Undi ja Eero Spriidiga)
- 1981 Ljudmila Razumovskaja "Armas õpetaja"
- 1982 Vsevolod Višnevski "Optimistlik tragöödia"
- 1982 Aleksandr Gelman "Silmast silma kõigiga"
- 1982 Jefim Tšepovets "Karu-Oti nääripidu"
- 1983 Aleksandr Galin "Idatribüün"
- 1983 Gyula Urbán "Kõik hiired armastavad juustu"
- 1984 Oskar Luts / Kalju Komissarov / Kalju Orro "Kevade"
- 1984 Aleksandr Gelman "Pink"
- 1985 Paul Kuusberg / Kalju Komissarov "Meie juhtum" (romaani "Andres Lapeteuse juhtum" järgi)
- 1985 Harri Vasar / Kalju Komissarov "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi"
- 1986 Mihhail Šatrov "Nii me võidame" (koos Jaak Allikuga)
- 1986 William Shakespeare "Hamlet" (TRK lavakunstikateedri XIII lend) Dominiiklaste kloostris
- 1986 Vladlen Dozortsev "Viimane jutulesoovija"
- 1986 Manivald Kesamaa "Kuidas Mesikäpp meistriks sai" (TRK lavakunstikateedri XIII lend)
- 1996 Aleksandr Volodin "Toboso Dulcinea"
- 2002 Aleksis Kivi "Seitse venda" (EMA Lavakunstikooli XX lend)
Lavastused Ugalas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1985 Lion Feuchtwanger / Mati Unt "Vennad Lautensackid"
- 1985 Tšõngõz Ajtmatov / Jaak Allik / Kalju Komissarov "Ja sajandist pikem on päev"
- 1987 Janno Põldma "Teekond punktist A punkti B" (TRK lavakunstikateedri XIII lend)
- 1987 Richard Rodgers / Oskar Hammerstein II "Oklahoma!" (TRK lavakunstikateedri XIII lend)
- 1988 Anton Tšehhov "Kolm õde" (TRK lavakunstikateedri XIII lend)
- 1988 Vello Lattik / Vladislav Koržets "HEA ehk Hirmus Eesti Asi ehk Rahvarinne tegutseb" (koos Jaak Allikuga)
- 1989 Jean Anouilh "Becket ehk Jumala au"
- 1989 Vladislav Koržets "Idakonn"
- 1989 Alfred Mering / Huko Lumet / Leo Normet / Edgar Arro "Rummu Jüri"
- 1990 William Shakespeare "Kuningas Lear"
- 1990 William Shakespeare "Suveöö unenägu" (TRK lavakunstikateedri XV lend)
- 1990 Mati Unt "Keiser Nero eraelu" (TRK lavakunstikateedri XV lend)
- 1990 George Bernard Shaw "Südamete murdumise maja"
- 1991 Jan Brdečka "Limonaadi Joe" (TRK lavakunstikateedri XV lend)
- 1992 Oskar Luts / Kalju Komissarov "Nukitsamees"
- 1992 Peter Shaffer "Equus"
- 1993 Richard Rodgers / Oskar Hammerstein II "Helisev muusika"
- 1994 Carlo Gozzi "Kuninglik armujaht" (EMA Kõrgema Lavakunstikooli XVII lend) Nukuteatri õues
- 1994 Bertolt Brecht / Vladislav Koržets "Kolmekrooniooper"
- 1994 Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness"
- 1994 Maksim Gorki "Põhjas" (EMA Kõrgema Lavakunstikooli XVII lend)
- 1996 Jevgeni Švarts "Draakon" (lavastatud Viljandi lossimägedes]]
- 1996 Arthur Miller "Proovireisija surm"
- 1997 Kalju Komissarov "Saabastega Kass"
- 1997 Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" (lavastatud Viljandi lossimägedes)
- 1998 Eduard Vilde "Tabamata ime" (Viljandi Kultuurikolledži II lend)
- 1998 Lev Tolstoi "Elav laip"
- 1999 Molière "Tartuffe" (Viljandi Kultuurikolledži teatriüliõpilaste 2. lennu diplomilavastus)
- 2000 Jalmari Finne "Naiste naljad, meeste mängud"
- 2000 Molière "Scapini kelmused" (lavastatud Viljandi lossimägedes)
- 2001 Mark Twain "Tom Sawyeri seiklused"
- 2001 Jõuluetendus "Ka klounidel on jõulud"
- 2001 Kalju Komissarov "Meie tänav" (tänavateatrietendus; Viljandi Kultuurikolledži IV lend)
- 2002 William Shakespeare "Tõrksa taltsutus" (Viljandi Kultuurikolledži IV lend)
- 2004 Jean Anouilh "Orkester"
Lavastustööd Rakvere teatris
[muuda | muuda lähteteksti]- 2000 Olga Muhhina "Tanja, Tanja"
- 2003 Urmas Lennuk "Ellumõistetud"
- 2004 Urmas Lennuk "Boob teab"
- 2007 Edmond Rostand "Cyrano de Bergerac"
- 2013 Tom Kempinski "Lahuselu"
Lavastustööd Endla teatris
[muuda | muuda lähteteksti]- 2007 Mart Kivastik "Kangelane"
- 2010 Astrid Lindgren "Röövlitütar Ronja"
- 2011 William Gibson "Imetegija"
- 2012 Jane Austen "Uhkus ja eelarvamus"
- 2014 Mart Kivastik "Vares"
Filmid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Supernoova" (tülpinud noormees, 1965)
- "Keskpäevane praam" (noormees, 1967)
- "Must habe tahab teada" (režissööri abiline, 1967)
- "Inimesed sõdurisinelis" (Ferdinand Loog, 1968)
- "Viimne reliikvia" (munk, režissööri abiline, 1969)
- "Valge laev" (Enn Alling, 1970)
- "Metskapten" (1971)
- "Tavatu lugu" (noor uurija, 1973)
- "Löö vastu" (noormees, 1975)
- "Surma hinda küsi surnutelt" (uurija, 1977)
- "Ideaalmaastik" (rajoonikomitee sekretär, 1980)
- "Kontrakt veka" ("Sajandi leping") (1985)
- "Minu Leninid" (Vene sandarmiülem, 1997)
- "Hirm" (Dr Schulze, 2004)
- "Surnumatja" (jaamaülem, 2005)
- "Meeletu" (vallavanem, 2006)
Teleseriaalid
[muuda | muuda lähteteksti]Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1976 – Ants Lauteri nimeline auhind
- 1979 – Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1987 – Eesti NSV rahvakunstnik
- 1987 – Eesti NSV riiklik preemia[4]
- 1987 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind[4]
- 2000 – Priit Põldroosi nimeline auhind[4]
- 2006 – Valgetähe III klassi teenetemärk[5]
- 2015 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest[4]
- 2016 – Viljandi linna elutööpreemia[4]
- 2016 – Tartu Ülikooli suur medal[6][4]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Kalju Komissarov oli aastatel 1967–1971 abielus Helle-Reet Helenurmega. 1974. aastast oli ta abielus Luule Komissaroviga. Neil sündisid tütar Kaja ja poeg Johannes.
