Mine sisu juurde

Martti Kalda

Allikas: Vikipeedia
Martti Kalda

Martti Kalda (sündinud 1. oktoobril 1973 Tallinnas) on eesti orientalist, tõlkija ja kirjanik.[1]

Laia silmaringiga orientalisti ja rändurina on ta teinud Vikerraadios idamaade kultuuri tutvustavaid raadiosaatesarju ("Hommikumaa vägevad", "Palveränduri päevaraamat", "Veel üks maailm", "Valgus tuleb idast" jm)[2], tõlkinud idamaade kirjandust ning korraldanud reise Aasia riikidesse.[3]

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on lõpetanud Tallinna 21. Keskkooli ja õppinud alates 1991. aastast Eesti Humanitaarinstituudis Aasia kultuurilugu. Instituudi lõpetas ta kevadel 1999, mil viieminutise vahega kaitses nii bakalaureuse- kui ka magistritöö (magistrantuuri lõpetas cum laude).[4] Bakalaureusetöö oli vedade kirjandusest ja magistritöö Rigveda mütoloogiast ("Rigveda mütoloogia I-II", juhendaja Andres Herkel, oponent Ülo Valk).[5] 2020. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktoritöö "Vana-India ühiskondlik-poliitiliste tekstide käsitlusviise" ja sai filosoofiadoktori kraadi.[6]

Töökäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema peamised huvivaldkonnad on olnud India vanem ajalugu ja kultuur ning sanskriti keel.

Kuni 2015. aastani töötas ta Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi India ja Kesk-Aasia kultuuriloo lektorina.

Lisaks on ta loenguid pidanud ka Tallinna Rahvaülikoolis, Usuteaduse Instituudis, Eesti Diplomaatide Koolis ja Eesti Kunstiakadeemias.

Alates 2015. aastast on ta vabakutseline. Ta on teinud autori ja saatejuhina raadiosaateid Vikerraadios, tõlkinud idamaade kohta kirjandust ning korraldanud reise Aasia riikidesse.[7]

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Raadiosaateid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Metamorfoos" (2011)
  • "Veel üks maailm" (2011–2014)
  • "Palveränduri päevaraamat" (2015, 10 saadet)
  • "Valgus tuleb idast" (2016)
  • "Hommikumaa vägevad" (2017–2025, 82 saadet)

Tõlkeid ja kirjutisi

[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood" (Tallinn: Avita 2023​)[8]
  • "Printsess ja pühamees" (Tallinn: Tammeraamat 2018)​​[9]
  • kogumik "Erakuelu. Eestlaste kloostrikogemusi" (Tallinn: Tammerraamat 2017)​[10]
  • novellikogu "Viimsepäeva laupäeva hommikul" (Tallinn: Tuum 2017) [11]
  • peatükk "India: pildikesi kultuuripalverännakuilt" (teoses "Palverändaja" Tammerraamat: Tallinn 2015) [12]

Tõlked sanskriti keelest

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Kreeka kardina varjust: neli Vana-India näitemängu" (Tartu: Ilmamaa 2025)[13]
  • Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu (Tartu: Ilmamaa 2022)[14]
  • Vana-India muinaslugude antoloogia "Naised, šaakalid ja muud inimloomad" (Tartu: Ilmamaa 2020)[15]​​
  • Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus (Tartu: Ilmamaa 2019)[16]
  • Amaru. "Amaruśataka ehk Amaru sadakond värssi" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2016)[17]​
  • Patañjali. "Yogasūtra" (Tallinn:TLÜ Kirjastus 2015)​​[18]
  • "Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2014)[19]
  • Bilhaṇa. "Caurapañcāśikā ehk Armuvarga viiskümmend värssi” (Tallinn: M. Kalda 2013)[20]
  • Bhartṛhari. "Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2012)[21]
  • "Valik upanišade” ("Loomingu” Raamatukogu 7-8/2008)[22]
  • "Sinine šaakal. 20 India muinasjuttu” (Tallinn: Tänapäev 2007)[23]

Tõlked inglise keelest

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Alain Daniélou. "India ajalugu" (Tallinn: Valgus 2011)
  • Justin Marozzi. "Timur Lenk. Islami mõõk, maailmavallutaja" (Tallinn: Kunst 2010)
  • Abraham Eraly. "Keisrid Paabulinnutroonil. Suurmogulite saaga" (Tallinn: Avita 2008)
  • Jonathan Clements. "Ying Xheng. Hiina esimene keiser” (Tallinn: Kunst 2008)
  • Christopher Partridge. "Maailma usundid" (Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006) (džainismi, sikhismi ja zoroastrismi peatükid)
  • Harold Lamb. "Tšingis-khaan. Kõigi inimeste valitseja" (Tallinn: Kunst 2006)

Tõlge soome keelest

[muuda | muuda lähteteksti]
  • René Gothóni, Māhapañña (Miikael Niinimäki). "Budistlik sõnastik ja sümboolika” (avaldatud osaliselt Eesti Humanitaarinstituudi ajakirjas Magellani Pilved, 1993).

