Samādhi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Praktika: täiend. |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Samādhi''' (sanskriti ja paali keeles ''samādhi ''‘kokkusissemõtlemine’; tiibeti keeles ''ting nge dzin''; hiina keeles 三昧 ''sanmei''; jaapani keeles ''sammai'') on [[meditatsioon]]iõpetus ja [[Teadvus|teadvuse]] seisund<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles Tart|pealkiri=Muutuv teadvus: multidistsiplinaarseid vaatenurki.|aasta=2016|koht=|kirjastus=Eesti transpersonaalne assotsiatsioon|lehekülg=|isbn=9789949959341}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Charles Tart|pealkiri=Teadvuse seisundid|aasta=2008|koht=|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=|isbn=9789985975756}}</ref> paljudes Indiast pärinevates õpetustes ([[budism]], [[hinduism]], [[džainism]], [[sikhism]], [[jooga]] jt). ''Samādhi'' seisund saavutatakse enamasti vastava meditatsioonitehnika abil, kasutades süüvimist, tähelepanu koondamist ehk püsivat keskendumist. Paljudes õpetustes eristatakse erinevaid ''samādhi'' seisundeid. |
'''Samādhi''' (sanskriti ja paali keeles ''samādhi ''‘kokkusissemõtlemine’; tiibeti keeles ''ting nge dzin''; hiina keeles 三昧 ''sanmei''; jaapani keeles ''sammai'') on [[meditatsioon]]iõpetus ja [[Teadvus|teadvuse]] seisund<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles Tart|pealkiri=Muutuv teadvus: multidistsiplinaarseid vaatenurki.|aasta=2016|koht=|kirjastus=Eesti transpersonaalne assotsiatsioon|lehekülg=|isbn=9789949959341}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Charles Tart|pealkiri=Teadvuse seisundid|aasta=2008|koht=|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=|isbn=9789985975756}}</ref> paljudes Indiast pärinevates õpetustes ([[budism]], [[hinduism]], [[džainism]], [[sikhism]], [[jooga]] jt). ''Samādhi'' seisund saavutatakse enamasti vastava meditatsioonitehnika abil, kasutades süüvimist, tähelepanu koondamist ehk püsivat keskendumist. Paljudes õpetustes eristatakse erinevaid ''samādhi'' seisundeid. |
||
[[Budism]]is on ''sammā samādhi'' (õige keskendumine) [[Seadmuseratta käimapanemine|dhammaratta käimapanemise suttas]] antud [[Kaheksaosaline tee|kaheksaosalise tee]] kaheksas osa |
[[Budism]]is on ''sammā samādhi'' (õige keskendumine) [[Seadmuseratta käimapanemine|dhammaratta käimapanemise suttas]] antud [[Kaheksaosaline tee|kaheksaosalise tee]] kaheksas osa.<ref>S.V.420.</ref> Keskendumine võib olla ka õilsa [[kaheksaosaline tee|kaheksaosalise tee]] viimase kolme osa ([[õige püüdlus]], [[õige teadvustamine]] ja õige keskendumine) ühisnimetaja.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: keskendumine[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Keskendumine]</ref> |
||
[[Patanjali]] [[joogasuutra]]st lähtuvas [[Ashtanga jooga]]s on ''samādhi'' kaheksas ja viimane "ihuliige".<ref>Patañjali, "Yogasūtra", tõlkinud [[Martti Kalda]], kommenteerinud Inga Põldma ja Martti Kalda. Tallinn, [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2015, lk 154 jm.</ref> |
[[Patanjali]] [[joogasuutra]]st lähtuvas [[Ashtanga jooga]]s on ''samādhi'' kaheksas ja viimane "ihuliige".<ref>Patañjali, "Yogasūtra", tõlkinud [[Martti Kalda]], kommenteerinud Inga Põldma ja Martti Kalda. Tallinn, [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2015, lk 154 jm.</ref> |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
''Samādhi'' sagedane tõlge on 'keskendumine' ([[inglise keel|ingliskeelse]] ''concentration''’i vastena), mis võib olla veidi eksitav, kuna see ei pruugi olla tingimata meele surumine mingisse keskmesse. |
