Jüri Nuut

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jüri Nuut (1928)

Jüri Nuut (10. juuli 1892 Peterburi31. mai 1952 Tallinn) oli eesti matemaatik, kosmoloog ja ühiskonnategelane.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

J. Nuut lõpetas Peterburi saksakeelse Püha Anna Koguduse Kooli 1909, Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna matemaatika erialal I järgu diplomiga 1914, õppis kahurväekoolis Petrogradis 19161918. Dr. phil. nat. 1926 (Tartu Ülikool); füüsika-matemaatikadoktor 1946.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

J. Nuut töötas Petrogradis metallitööstuses 1915, mobiliseeriti sõjaväkke, oli Rumeenia rindel. Teenis Punaarmee inseneriväeosades 19181920; opteerus Eestisse 1921. Narva Reaalgümnaasiumi õpetaja 19211923; Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Eragümnaasiumi (Tartus) matemaatikaõpetaja 19231928; Tartu Ülikooli õppeülesande täitja 19261928, matemaatikadotsent 19281936.

Tallinna Pedagoogilises Instituudis 19361941: matemaatika ja mehaanika erakorraline professor 1936, korraline professor 19371941; matemaatika- ja mehaanikalaboratooriumi juhataja 19361939; TTÜ rektor 19391941.

Tšeljabinski, hiljem Moskva põllumajanduse kõrgkoolides matemaatika professor, kateedrijuhataja 19411944; Eesti NSV Hariduse rahvakomissar 19441946; Eesti NSV TA akadeemik-sekretär 19461950 (1950. aastal süüdistati kodanlikus natsionalismis ja tagandati akadeemia juhtkonnast); Matemaatika, Füüsika ja Mehaanika Instituudi vanemteadur 19501952.

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Reaalsirge aksiomaatika; neljavärviprobleem; Lobatševski geomeetria rakendus paisuva universumi evolutsiooni seletamiseks. Avaldas publikatsioone mainitud uurimisaladel ja monograafia; Moskvas ilmus kõrgkooli ja keskkooli matemaatika õpikuid ning populaarteaduslikke artikleid.

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

J. Nuudi doktoriväitekiri (1926) algatas geomeetria aluste uurimissuuna Eestis; Akadeemilise Matemaatika Seltsi esimees 19271932; matemaatika õpetamise komisjoni liige 19241937, aseesimees 19271937; TTÜ toimetiste toimetaja 19371940; Eesti Loodusuurijate Seltsi liige 19501952.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

VI Riigikogu Riiginõukogu liige 19391940; NSV Liidu I ja II koosseisu Ülemnõukogu saadik 19401950. Ta oli alates 24. oktoobrist 1939 I Riiginõukogu liige ja 1940–1950 NSV Liidu Ülemnõukogu liige.

Jüri Nuut suri 31. mail 1952 Tallinnas ja ta maeti 4. juunil 1952 Metsakalmistule[1].

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema poeg tehnikateadlane Ilmar Nuut oli aastatel 19751986 Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EBL TK, 1940
  • ENE 1973, 5
  • EkooliBL 1998
  • EE 2000, 14
  • Kangro, G., Lumiste, Ü, Tamme, E. Jüri Nuudi elu ja teaduslik pärand // Matemaatika ja kaasaeg, 13, 1967, lk 95–108
  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 52–54, 56–57, 85–87, 108–109
  • Lumiste, Ü. Lobatševski geomeetria ja Eesti ning Jüri Nuudi hüperboolne universumimudel // TTÜ toimetised. 733, Matemaatika. Füüsika. Tln, 1992. 105 lk (Pühendatud TTÜ rektori prof. Jüri Nuut`i sajandale sünniaastapäevale)
  • Universitas Tartuensis 1632–2007. Trt, 2007, lk 358, 473, 535

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]