Novellid

[muuda | muuda lähteteksti]

Martti Kalda novellid on tuntud vaimukuse, ühiskonnakriitilisuse ja musta huumoriga vürtsitatuse poolest, sageli leidub neis ka orientalistlikku ja absurdistlikku groteski.[24]

Siin on esitatud vaid valik, rohkem tema novelle võib leida ilukirjanduse andmebaasist.[25]

  • "Martinsoni apoteoos" (2010, ajakirjas Looming)
  • "Ühel päeval Aleksandroopolis" (2011, ajakirjas Looming)
  • "Vahtkond" (2012, ajakirjas Looming)
  • "Askees", "Minu sõber Jaan" ja "Kadalipp" (2013) – need kolm teost tõid autorile 2014. aastal Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominatsiooni
  • "Loomaaed kontoris" ja "Pereväärtused" (2015, ajakirjas Looming)
  • "Viimsepäeva laupäev hommik" (2018, kogumikus "Eesti novell 2018")
  • "Tere tulemast Paradiisi!" (2018, ajakirjas Algernon)
  • "Püha Miikaeli katsumine" (2018, ajakirjas Reaktor)
  • "Kõik päevad päikest täis" (2019, ajakirjas Vikerkaar)

Loenguid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2001 raadioloengud Tiibeti kultuuriloost (Vikerraadio, "Metamorfoos", toimetaja Terje Soots).
  • 2008–2009 televisiooniloengud India usunditest (ETV, "Ajalik ja ajatu", toimetaja Katrin Seppel)
  • 2011–2014 raadioloengud fenomenidest (Vikerraadio, "Veel üks maailm", toimetaja Haldi Normet-Saarna)
  • 2015 "Palveränduri päevaraamat" (Vikerraadio, saate toimetaja)
  • 2017–2025 "Hommikumaa vägevad", saatesari Aasia ajaloo võimuperekondadest Vikerraadios[26]

Mõtteteri

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Minu kogemuse järgi on eestlased ainus rahvas maailmas, kes oskab mõtestatult vaikida ja lihtsalt olla."[27]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Martti Kalda. "Martti Kalda". Vaadatud 7.05.2018.
  2. ↑ "Martti Kalda: Aasia on väga vägivaldne, aga turistina reisides seda ei näe" ERR menu, 13.07.2024.
  3. ↑ "Martti Kalda: Aasia on väga vägivaldne, aga turistina reisides seda ei näe" ERR Menu, 13.07.2024.
  4. ↑ Veiko Pesur. Martti avastab Orienti. Eesti Päevaleht, 13.02.2003.
  5. ↑ Eesti Humanitaarinstituudis kaitstakse 10. ja 11. juunil diplomitöid. Sirp.ee. Vaadatud 30. jaanuar 2016
  6. ↑ "ETERA - e-terast tärkab mõte!". www.etera.ee. Vaadatud 17. jaanuaril 2026.
  7. ↑ "Martti Kalda | Orientalist". marttikalda (inglise). Vaadatud 17. jaanuaril 2026.
  8. ↑ "Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood | Avita". www.avita.ee. Vaadatud 17. jaanuaril 2026. {{netiviide}}: nähtamatu tähemärk (sidetühik) parameetris |pealkiri= positsioonil 62 (juhend)
  9. ↑ "Printsess ja pühamees". raamatukodu.ee. Vaadatud 17. jaanuaril 2026.
  10. ↑ "Raamatud". www.tammerraamat.ee (eve). Vaadatud 17. jaanuaril 2026.
  11. ↑ "Viimsepäeva laupäeva hommikul - Rahva Raamat". rahvaraamat.ee. Vaadatud 17. jaanuaril 2026.
  12. ↑ "Eesti mitteilukirjandus". www.tammerraamat.ee (eve). Vaadatud 17. jaanuaril 2026.
  13. ↑ "Kreeka kardina varjust". www.ilmamaa.ee. Vaadatud 17. jaanuaril 2026.
  14. ↑ "Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu - Rahva Raamat". rahvaraamat.ee. Vaadatud 17. jaanuaril 2026.
  15. ↑ "Naised, šaakalid ja muud inimloomad". www.ilmamaa.ee. Vaadatud 17. jaanuaril 2026.
  16. ↑ "Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus". Kirjastus Ilmamaa. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. detsember 2019. Vaadatud 17. jaanuaril 2026.
  17. ↑ ERR (16. november 2016). "Ilmus sanskriti luulepärlite eestindus". ERR. Vaadatud 17. jaanuaril 2026.
  18. ↑ "Yogasūtra - TLÜ veebipood". www.tlu.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2019. Vaadatud 17. jaanuaril 2026.
  19. ↑ Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad. Tallinn University Press / Tallinn University Press. 2013. ISBN 978-9985-58-773-7.
  20. ↑ "Elu ja armukirg 50 pildis". Sirp. 6. juuni 2013. Vaadatud 17. jaanuaril 2026.
  21. ↑ Bhartṛhari. Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks. Tallinn University Press / Tallinna Ülikooli Kirjastus. ISBN 978-9985-58-742-3.
  22. ↑ "Logige sisse – Google´i kontod". accounts.google.com. Vaadatud 17. jaanuaril 2026.
  23. ↑ "Powerhouse - loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia ja avalikkusega: Artiklid". Powerhouse. Vaadatud 17. jaanuaril 2026.
  24. ↑ Raamatu "Viimsepäeva laupäeva hommikul" tutvustus Rahva Raamatu kodulehel. Vaadatud 12.05.2026.
  25. ↑ Martti Kalda | EIA - Eesti Ilukirjanduse Andmebaas
  26. ↑ Sarja "Hommikumaa vägevad" saateid ERR-i arhiivis.
  27. ↑ Martti Kalda: "Kaljulaidi sündroom" ehk Suutmatus kohaneda paratamatusega ERR Uudised, 29.04.2026.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Martti_Kalda&oldid=7153937"