''Samādhi'' sagedane tõlge on 'keskendumine' ([[inglise keel|ingliskeelse]] ''concentration''’i vastena), mis võib olla veidi eksitav, kuna see ei pruugi olla tingimata meele surumine mingisse keskmesse. |
||
''Samadhi'' on tihedalt seotud mõistega ''samatha'', mis viitab meelerahule. Mõiste ''samādhi'' tuleneb ühes etümoloogilises tõlgenduses tüvest |
''Samadhi'' on tihedalt seotud mõistega ''samatha'', mis viitab meelerahule. Mõiste ''samādhi'' tuleneb ühes etümoloogilises tõlgenduses tüvest ''sam-a-dha'', tähendades koondamist, kokku toomist.<ref>Marko Lepik. Satipatthanasutta - Õpetus teadvustamise viisidest. Märkused.</ref> |
||
== Praktika == |
== Praktika == |
||
[[Buddhaghosa]] loetleb [[paali kaanon]]i tekstidele tuginedes nelja liiki ''samādhit'': |
[[Buddhaghosa]] loetleb [[paali kaanon]]i tekstidele tuginedes nelja liiki ''samādhit'': |
||
* '' |
* ''khanikasamadhi'', meele rahunemine vipassana ehk [[analüüsiv vaatlus|analüüsiva vaatluse]] käigus |
||
* '' |
* ''parikammasamadhi'' on saavutatav juba esimestel katsetel millelegi keskenduda |
||
* '' |
* ''upacarasamadhi'' on saavutatav [[viis takistust|viie tekistuse]] ületamisel ning ''[[jhāna]]'''de arendamisel |
||
* '' |
* ''appanasamadhi'' on täielik sulandumine ning nelja ''[[jhāna]]'' saavutamine |
||
[[Theravaada]]s on ''samādhi'' eesmärgiks ületada esmalt ''samatha bhāvanā'' abil [[viis takistust]]<ref>Abhidhammas on toodud ''nīvaraṇā'' kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (''avijjā'').</ref> ning liikuda sealt edasi järjestike ''[[jhāna]]'''de arendamisele. Kui ''samatha bhāvanā'' teel on iha (''rāga'') ületatud, on võimalik jätkata ''vipassanā bhāvanā'' meetodiga.<ref>''Vijjābhāgiyā sutta,'' AN 2.30 (PTS: A.i.61)</ref><ref>''Maggavibhaṅgasutta'' SN 45.8.</ref>. |
[[Theravaada]]s on ''samādhi'' eesmärgiks ületada esmalt ''samatha bhāvanā'' abil [[viis takistust]]<ref>Abhidhammas on toodud ''nīvaraṇā'' kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (''avijjā'').</ref> ning liikuda sealt edasi järjestike ''[[jhāna]]'''de arendamisele. Kui ''samatha bhāvanā'' teel on iha (''rāga'') ületatud, on võimalik jätkata ''vipassanā bhāvanā'' meetodiga.<ref>''Vijjābhāgiyā sutta,'' AN 2.30 (PTS: A.i.61)</ref><ref>''Maggavibhaṅgasutta'' SN 45.8.</ref>. |
||
| 25. rida: | 25. rida: | ||
[[Theravaada]]s on kasutuasel peamiselt kaks meele arendamise meetodit ehk ''bhāvanā''‘t:<ref>"''Samatho ca vipassanā ca''" (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).</ref> |
[[Theravaada]]s on kasutuasel peamiselt kaks meele arendamise meetodit ehk ''bhāvanā''‘t:<ref>"''Samatho ca vipassanā ca''" (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).</ref> |
||
* [[meelerahu]] arendamine ehk ''samatha-bhāvanā'' |
|||
* [[Analüüsiv vaatlus|taipamise]] arendamine ehk ''vipassanā-bhāvanā'' |
|||
Samatha tähendab sisemist rahu seisundit, mõtte-rahu (''ceto-samatha''); see on mentaalne liikumatus, meelesisene sügav lõõgastus.<ref>M.I. 33.</ref> |
Samatha tähendab sisemist rahu seisundit, mõtte-rahu (''ceto-samatha''); see on mentaalne liikumatus, meelesisene sügav lõõgastus.<ref>M.I. 33.</ref> |
||
Redaktsioon: 11. september 2020, kell 20:25
| Osa artiklitest teemal |
| Budism |
|---|
 |
Samādhi (sanskriti ja paali keeles samādhi ‘kokkusissemõtlemine’; tiibeti keeles ting nge dzin; hiina keeles 三昧 sanmei; jaapani keeles sammai) on meditatsiooniõpetus ja teadvuse seisund[1][2] paljudes Indiast pärinevates õpetustes (budism, hinduism, džainism, sikhism, jooga jt). Samādhi seisund saavutatakse enamasti vastava meditatsioonitehnika abil, kasutades süüvimist, tähelepanu koondamist ehk püsivat keskendumist. Paljudes õpetustes eristatakse erinevaid samādhi seisundeid.
