Carl von Linné

Carl von Linné
Sünniaeg	23. mai 1707, 12. mai 1707 (Juliuse kalendris)
Surmaaeg	10. jaanuar 1778 (70-aastaselt)
Matmispaik	Uppsala toomkirik
Amet	botaanik, arst, bioloog, loodusteadlane, mineraloog
Teosed	Species plantarum
Autogramm

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Nimi

Teadlase nime on kasutatud mitmel kujul: Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Ise kasutas ta oma loodusteaduslikes töödes alati ladinapärast varianti Carolus Linnaeus.

Ta kirjutas enamiku oma teadustööd ladina keeles, kuid piisavalt kirjutas ka rootsi keeles, olles näiteks üks esimesi, kes tarvitas rootsi keeles sõna "bioloogia".

Sel ajal rootslastel üldjuhul polnud perekonnanimesid. Inimesi kutsuti ees- ja isanime järgi. Näiteks Carli vanaisa oli Ingemar Bengtsson (Bengti poeg). Tema isa oli Nils Ingemarsson (Ingemari poeg).

Perekonnanime läks vaja ainult ülikooli immatrikuleerimisel. Kellel seda polnud, see võis selle võtta üsna suvaliselt, kuid akadeemilises maailmas eelistati ladinakeelseid nimesid. Kui Nils Ingemarsson astus Lundi ülikooli, valis ta nimeks Linnaeuse pere omanduses oleva Linnegårdi talu järgi ("linn" on arhailine vorm sõnast "lind", mis tähendab rootsi keeles pärna). Niisiis oli nii isa kui poja kodanikunimi Linnaeus.

1757. aastal tõsteti Carl aadliseisusse. 1761. aastal lühendas ta oma nime Linnéks ja lisas sellele "von" aadliseisuse tähistamiseks. Sellepärast ei ole kohane nimetada teda Carl (von) Linnéks, kui juttu on ajast enne aadlikuks saamist.

Londonis asuv Londoni Linné Ühing, Linnean Society of London, annab välja ajakirja The Linnean, medalit Linnean Medal jne.

Elulugu

Systema Naturæ 1758. aasta väljaande tiitelleht

1735. aastal ilmus Hollandis tema teos "Systema Naturae", mis pani aluse nüüdisaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Esimeses trükis oli raamatul vaid 11 lehekülge. 1758. aastal ilmunud 10. trükis oli kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Seal olid varasemad paljusõnalised nimetused asendatud kahesõnaliste binaarsete liiginimetustega. Tema kirjeldatud liigid on tähistatud lühendiga L.

Linné oli esimene, kes kirjeldas inimest kui liiki. Inimese kui Homo sapiens'i paigutas ta oma süsteemis esikloomaliste hulka. Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele tulevikus.

1741. aastal omandas ta Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis.

Ta pööras ümber Anders Celsiuse kasutusele võetud termomeetriskaala, mis omandas sellega tänapäeval kasutatava kuju.

Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president ning kuninga ihuarst.

26. juunil 1739 abiellus ta Sara Elisabeth Moræaga. Sellest abielust sündis kaks poega ja viis tütart, kellest täiskasvanuks sai üks poeg ja neli tütart. Tema poeg Carl Linné noorem sai samuti botaanikuks ja kõrgkooli õppejõuks, aga ta suri lastetuna ja sellepärast on Linné sugu meesliinis välja surnud.

