Tallinna Tehnikaülikool: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Bogdanov-62 (arutelu | kaastöö)
399 muudatust
162. rida: 162. rida:
* [[Denise Marie-Thérèse Rousseau]], 2014
* [[Denise Marie-Thérèse Rousseau]], 2014
* [[Toomas Luman]], 2014
* [[Toomas Luman]], 2014
* [[Valeri Skljarov]], 2015
* [[Valeri Skljarov]], 2015<ref>[http://sweet.ua.pt/skl/DiplomaTallinnRussian.pdf]</ref>
}}
}}


Redaktsioon: 14. juuli 2020, kell 21:21

 See artikkel räägib ülikoolist; saalihokivõistkonna kohta vaata artiklit TalTech (saalihoki); teiste asjade kohta vaata lehekülge TTÜ (täpsustus)
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Tehnikaülikooli peahoone
Deviis Mente et manu
Asutatud 1918
Tüüp avalik-õiguslik ülikool
Eelarve 95 mln eurot (2014) [1]
Rektor prof Jaak Aaviksoo
Akadeemilisi töötajaid 1160
Üliõpilasi 12 000 [2]
Asukoht Tallinn
Ülikoolilinnak Tallinna Tehnikaülikooli kvartal
Endised nimed Tallinna Tehnikum (1919–1936)
Tallinna Tehnikainstituut (1936–1937)
Tallinna Polütehniline Instituut (1941 ja 1944–1989)
Ühendused BALTECH, UNICA, CESAER, SEFI, EUA, EAIE, NAFSA

Tallinna Tehnikaülikool (lühendid TTÜ ja TalTech, varem TPI; rahvusvaheline lühend varem TUT) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas. Ülikooli aadress on Ehitajate tee 5.

Suurbritannia ettevõtte Quacquarelli Symonds septembris 2015 avaldatud QS World University Rankingsi põhjal on TTÜ maailma 650 parima ülikooli seas.[3] Tehnikaülikoolide arvestuses on TTÜ maailma 50 parima hulgas.[4]

Ajalugu

Tehnilistest erikursustest Tallinna Tehnikaülikoolini

Tallinna Tehnikaülikool sai alguse 17. septembril 1918, mil Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi. Pärast Eesti iseseisvumist kasvas üha enam vajadus inseneride, arhitektide ja tehnikute järgi. 1919. aastal jätkati tegevust Tallinna Tehnikumi (TT) nimelise erakoolina.

Edasise arengu huvides riigistati TT 1920. aastal ning noor õppeasutus saavutas peatselt riikliku kõrgkooli staatuse. Kuni 1931. aastani töötas TT kitsastes oludes Pikal tänaval, seejärel koliti endise Vene-Balti laevaehitustehase peahoonesse Koplis. Kuigi eesmärgiks oli kõrgkoolile oma hoone ehitamine, ei teostunud see piiratud eelarve tõttu. Hoolimata ainelisest kitsikusest leidus siiski piisavalt entusiastlikke noori, kes soovisid TT tehnikaharidust omandada.

1920. aastate lõpust pärssis TT arengut plaan liita kõrgkool Tartu Ülikooliga. Olukord paranes alles 1936. aastal, mil riigi juhtkond otsustas, et tehnikaülikool peab asuma Tallinnas. TT muudeti nõnda Tallinna Tehnikainstituudiks. 1938. aastal nimetati see omakorda ümber Tallinna Tehnikaülikooliks. Peatselt puhkenud teine maailmasõda katkestas aga alanud kiire arengu, sõjakeerises kaotas ülikool arvukalt nii õppejõude kui õpilasi, rääkimata varadest.

Sõjale järgnenud Nõukogude ajal kandis ülikool Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) nime. Seda kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Hoolimata üldisest vaimsest surutisest tõusis ülikooli tase järjepidevalt. 1970. aastatest muutus aina vabamaks ka mõtete ja ideede levik. Kasvas üliõpilaskond ja tõusis õppejõudude kvalifikatsioon. TPI tegi märkimisväärseid edusamme teadusuuringute vallas, pälvides sellega NSV Liidu juhtiva tehnikaülikooli staatuse.

Oluliseks murdepunktiks sai oma ülikoolilinnaku väljaehitamisega alustamine Mustamäele 1960. aastate alguses. Uued tuuled hakkasid puhuma laulva revolutsiooni ajal, mil ülikool osales aktiivselt toimuvates ühiskondlikes protsessides, panustades oluliselt riikliku iseseisvuse taastamisse. 1989. aastal võeti taas kasutusele Tallinna Tehnikaülikooli nimi.

Järgnenud paarikümne aasta jooksul on oluliselt laienenud õppekavad, aina rahvusvahelisemaks on muutunud üliõpilas- ja teadlaskond ning paranenud õpi- ja töötingimused. Praegu on Tallinna Tehnikaülikool tunnustatuimaid ja suurimaid ülikoole Eestis.[viide?] Tehnikaülikooli alluvuses on neli teaduskonda ja viienda teaduskonna staatuses olev Eesti Mereakadeemia, kaks kolledžit, 18 instituuti, innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory ning muid asutusi. Kui enne teist maailmasõda õppis tehnikaülikoolis alla 500 õpilase, siis 2018. aastal oli üliõpilasi 10 852. Vilistlasi on ülikoolil juba pea 70 000.

Kronoloogia

Juhtimine

Alates 2015. aastast on ülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Detsembris 2019 kinnitatud Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu koosseisu kuuluvad Ardo Kamratov, Robert Kitt, Gunnar Okk, Mart Saarma, Andres Öpik, Heiti Hääl, Tõnis Kanger, Piret Mürk-Dubout, Arvo Oorn, Tiina Randma-Liiv ja Maive Rute.[8]

18. mail 2020 valiti Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks Tiit Land. Ta asub ametisse 1. septembril 2020.

Rektorite loend

Teaduskonnad, teaduskondade instituudid ja keskused

Asutused

Audoktorid

Audoktorite loend:[10]

Sport

Ülikoolil on oma spordihoone. Ülikooliga on seotud mitu spordiklubi:

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Eelarve ja aruanded
  2. ↑ Isikkoosseisu statistika
  3. ↑ Tallinn University of Technology topuniversities.com
  4. ↑ "TTÜ kuulub maailma 50 parima tehnoloogiaülikooli hulka". ERR Menu. Vaadatud 19. juuni 2018.
  5. ↑ Ajalugu
  6. ↑ Avati TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory. Bioneer, 14. november 2013.
  7. ↑ Riina Eentalu (08. juuli 2019). "Keelesäuts. Kellele TalTech, kellele TTÜ?". ERR. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  8. ↑ "Tehnikaülikooli uus nõukogu valmistub rektori valimisteks" ERR, 27. jaanuar 2020
  9. ↑ Ehituse ja arhitektuuri instituut, Ajalugu
  10. ↑ Tallinna Tehnikaülikool: Audoktorid
  11. ↑ [1]

Välislingid

Avalik-õiguslikud ülikoolid
Riiklikud rakenduskõrgkoolid
Eraülikoolid
Rakenduslikud erakõrgkoolid
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna_Tehnikaülikool&oldid=5674269"