Mark Twain

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mark Twain (1907)
Mark Twain 1851. aastal
Mark Twaini portree (James Carroll Beckwith, 1890)
Mark Twain skulptorile poseerimas 1898. aastal

Mark Twain (kodanikunimega Samuel Langhorne Clemens; 30. november 1835 Florida, Missouri21. aprill 1910 Redding, Connecticut) oli ameerika kirjanik, humorist, ajakirjanik, kirjastaja ja ühiskonnategelane. Teda on nimetatud "suurimaks humoristiks, kelle Ameerika Ühendriigid on loonud"[1] ning William Faulkner on öelnud, et Twain on "esimene tõeline Ameerika kirjanik ja me kõik oleme tema järeltulijad".[2] Romaani "Huckleberry Finni seiklused" on nimetatud "Suureks Ameerika romaaniks".

Tema sünni- ja surmaaasta langevad kokku Halley komeedi ilmumise omadega.

Samuel Clemens ise väitis, et tema pseudonüüm Mark Twain on tulnud ühest jõelaevanduse mõistest. Ta töötas nooruses Mississippi jõel lootsi abina ja hüüe "mark twain" tähendas ohutu sügavusega sõiduvett. Vee sügavust mõõdeti nööriga, millele iga sülla tagant oli tehtud märk (inglise keeles mark). Sõna twain on vanainglise sõna, mis tähendab kahte. Niisiis tähendab mark twain 2 sülla ehk 3,6 meetrit sügavust vett.[3]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varasem elu[muuda | muuda lähteteksti]

Samuel Langhorne Clemensi autogramm

Samuel Langhorne Clemens sündis oma pere kuuenda lapsena. Tema kolm õde-venda surid noorelt. Kui Samuel oli nelja aastane, kolis pere Hannibali linna, mille ainest kasutas ta hiljem oma kuulsamate romaanide kirjutamisel.[4] Tema isa, kes oli advokaat, suri kopsupõletikku kui poiss oli 11-aastane. Peale seda lahkus Samuel koolist ja hakkas trükkali õpipoisiks.

1851. aastal ehk 16-aastaselt alustas ta tööd vend Orioni ajalehe Hannibal Journal juures trükiladuja ja humoreskide kirjutajana. Samuti töötas ta trükiladujana New Yorgis, Philadelphias ja teistes linnades, harides end õhtuti raamatukogudes. Kuna Mississippi jõgi oli talle hingelähedane, asus Samuel Clemens peagi tööle aurulaevale ning litsentsi lootsina tööks jõel sai ta kahe aasta pärast. Mälestusi sellest eluperioodist on kirjanik avaldanud raamatus "Elu Mississippil". 1861. aastal alanud Ameerika kodusõda piiras jõel liikumist ning see ei võimaldanud tal tegevust lootsina jätkata. Kodusõja alguses kuulus Clemens koos sõpradega lühikest aega vabatahtlikuna Konföderatsiooni relvajõudude koosseisu (millest värvikalt kirjutas 1885. aastal), kuid lahkus 1861. aasta juulis teenistusest.[5]

Ameerika lääneosas[muuda | muuda lähteteksti]

Vend Orionile pakuti Nevadas kuberneri sekretäri ametikohta ning vennad sõitsid kaks nädalat postitõllas läbi preeria sihtkohani, milleks oli kaevanduslinn Virginia City. Sõitu ning elu linnas kirjeldab ta reisiraamatus "Roughing It", mis ilmus 1872. aastal. Mõnda aega töötas Samuel Clemens hõbedakaevanduses, kuid see amet talle ei sobinud ning ta jätkas ajakirjanikuna kohaliku lehe juures. Esimest korda kasutas ta oma pseudonüümi siin 3. veebruaril 1863, kui kirjutas humoorikale reisikirjeldusele alla Mark Twain.

1864. aastal kolis Twain San Franciscosse, kus kirjutas mitmele ajalehele. Saabus ka esimene kirjanduslik edu, kui 18. novembril 1865 New Yorgi nädalalehes The Saturday Press avaldati humoorikas "The Celebrated Jumping Frog of Calaveras County". 1867. aastal reisis Twain Euroopas ja Lähis-Idas, tema reisikirjad saadeti toimetusse, avaldati ajalehes ning hiljem moodustasid need aluse raamatule "The Innocents Abroad" (1869), mida saatis suur menu. Just sellel reisil kohtus ta kaasreisija Charles Langdoniga, kes näitas talle pilti oma õest Oliviast, kellesse kirjanik enda sõnade järgi armus esimesest silmapilgust.[6]

