Paul Kogerman

Allikas: Vikipeedia
Paul Kogerman
Paul Kogerman

Haridusminister
Ametiaeg
12.10.1939 – 21.06.1940

Sünninimi Paul Nikolai Kogerman
Sünniaeg 5. detsember 1891
Sünnikoht Tallinn
Surmaaeg 27. juuli 1951 (59-aastaselt)
Surmakoht Tallinn
Rahvus eestlane
Lapsed Ela Lepp, Avo Kogerman
Alma mater Tartu Ülikool, keemia
Elukutse keemik
Autasud 1938 Valgetähe II klassi teenetemärk

Paul Nikolai Kogerman (5. detsember 1891 Tallinn27. juuli 1951 Tallinn) oli eesti keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja.

Paul Kogerman sündis Tallinnas meremehe pojana.[1] Õppinud Tallinna algkoolis (19011904) ja 19041908 linnakoolis. Aastail 19091913 töötas õpetajana Harju-Jaanis ja koduõpetajana Tallinnas. Lõpetas ta 1913. aastal eksternina Aleksandri gümnaasiumi, asudes selle järele sama aasta sügisel Tartu Ülikooli keemiat õppima. Samaaegselt töötas õpetajana Jakob Westholmi eragümnaasiumis ja Tallinna Rahvaülikoolis. Aastail 19181919 oli Tallinna Tehnikumi loodusteaduste õppejõud. 19211936 oli Tartu Ülikooli orgaanilise keemia dotsent, professor. 1921 valiti ta ülikooli dotsendiks, 1923 orgaanilise keemia erakorraliseks ja 1925 korraliseks professoriks.[1]

19191921 õppis Eesti Vabariigi stipendiaadina Londoni ülikoolis Imperial College of Science Technology, kus omandas keemiatehnoloogi kutse. 1922 kaitses Londoni Ülikoolis magistriväitekirja. Asutas koos M. Wittlichiga 1925 Tartu Ülikooli keemiainstituudi juurde õlikivide uurimise labori ja oli selle juhataja. Teadustöö eesmärgil viibis Kogerman 1926 Zürichis ja 1927 —1928 International Eduction Boardi stipendiaadina Harwardi ülikoolis Põhja-Ameerikas.[2] 1933. aastal töötas Zürichi Tehnikaülikoolis. Oli Loodusvarade Instituudi esimees.[1]

19361941 oli Tallinna Tehnikaülikooli orgaanilise keemia professor ja 19361939 rektor (19381939 Riiginõukogu liige ameti poolest). 19391940 oli Eesti Vabariigi haridusminister Jüri Uluotsa valitsuses.[3]

1941. aastal küüditati ta koos perega vangilaagrisse (Sverdlovski oblastisse). Ta vabastati ennetähtaegselt 1945. aastal ning 1946 määrati Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegevliikmeks.

19471950 oli TA Keemia Instituudi direktor.

Ta on esindas Eestit rahvusvahelistel eriteadlaste kongressidel küll Pariisis, Cambridge'is. Kopenhaagenis, Berliinis ja mujal. Tema sulest ilmus hulk populaarteaduslikke kirjutisi ajakirjades ja ajalehtedes ning teaduslikke kirjutisi nii kodumaa kui ka välismaa teaduslikes eriajakirjades ja koguteostes.[1]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Loodusvarade Instituudi esimees prof. P. Kogermann.". Uus Eesti, 10. november 1937. Kasutatud 21.04.2017.
  2. "Ülikool. Press-pitser ülikoolile". Kaja, nr 232, 3. oktoober 1928. Kasutatud 21.04.2017.
  3. "Vabariigi Presidendi otsusega uus Vabariigi Valitsus ametisse. Uued ministrid valitsuses.". Järva Teataja, 13. oktoober 1939. Kasutatud 21.04.2017.
  4. Tartu Rotary klubi 1932–40

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tehnikaülikooli avamine Tallinnas riikliku tähtsusega. Uus Eesti, 2. juuli 1936, nr. 175, lk. 1.
  • Paul Kogerman ja tema aeg. Koostanud Aili Kogerman. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 2004, 283 lk.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Eelnev:
Aleksander Jaakson
Eesti haridusminister
12. oktoober 1939
21. juuni 1940
Järgnev:
Arnold Susi