Budismis on sammā samādhi (õige keskendumine) dhammaratta käimapanemise suttas antud kaheksaosalise tee kaheksas osa.[3] Keskendumine võib olla ka õilsa kaheksaosalise tee viimase kolme osa (õige püüdlus, õige teadvustamine ja õige keskendumine) ühisnimetaja.[4]
Patanjali joogasuutrast lähtuvas Ashtanga joogas on samādhi kaheksas ja viimane "ihuliige".[5]
Mõiste
Samādhi sagedane tõlge on 'keskendumine' (ingliskeelse concentration’i vastena), mis võib olla veidi eksitav, kuna see ei pruugi olla tingimata meele surumine mingisse keskmesse.
Samadhi on tihedalt seotud mõistega samatha, mis viitab meelerahule. Mõiste samādhi tuleneb ühes etümoloogilises tõlgenduses tüvest sam-a-dha, tähendades koondamist, kokku toomist.[6]
Praktika
Buddhaghosa loetleb paali kaanoni tekstidele tuginedes nelja liiki samādhit:
- khanikasamadhi, meele rahunemine vipassana ehk analüüsiva vaatluse käigus
- parikammasamadhi on saavutatav juba esimestel katsetel millelegi keskenduda
- upacarasamadhi on saavutatav viie tekistuse ületamisel ning jhāna'de arendamisel
- appanasamadhi on täielik sulandumine ning nelja jhāna saavutamine
Theravaadas on samādhi eesmärgiks ületada esmalt samatha bhāvanā abil viis takistust[7] ning liikuda sealt edasi järjestike jhāna'de arendamisele. Kui samatha bhāvanā teel on iha (rāga) ületatud, on võimalik jätkata vipassanā bhāvanā meetodiga.[8][9].
Pikemalt artiklis Bhavana
Theravaadas on kasutuasel peamiselt kaks meele arendamise meetodit ehk bhāvanā‘t:[10]
Samatha tähendab sisemist rahu seisundit, mõtte-rahu (ceto-samatha); see on mentaalne liikumatus, meelesisene sügav lõõgastus.[11]
Vaata ka
Viited
- ↑ Charles Tart (2016). Muutuv teadvus: multidistsiplinaarseid vaatenurki. Eesti transpersonaalne assotsiatsioon. ISBN 9789949959341.
- ↑ Charles Tart (2008). Teadvuse seisundid. Väike Vanker. ISBN 9789985975756.
- ↑ S.V.420.
- ↑ Ida mõtteloo leksikon: keskendumine[1]
- ↑ Patañjali, "Yogasūtra", tõlkinud Martti Kalda, kommenteerinud Inga Põldma ja Martti Kalda. Tallinn, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 154 jm.
- ↑ Marko Lepik. Satipatthanasutta - Õpetus teadvustamise viisidest. Märkused.
- ↑ Abhidhammas on toodud nīvaraṇā kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (avijjā).
- ↑ Vijjābhāgiyā sutta, AN 2.30 (PTS: A.i.61)
- ↑ Maggavibhaṅgasutta SN 45.8.
- ↑ "Samatho ca vipassanā ca" (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).
- ↑ M.I. 33.