Abielu ja lapsed[muuda | muuda lähteteksti]

Twain ja Olivia Langdon (27.11.1845 — 5.6.1904) pidasid kirjavahetust 1868. aasta jooksul. Rikkast perest pärit naine lükkas küll tagasi mehe esimese abieluettepaneku, sest tema isa oli esialgu vastu, kuid nad abiellusid siiski 1870. aasta veebruaris New Yorgi osariigis Elmira linnas. Clemensid elasid seejärel Buffalos Olivia isa poolt ostetud majas, kes aga suri varsti vähki. Samuel omas osalust kohalikus ajalehes Buffalo Express, kus töötas toimetaja ja kirjanikuna.[7] Buffalos tabas peret kurb sündmus, poeg Langdon suri 19 kuu vanuselt. Clemensitel oli hiljem kolm tütart: Susy (1872–1896), Clara (1874–1962) ja Jean (1880–1909).

1873. aastal kolis Mark Twain oma perega Connecticuti osariiki Hartfordi, kus nad elasid algul renditud majas. Tänu Twaini sissetulekutele ja Olivia pärandusele elas perekond heal järjel ning peatselt ehitati ostetud maatükile maja, kuhu koliti 1874. aastal. Hartfordis elati 1891. aastani. Sel perioodil pidas Twain rohkelt loenguid Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal, ühtlasi kirjutas riigi ühiskonda ja poliitikuid kritiseerivaid artikleid ja novelle, mis kajastus eriti 1883. aastal kirjutatud teoses "Elu Mississippil". Suviti viibiti Olivia õele Susanile kuuluvas farmis, kus Markile, kes oli ka pidev suitsetaja, ehitati peamajast eraldi majake kirjatöö tegemiseks.[8] Oma peateosed kirjutaski Twain Hartfordi majas ning Susani farmis.

Finantsprobleemid[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Mark Twain teenis kirjutamisega märkimisväärse summa raha, kaotas ta palju ebaõnnestunud investeeringutega. 19. sajandi lõpul oli Twaini finantsseisund ebakindel: tema kirjastusfirma läks pankrotti. Ta oli investeerinud oma varanduse ja oma naise kapitali (umbes 300 000 dollarit) James W. Paige'i loodud ladumismasinasse, kuid see osutus rahaliseks ebaõnnestumiseks, sest jäi konkurentsis alla realadumismasinale ehk linotüübile.[9] Samuti olid plagiaatorid varastanud õigused mitmele tema raamatule.

Twain ja tema pere loobusid rahaliste raskuste tõttu oma Hartfordi kodust ning kolisid juunis 1891 Euroopasse. Twain, Olivia ja nende tütar Susy olid kõik terviseprobleemidega hädas ning nad uskusid, et Euroopa kuurortite ja sanatooriumite külastamisest oleks kasu.  Perekond viibis peamiselt Prantsusmaal, Saksamaal ja Itaalias kuni 1895. aasta maini. Selle aja jooksul naasis Twain oma püsivate äriprobleemide survel neli korda New Yorki, näiteks võttis 1893. aasta septembris "odava toa" hinnaga 1,50 dollarit päevas.

Twaini kirjutised ja loengud võimaldasid tal rahalist olukorda parandada koos tema uue sõbra, finantsist Henry Huttleston Rogersi abiga. Twain tutvus temaga 1893. aastal, sõprus kestis kogu tema ülejäänud elu. Rogers pani ta 1894. aasta aprillis pankrotiavaldust esitama, seejärel lasi tal oma kirjalike teoste autoriõigused naise nimele üle kanda, et takistada võlausaldajatel teoste oma valdusse saamist. Lõpuks võttis Rogers Twaini raha eest absoluutse vastutuse, kuni kõigile tema võlausaldajatele oli tasutud.[10]

Twain võttis vastu pakkumise esinemisteks ning asus 1895. aasta juulis aastapikkusele loengureisile ümber maailma, et maksta võlausaldajatele täies ulatuses oma võlad välja, kuigi tal ei olnud selleks enam mingit juriidilist kohustust. See oli pikk ja vaevaline teekond ning ta oli reisil suure osa ajast haige. Naastes elas Twain perekonnaga veel neli aastat Euroopas, peamiselt Inglismaal ja Austrias, pikemalt Londonis ja Viinis. 1900. aasta oktoobris pöördus Twain perekonnaga tagasi Ameerikasse, olles teeninud piisavalt oma võlgade tasumiseks.