Kalju Komissarovi hilisem elukaaslane oli Eve Pukk. Neil sündisid tütred Liisa-Maria ja Laura.
Kalju Komissarovi õde on kunstiteadlane ja kuraator Eha Komissarov, vend Koit Komissarov on arhitekt.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Margus Mikomägi (06.03.2017 13:01). "Kalju Komissarov: Minul pole õigust kaagutada..." Maaleht. Vaadatud 06.03.2017.
- ↑ Mati Graf. "Rahvuskommunistid". Tallinn 2020, kirjastus "Argo", lk. 167
- ↑ "Rahvuskommunistid", lk. 211.
- 1 2 3 4 5 6 "Komissarov, Kalju". Eesti Entsüklopeedia.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Vastab Kalju Komissarov (intervjueerija Reet Neimar) – Teater. Muusika. Kino. 1988, nr 7, lk 5–15.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kalju Komissarov |
- Kalju Komissarov andmekogus IMDb (inglise)
- Aime Jõgi "Kalju Komissarov usub näitleja tundlikku hinge" Sakala, 8. märts 2006
- "Suri lavastaja Kalju Komissarov" ERR, 6. märts 2017
- "Suri legendarne lavastaja ja näitleja Kalju Komissarov" Postimees, 6. märts 2017
- "Galerii: Kalju Komissarovi mälestusnurk Tallinna Linnateatris" Postimees, 6. märts 2017
- Alvar Loog ,Üllar Saaremäe: Komissarov näitas kätte tee, mida mööda minna" Postimees, 6. märts 2017
- Marge Sillaots "ETV2 näitab täna saateid Kalju Komissarovi mälestamiseks" Õhtuleht, 6. märts 2017
- Jaanus Kulli "Elmo Nüganen: "Koma ei püüdnud vormida oma õpilastest väikeseid Komissaroveid."" Õhtuleht, 6. märts 2017
- Rainer Kerge "Merca meenutab Komissarovit: aga niisugune Koma lihtsalt oli" Õhtuleht, 6. märts 2017
- "Garmen Tabor: Komissarov oleks eelistanud olla Koma asemel Komissar" Õhtuleht, 6. märts 2017
- Tiit Tuumalu "Komissarovi surm katkestas temast tehtava portreefilmi võtted" Postimees, 6. märts 2017
- Elmo Nüganen "Karuse oleku taga varjas end tundlik natuur" Postimees, 7. märts 2017
- Keiu Virro "Kalju Komissarov jääb Eesti teatrilukku Õpetajana" Eesti Päevaleht, 7. märts 2017
- Kaur Riismaa järelehüüe Facebook, 7. märts 2017
- "Raivo E. Tamm oma lahkunud õpetajast: Kalju Komissarov oli katus minu pea kohal" Seitsmesed uudised, 7. märts 2017
- "Video: näitleja ja lavastaja Kalju Komissarov saadeti viimsele teele" Postimees, 19. märts 2017
- "FOTOD: Täna saadeti viimsele teekonnale armastatud lavastaja Kalju Komissarov" Delfi, 19. märts 2017
- "GALERII | Hüvastijätt Kalju Komissaroviga – suure teatrimehe ja pedagoogiga" Õhtuleht, 19. märts 2017
- Rutt Ernits "Luule Komissarov meenutas Kalju Komissarovit: töö suhtes oli ta kõva mees" Ringvaade, 20. märts 2017
- Kalju Komissarovi biograafiline leksikon, Eesti filmi andmebaas
- Esmaeeter: 02.10.2005, ERR-i arhiiv, Tähelaev: Kalju Komissarov
Kategooriad:
- Eesti filmilavastajad
- Eesti teatrilavastajad
- Eesti näitlejad
- Eesti filminäitlejad
- Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid
- Eesti NSV teenelised kunstnikud
- Eesti NSV rahvakunstnikud
- Tallinna Kristiine Gümnaasiumi vilistlased
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased
- Viljandi Metsakalmistule maetud
- Sündinud 1946
- Surnud 2017