Meelerahu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Meelerahu (sanskriti keeles śamatha; paali keeles samatha; tiibeti keeleszhi gnas; hiina keeles zhi; jaapani keeles shi) on budismis analüüsiva vaatluse (sanskriti keeles vipaśyanā) kõrval teine olulisim meeleharjutus.

Meelerahu seisneb meele keskendamises ühele objektile, mistõttu selle üheks sünonüümiks on ’meele ühtekoondatus’ (sanskriti keeles cittaikāgratā).

Meelerahu harjutamise eesmärgiks on meele täielik rahunemine, kontrollimatu mõtetevoolu ja tunnetetulva peatamine.

Algajate meelerahu harjutustes soovitatakse keskenduda hingamisele, kuid põhimõtteliselt võib keskendumise objektiks olla ükskõik missugune sisemine või väline seadmus (mõte, pilt, ese, kuju vms). Kui meelerahu on muutunud püsivaks ja sügavaks, loob see aluse mõtluse (sanskriti keeles dhyāna) erinevate tasemete rakendamiseks analüüsiva vaatluse harjutustes.

Mõnes budismi suunas, eriti chanis, peetakse aga meelerahu ja analüüsiva vaatluse harjutamist teineteisest lahutamatuks põhjendusega, et ühelt poolt on meelerahuni võimalik jõuda ainult meelt tähelepanelikult jälgides ja uurides; teiselt poolt aga saab meelt põhjalikult uurida ja analüüsida ainult meelerahu seisundis.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ida mõtteloo leksikon. [1]