Mark Twaini ja tema pere majamuuseum Hartfordis Connecticutis

Viimased aastad[muuda | muuda lähteteksti]

Elu jooksul kaotas kirjanik kolm last neljast, suri ka tema naine Olivia (1904). Viimastel eluaastatel oli Twain sügavas depressioonis, kuid suutis siiski ka nalja teha. Vastuseks ekslikule nekroloogile New York Journalis ütles ta kuulsa fraasi: "Kuuldused minu surmast on mõnevõrra liialdatud."

Samuel Clemens, keda kogu maailmas tuntakse Mark Twaini nime all, suri 21. aprillil 1910 75-aastaselt stenokardia tõttu. Aasta enne oma surma ütles ta: "Tulin 1835. aastal Halley komeediga , aasta hiljem saabub see uuesti ja loodan, et lahkun koos sellega." Ja nii see juhtuski. Kogu Clemenside perekond on maetud Elmira linna Woodlawni kalmistule .

Mark Twain oma lapsepõlvekodu ees Hannibalis 1902. aastal, praegu tema majamuuseum

Eesti keeles avaldatud teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Võhikud võõrsil" ("The Innocents Abroad"; 1869, eesti keeles 1963; tõlkija Hardi Tiidus)
  • "Tom Sawyeri seiklused" ( "The Adventures of Tom Sawyer" 1876, eesti keeles 1923, 1924, 1937, 1948, 1950, 1970, 1998, 2001, 2007; tõlkijad Anna Bergman, Jana Linnart, Matti Piirimaa jt)
  • "Prints ja kerjus" ("The Prince and the Pauper" 1881; eesti keeles 1922, 1937, 1951, 1956, 1992, 2001, 2005, 2015; tõlkijad Hans Gottfried Oras, Valter Rummel, Jana Linnart)
  • "Elu Mississippil" ("Life on the Mississippi"; 1883, eesti keeles 2006, tõlkinud Lauri Pilter)
  • "Huckleberry Finni seiklused" ("The Adventures of Huckleberry Finn" 1884, eesti keeles koos "Tom Sawyeri seiklustega" 1954, 1956, 2005, 2015; tõlkijad Anna Bergman, Marta Sillaots)[11]
  • "Jänki kuningas Arthuri õukonnas" ("Connecticut Yankee in the King Arthurs Court"; 1889, eesti keeles 1959, 2007, tõlkija Juhan Lohk)
  • "Miljon westitaskus" (eesti keeles 1893, tõlkija Eduard Vilde)
  • "Aadama ja Eeva päevikud" (eesti keeles 1909, 1960, 1990, tõlkija Valda Raud)
  • "Tom Sawyer salauurijana : Huck Finni jutustused" (eesti keeles 1923, tõlkija Ants Oras)
  • "Tom Sawyer on detektiiv" (eesti keeles 1993, tõlkija Ants Oras)
  • Mark Twaini töötuba Elmiras, naiseõe juures
    "Kapten Stormfildt taewas" (eesti keeles 1926, tõlkija K.A.Raag)
  • "Kõlupea-Wilson" (eesti keeles 1931, tõlkija Oskar Truu)
  • "Valitud jutustused" (eesti keeles 1953, tõlkija Valda Raud)
  • "Kirjad Maa pealt" ("Letters from the Earth", postuumselt 1962, eesti keeles 1963, tõlkija Hardi Tiidus)
  • "Lugu vanast oinast" (eesti keeles 1998, tõlkija Paavo Kivine)

Twaini looming Eesti teatris[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Obituary (The New York Times)". Retrieved December 27, 2009.
  2. Jelliffe, Robert A. (1956). Faulkner at Nagano. Tokyo: Kenkyusha, Ltd.
  3. What do Mark Twain and your depth sounder have in common?
  4. Lindborg, Henry J. Adventures of Huckleberry Finn. On October 28, 2009.
  5. Mark Twain Biography.
  6. Mark Twain's adventures in love: How a rough-edged aspiring author courted a beautiful heiress.
  7. Dlugosz, Steve. Mark Twain's experience in Buffalo described as brief but memorable
  8. Twain's Home in Elmira. July 29, 2014
  9. Kirk, Connie Ann (2004). Mark Twain – A Biography. Connecticut: Greenwood Printing. ISBN 0-313-33025-5.
  10. Albert Bigelow Paine. "Mark Twain, A Biography". Retrieved November 25, 2014.
  11. Eesti rahvusbibliograafia
  12. Eesti teatri lavastuste andmebaas

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]