Heljo Mänd
Heljo Mänd (1934. aastani Heljo Kleinmüller; 1946. aastani Heljo Raidla; 11. veebruar 1926 Narva – 6. detsember 2020) oli eesti lastekirjanik.[1]
Ta lõpetas 1946. aastal Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumi ja õppis aastatel 1946–1947 Eesti Riiklikus Teatriinstituudis. Töötas 1956 ajalehe Säde, 1956 ja 1958–1965 ajakirja Pioneer ning 1960–1965 ka ajakirja Täheke toimetuses. Alates 1965. aastast oli ta vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige oli alates 1961. aastast.[2]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Heljo Männilt on ilmunud üle saja raamatu, sealhulgas lastele luulet, proosat ja näidendeid, lisaks on ta ka tõlkinud lasteluulet. Kunstitasemelt paistavad silma tema väikelasteraamatud. Täiskasvanuile on ta avaldanud luulekogu ja romaani.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Luulekogud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Oakene" (1957)
- "Vikerkaare all" (1965)
- "Mere taga, metsa taga" (1969)
- "Pillerpall" (1973), valikkogu
- "Linalakk ja Rosalind" (1973), värssmuinasjutt
- "Rohupäike" (1986), valikkogu
- "Homme on kaugel" (1989), täiskasvanuile
- "Keelekiik" (2007)
- "Kassipuu" (2008)
- "Hetkesekundid" (2009). Siuru. Ingmar Muusikuse fotodega.
Jutustused
[muuda | muuda lähteteksti]Jutukogu
[muuda | muuda lähteteksti]Õpik
[muuda | muuda lähteteksti]- "Karu-aabits" (1971)
Muinasjutud
[muuda | muuda lähteteksti]Näidendikogu
[muuda | muuda lähteteksti]- "Mõmmi, sabata krokodill ja teised" (1980)
Romaan
[muuda | muuda lähteteksti]Memuaristika
[muuda | muuda lähteteksti]Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1984 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Väikesed võililled")
- 1990 Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind (luuletused Tähekeses, kunstnikud Viive Noor, Regina Lukk)
- 1996 Nukitsa konkurss, 2. kont kirjanike kategoorias ("Nõiakivi")
- 2000 Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Tingel-tangel", kunstnik Maite-Margit Kotta)
- 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk [3]
- 2003 J. Oro nimeline lastekirjanduse preemia
- 2016 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia
- 2016. aastal paigaldati Heljo Männi 90. sünnipäeva puhul tema kodukanti Nõmmele temanimeline pink. [4]
- 2017 Juhan Liivi luuleauhind ("Salasõna" – Looming 2016/9)
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli abielus Roman Männiga. Neil oli neli last, kellest üks oli Ahti Mänd. Tema tütrepojad on helilooja ja muusikateadlane Kerri Kotta ning zooloog ja merebioloog Jonne Kotta.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti kirjarahva leksikon, lk 360
- ↑ Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. Tallinn, 1975, lk. 242
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Heljo Männile paigaldati Nõmmele nimeline pink. ERR 11. veebruar 2016.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Tsitaadid Vikitsitaatides: Heljo Mänd |
- Eda Post, Heljo Mänd mändide vahelt Eesti Päevaleht, 4. veebruar 2006
- Heljo Mänd: Minu seltskond on mu mõtted ja mu raamatud Eesti Ekspress, 6. märts 2008
- Jaanus Kulli, Kirjanik Heljo Mänd: "Minu vanaema ei armastanud muinasjutte jutustada." Õhtuleht, 26. märts 2008
- Esme Kassak, Heljo Mänd kirjutab elust enesest läbi südame Postimees, 11. veebruar 2011
- Eile suri armastatud kirjanik Heljo Mänd Eesti Päevaleht, 7. detsember 2020 (veebiversioon)