Agatha Christie

See artikkel räägib kirjanikust; Vene ansambli kohta vaata artiklit Agatha Christie (ansambel)

---

Agatha Christie
Agatha Christie mälestustahvel Torquays
Sünninimi	Agatha Mary Clarissa Miller
Sündinud	15. september 1890 Torquay, Devon, Inglismaa
Surnud	12. jaanuar 1976 (85-aastaselt) Wallingford, Oxfordshire, Inglismaa
Rahvus	inglane
Varjunimi	Mary Westmacott
Kirjandusžanrid	kriminaalromaanid armastusromaanid
Abikaasa(d)	Archibald Christie (1914–1928) Max Mallowan (1930–1976)
Laps(ed)	Rosalind Hicks (1919–2004)
Mõjutanud	Edgar Allan Poe Anna Katherine Green Arthur Conan Doyle Gilbert Keith Chesterton
Koduleht	agathachristie.com

Agatha Mary Clarissa Christie (neiupõlvenimi Miller; 15. september 1890 Torquay, Inglismaa – 12. jaanuar 1976 Wallingford, Inglismaa) oli inglise kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega.

Varjunime Mary Westmacott all kirjutas ta ka 6 armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani žanris. Tema teoste kaks kuulsamat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple.

1930. aastal asutas ta Londonis koos Freeman Wills Croftsi, Dorothy Sayersi, Anthony Berkeley Coxi ja teiste Briti kriminaalkirjanikega ühenduse Detection Club.

1956 anti Christiele Briti Impeeriumi Komandöri orden (Commander of the Order of the British Empire). 1971. aastal lisandus tiitel Dame (Order of Dame Commander of the British Empire).

Elulugu

Agatha Miller sündis Inglismaal Frederick ja Clara Milleri kolmanda lapsena. Hariduse omandas noor Agatha kodus ema käe all. Ta ei saanud mingit ametlikku haridust. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne, kui nad 8-aastaseks saavad, õppis Agatha ise 4-aastaselt lugema. Isa õpetas talle matemaatikat. Prantsuse keele õpetamiseks palgati hoidjaks neiu, kes ei osanud ühtki keelt peale prantsuse keele. Agatha võttis klaveritunde, mis talle meeldisid, ja tantsutunde, mis talle ei meeldinud. Hiljem täiendas ta end Prantsusmaal.

1914 abiellus Agatha sõjaväelendur Archibald Christiega. Esimese maailmasõja ajal oli ta Punase Risti meditsiiniõde. 1928 see kooselu lahutati. Külastades teist korda 1930 Bagdadit, kohtus naine arheoloogi Max Mallowaniga. Agatha Christie ja Max olid õnnelikult abielus 46 aastat. Kirjanik suri 12. jaanuaril 1976 Wallingfordis.

Looming

 Pikemalt artiklis Agatha Christie bibliograafia.

Kirjutamist alustas ta 1916. aastal, mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis". 1920. aastal avaldas raamatu kirjastus Bodley Head. Pärast seda kirjutas ta veel 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit.

Tema kuulsaim näidend on "Hiirelõks", mida Londoni West Endi teatris on mängitud alates 1952. aastast tänapäevani rohkem kui 24 000 korda. See on ühe näidendi samas teatris esitamise kordade arvu maailmarekord.

Guinnessi rekordite raamatu järgi on Christie maailma enim müüdud romaanikirjanik ja koos William Shakespeare'iga maailma enim müüdud kirjanik. Tema teoseid on müüdud umbes 4 miljardit eksemplari. Index Translationumi järgi on Christie maailma enim tõlgitud kirjanik: tema teoseid on tõlgitud vähemalt 103 keelde. Üksnes Walt Disney Productionsi filme on tõlgitud enamatesse keeltesse.

2006. aastal müüdi Eestis tema teost "Miss Marple. Kogutud lühijutud" (kirjastus Varrak) 5712 eksemplari, mis andis Eesti selle aasta ilukirjanduse bestsellerite loendis 5. koha. Varraku ilukirjandusteostest oli ta esimene.

Kriminaalromaane

1990 avaldatud edetabelist "The Top 100 Crime Novels of All Time" (UK Crime Writers Association) ja viis aastat hiljem ilmunud "The Top 100 Mystery Novels of All Time Selected" (Mystery Writers of America) võib leida järgmised Agatha Christie teosed :

• "Roger Ackroydi mõrvamine" (The Murder of Roger Ackroyd, 1926). 5. koht Briti ja 12. koht Ameerika edetabelis.
• "Kümme väikest neegrit" (And Then There Were None, 1939). 10. koht Ameerika ja 19. Briti edetabelis.
• "Süüdistuse tunnistaja" (Witness for the Prosecution, 1925) kogumikust "Surmahagijas" ("The Hound of Death", 1933). 19. koht Ameerika edetabelis.
• "Mõrv Idaekspressis" (Murder on the Orient Express, 1934). 41. koht Ameerika edetabelis.
• "Surm lõpetab kõik" (Death Comes as the End, 1944). 83. koht Briti edetabelis

Lisaks neile teostele tõstavad Guardian ja Amazon.co.uk oma edetabelites esile veel:

• "Hädaoht End House'is" (Peril at End House, 1932)
• "ABC mõrvad" (The ABC Murders, 1936)
• "Surm Niilusel" (Death on the Nile, 1937)
• "Viis väikest põrsast" (Five Little Pigs, 1942)
• "Vildakas maja" (Crooked House, 1949)
• "Teatame mõrvast" (A Murder is Announced, 1950)
• "Lõputu öö" (Endless Night, 1967)
• "Nemesis" (Nemesis, 1971)
• "Eesriie" (Curtain: Poirot's Last Case, 1975)

Tunnustus

• 1955 Grand Master Award – elutöö preemia (Edgar Allan Poe auhind)
• 1972 Grand Master – elutöö preemia (Rootsi kriminaalkirjanduse auhind)

Kirjandus

• Agatha Christie, "Minu elu lugu" (autobiograafia). Inglise keelest tõlkinud Laine Hone; toimetanud ja luuletused tõlkinud Helve Võsamäe. Sinisukk, Tallinn 1996, 600 lk (raamatu lõpus on Agatha Christie teoste nimekiri) (Raamatukoi)
• Andrew Norman, "Agatha Christie. Lõpetatud portree". Inglise keelest tõlkinud Mariliin Vassenin. Kirjastus Eesti Päevaleht, Tallinn 2007, 223 lk (Raamatukoi)

Välislingid

• Agatha Christie teemaline sait