24. detsember
| << Detsember >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | ||||||
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 31 | |||||
| 2024 | ||||||
24. detsember on Gregoriuse kalendri 358. päev (liigaastal 359. päev). Juliuse kalendri järgi 11. detsember (1901–2099).
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1802 – Aleksander I kinnitas Tartu Keiserliku Ülikooli põhimääruse[1].
- 1811 – praost Johann Philipp von Roth avas Kanepis vaeste tütarlaste käsitöökooli (Industrieschule), kus 11–14-aastaste tütarlaste käsitööõpingute hulka kuulus õlepunumine, kangakudumine ja Saksamaalt tellitud masinatel õmblemine.[2]
- 1918 – Vabadussõda: Punaarmee pealetung Viru rindel, vallutati Tapa.
- 1918 – Vabadussõda: Punaarmee pealetung lõunarindel, vallutati Jõgeva.
- 1940 – asutati Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee[3].
- 1978 – toimus Tartu üliõpilaste meeleavaldus-rongkäik[1]. Rongkäik algas Julius Kuperjanovi haualt Raadi kalmistult ja lõppes Raekoja platsil[1].
- 1988 – Tartu Tähetornis pandi lehvima Eesti rahvuslipp.
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 563 – Konstantinoopolis pühitseti sisse Hagia Sophia peakirik.
- 1726 – Buenos Airese kuberner Bruno Mauricio de Zabala asutas Montevideo linna.
- 1777 – James Cook avastas Vaikse ookeani Jõulusaare.
- 1798 – Suurbritannia ja Venemaa liitusid Prantsusmaa vastu.
- 1800 – Napoleonile korraldati atentaat.
- 1806 – pärast Doonau vürstiriikide Moldova ja Valahhia hõivamist Venemaa poolt kuulutas Türgi Venemaale sõja.
- 1814 – Suurbritannia ja USA sõlmisid omavahelise sõja lõpetuseks Genfis rahu.
- 1851 – tulekahju Washingtonis Kongressi raamatukogus.
- 1865 – kindral Nathan Bedford Forrest koos teiste kaotatud kodusõjast tagasipöördunud lõunaosariikide sõduritega asutas Pulaskis Tennessees Ku Klux Klani.
- 1866 – Schleswig-Holstein ühendati Preisimaaga.
- 1924 – Albaaniast sai vabariik.
- 1946 – loodi Prantsusmaa neljas vabariik.
- 1951 – Liibüa iseseisvus Itaaliast; Liibüa kuningaks sai Idris I.
- 1979 – NSV Liit viis oma väed Afganistani. Algas ligi kümme aastat kestnud Afganistani sõda.
- 1979 – Guajaana kosmosekeskusest startis Euroopa esimene kanderakett Ariane.
- 1989 – neli päeva pärast USA Panama invasiooni algust kukutati Manuel Noriega. Noriega põgenes Vatikani saatkonda.
- 1989 – NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil kinnitati määrus nr 949-1 «Nõukogude-Saksa mittekallaetungilepingu poliitiline ja õiguslik hinnang».
- 2002 – avati New Delhi metroo.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 24. detsembril
- 1798 – Adam Mickiewicz, poola luuletaja
- 1818 – James Prescott Joule, briti füüsik
- 1837 – Elisabeth, Austria keisrinna ja Ungari kuninganna
- 1843 – Lydia Koidula, eesti kirjanik
- 1845 – Geórgios I, hellenite kuningas
- 1868 – Emanuel Lasker, Saksa maletaja
- 1881 – Juan Ramón Jiménez, hispaania luuletaja
- 1886 – Michael Curtiz, USA režissöör
- 1901 – Aleksandr Fadejev, vene kirjanik
- 1905 – Howard Hughes, USA lendur, insener, filmilavastaja
- 1910 – Fritz Leiber, USA kirjanik
- 1922 – Ava Gardner, USA näitleja
- 1923 – George Patton IV, USA sõjaväelane
- 1929 – Herbert Vainu, eesti publitsist
- 1943 – Tarja Halonen, Soome poliitik
- 1945 – Lemmy Kilmister, briti muusik (Motörhead)
- 1954 – José María Figueres, Costa Rica poliitik
- 1957 – Ḩāmid Karzay, Afganistani poliitik
- 1961 – İlham Əliyev, Aserbaidžaani poliitik
- 1964 - Jüri Liiv, Eesti teadlane
- 1970 – Larissa Netšeporuk, eesti seitsmevõistleja
- 1971 – Ricky Martin, Puerto Rico laulja
- 1971 – Andrei Ivanov, Eesti venekeelne kirjanik
- 1973 – Stephenie Meyer, USA kirjanik
- 1974 – Marcelo Salas, Tšiili jalgpallur
- 1980 – Maarja-Liis Ilus, eesti laulja
- 1981 – Dima Bilan, karatšai rahvusest Venemaa laulja
- 1995 – Anett Kontaveit, eesti tennisist
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 24. detsembril
- 1524 – Vasco da Gama, Portugali maadeavastaja
- 1803 – Georg I, Sachsen-Meiningeni hertsog
- 1863 – William Makepeace Thackeray, inglise kirjanik
- 1889 – Sergei Botkin, vene arst
- 1924 – Julius Sergius von Klever, baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik
- 1970 – Nikolai Švernik, Nõukogude Liidu riigitegelane
- 1980 – Karl Dönitz, saksa suuradmiral
- 1982 – Louis Aragon, prantsuse kirjanik
- 1984 – Peter Lawford, inglise filminäitleja
- 1987 – Joop den Uyl, Madalmaade poliitik
- 1988 – Leif Cassel, Rootsi poliitik
- 1994 – John Osborne, briti näitekirjanik
- 1999 – João Baptista de Oliveira Figueiredo, Brasiilia poliitik
- 1999 – Maurice Couve de Murville, prantsuse poliitik
- 2008 – Samuel Huntington, USA politoloog
- 2008 – Harold Pinter, Briti näitekirjanik
- 2010 – Eino Tamberg, eesti helilooja
- 2016 – Richard Adams, inglise kirjanik
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
- Jõululaupäev
- Liibüa iseseisvuspäev
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- Tallinna maksimumtemperatuur +7,3 °C (2015)
- Tallinna miinimumtemperatuur –25,5 °C (1967)
- Tartu maksimumtemperatuur +7,1 °C (2015)
- Tartu miinimumtemperatuur –33,4 °C (1892)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 110
- ↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)