Linnaeuse kirjeldatud roomajate loetelu

 Pikemalt artiklis Linnaeuse poolt kirjeldatud roomajate loetelu

• Acontias meleagris – suur-liivaskink
• Agama agama – harilik agaam
• Agkistrodon contortrix – vaskpea-kilplõugmadu
• Ahaetulla mycterizans
• Alopoglossus angulatus
• Ameiva ameiva
• Amphiesma stolatum
• Amphisbaena alba – ibižaara
• Amphisbaena fuliginosa – kirju taandur
• Anguis fragilis – vaskuss
• Anilius scytale
• Aspidoscelis sexlineata
• Basiliscus basiliscus – kiiver-basilisk
• Bitis atropos
• Boa constrictor
• Bothrops atrox – kaisaka
• Brachyorrhos albus
• Bungarus candidus
• Caiman crocodilus – krokodillkaiman
• Calotes calotes – harilik iluagaam
• Caretta caretta – merikilpkonn
• Cerastes cerastes – harilik sarvikrästik
• Cerastes vipera – avitsenna sarvikrästik
• Chalcides chalcides
• Chamaeleo chamaeleon – harilik kameeleon
• Chamaesaura anguina – anger-vaegvöösaba
• Chelonia mydas – rohekilpkonn
• Chelonoidis denticulata
• Chelydra serpentina – kaimankilpkonn
• Chironius carinatus – zipo
• Chironius exoletus
• Chironius fuscus
• Chrysopelea pelias
• Cnemidophorus lemniscatus
• Coluber constrictor – must vilbasnastik
• Corallus caninus – koerpea-puuboa
• Corallus hortulanus
• Cordylus cordylus – harilik vöösaba
• Crotalus durissus – õud-lõgismadu
• Crotalus horridus – vöödiline lõgismadu
• Cylindrophis maculatus – laiguline silindermadu
• Dasypeltis scabra – munamadu
• Diadophis punctatus
• Dolichophis jugularis
• Draco volans – harilik lenddraakon
• Duberria lutrix
• Emys orbicularis – euroopa sookilpkonn
• Epicrates cenchria – viker-silehuulboa
• Eretmochelys imbricata – bissa
• Erythrolamprus aesculapii
• Erythrolamprus cobella
• Erythrolamprus miliaris
• Erythrolamprus reginae
• Erythrolamprus triscalis
• Erythrolamprus typhlus
• Eryx colubrinus
• Eryx jaculus – lääne-liivaboa
• Eunectes murinus – hiidanakonda
• Gekko gecko – tokee
• Gymnophthalmus lineatus
• Helicops angulatus
• Hemidactylus turcicus – türgi majageko
• Hemorrhois hippocrepis
• Heterodon simus
• Homalopsis buccata
• Homoroselaps lacteus
• Hydrophis platurus
• Iguana iguana – harilik leeguan
• Imantodes cenchoa
• Kinosternon scorpioides – skorpion-klappkilpkonn
• Lacerta agilis – kivisisalik
• Lachesis muta – bušmeister
• Lampropeltis getula
• Lamprophis aurora
• Laticauda laticaudata – rõngas-laisaba
• Leptodeira annulata
• Leptophis ahaetulla
• Lycodon aulicus – maja-kihvmadu
• Lygophis lineatus
• Lygosoma quadrupes
• Lyriocephalus scutatus – lüürapeaagaam
• Macrovipera lebetina – gürsa
• Micrurus fulvius – arlekiin-korallmadu
• Micrurus lemniscatus – lint-korallmadu
• Naja haje – egiptuse kobra
• Naja naja – india kobra
• Naja nivea
• Natrix maura – rästiknastik
• Natrix natrix – harilik nastik
• Nerodia fasciata
• Nerodia sipedon
• Neusticurus bicarinatus
• Oligodon calamarius
• Opheodrys aestivus
• Ophisaurus ventralis – harilik rüüvaskuss
• Oxyrhopus petolarius
• Pantherophis guttatus – maisi-roninastik
• Philodryas viridissima
• Phrynosoma orbiculare
• Plestiodon fasciatus
• Plica plica
• Plica umbra
• Polychrus marmoratus– marmor-lehtleeguan
• Psammobates geometricus
• Psammodromus algirus
• Psammophis sibilans
• Psammophylax rhombeatus
• Pseudaspis cana
• Pseudoeryx plicatilis
• Ptyas mucosa – suursilmmadu
• Python molurus – tiigerpüüton
• Scelotes bipes
• Scincus scincus – harilik skink
• Sibon nebulatus
• Sistrurus miliarius
• Spilotes pullatus
• Stellagama stellio
• Tantilla melanocephala
• Tarentola mauritanica
• Terrapene carolina
• Testudo graeca
• Tetradactylus seps
• Thamnodynastes pallidus
• Thamnophis sauritus
• Thamnophis sirtalis – harilik tripimadu
• Trachylepis aurata
• Tupinambis teguixin
• Typhlops lumbricalis
• Typhlops reticulatus
• Uracentron azureum
• Uranoscodon superciliosus
• Varanus niloticus – niiluse varaan
• Vipera ammodytes – nokisrästik
• Vipera aspis – aspisrästik
• Vipera berus – harilik rästik
• Virginia striatula
• Xenochrophis vittatus
• Xenodon severus
• Zamenis situla.

Tunnustus

Carl von Linné valiti 1769. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Mälestuse jäädvustamine

Tema auks on nimetatud asteroid 7412 Linnaeus ja Kuul asuv Linné kraater. Rootsi vanima botaanikaaia nimi on Linnaeuse aed, ehkki see on Linnést mõnevõrra vanem. Växjö ülikooli ja Kalmari kolledži ühinemisel tekkinud õppeasutus nimetati Linnaeuse ülikooliks.

Linnéd on kujutatud arvukatel Rootsi postmarkidel ja rahatähtedel. 1986. aastal anti välja uus 100-kroonine rahatäht, millel on Linné portree, tema joonistus tolmlevatest taimedest, Linné aia vaade ja tema kirja pandud lause, mida tihti on nimetatud Linné deviisiks: "Omnia mirari etiam tritissima" ('leia imesid kõiges, isegi kõige tavalisemates asjades').

Vaata ka

• Linné Ühing
• "Species plantarum"
• "Mantissa Plantarum Altera"

Kirjandus

• Jevgeni Bobrov, "Karl Linné". Vene keelest tõlkinud Jüri Metsar, Valgus, Tallinn 1986, 152 lk
• Carl von Linné, Rännak Lapimaale, Akadeemia 2007, 5 (lk 923–966); tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Heino Pedusaar
• Hans Trass. "Suur rootslane, õrn harakkuljus näpus – Carl Linné". Teoses Lehed ja tähed 5 : vaim ja aeg. MTÜ Loodusajakiri, 2009. ISBN 978-9985-9151-5-8

Välislingid

• Uno Schultz. "Jumal lõi, Linné korrastas" Postimees, 19. mai 2007
• Hans Trass. "Suur rootslane, õrn harakkuljus näpus" Eesti Loodus, mai 2007
• [1]