Jüri Nuut

Jüri Nuut (1928)

Jüri Nuut (10. juuli 1892 Peterburi – 31. mai 1952 Tallinn) oli eesti matemaatik, kosmoloog ja ühiskonnategelane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).

Haridus

J. Nuut lõpetas Peterburi saksakeelse Püha Anna Koguduse Kooli 1909, Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna matemaatika erialal I järgu diplomiga 1914, õppis kahurväekoolis Petrogradis 1916–1918. Dr. phil. nat. 1926 (Tartu Ülikool); füüsika-matemaatikadoktor 1946.

Töökäik

J. Nuut töötas Petrogradis metallitööstuses 1915, mobiliseeriti sõjaväkke, oli Rumeenia rindel. Teenis Punaarmee inseneriväeosades 1918–1920; opteerus Eestisse 1921. Narva Reaalgümnaasiumi õpetaja 1921–1923; Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Eragümnaasiumi (Tartus) matemaatikaõpetaja 1923–1928; Tartu Ülikooli õppeülesande täitja 1926–1928, matemaatikadotsent 1928–1936.

Tallinna Pedagoogilises Instituudis 1936–1941: matemaatika ja mehaanika erakorraline professor 1936, korraline professor 1937–1941; matemaatika- ja mehaanikalaboratooriumi juhataja 1936–1939; TTÜ rektor 1939–1941.

Tšeljabinski, hiljem Moskva põllumajanduse kõrgkoolides matemaatika professor, kateedrijuhataja 1941–1944; Eesti NSV Hariduse rahvakomissar 1944–1946; Eesti NSV TA akadeemik-sekretär 1946–1950 (1950. aastal süüdistati kodanlikus natsionalismis ja tagandati akadeemia juhtkonnast); Matemaatika, Füüsika ja Mehaanika Instituudi vanemteadur 1950–1952.

Teadustöö põhisuunad

Reaalsirge aksiomaatika; neljavärviprobleem; Lobatševski geomeetria rakendus paisuva universumi evolutsiooni seletamiseks. Avaldas publikatsioone mainitud uurimisaladel ja monograafia; Moskvas ilmus kõrgkooli ja keskkooli matemaatika õpikuid ning populaarteaduslikke artikleid.

Teaduskorralduslik tegevus

J. Nuudi doktoriväitekiri (1926) algatas geomeetria aluste uurimissuuna Eestis; Akadeemilise Matemaatika Seltsi esimees 1927–1932; matemaatika õpetamise komisjoni liige 1924–1937, aseesimees 1927–1937; TTÜ toimetiste toimetaja 1937–1940; Eesti Loodusuurijate Seltsi liige 1950–1952.

Ühiskondlik tegevus

Ta oli alates 24. oktoobrist 1939 I Riiginõukogu liige ja 1940–1950 NSV Liidu Ülemnõukogu I ja II koosseisu liige.

Jüri Nuut suri 31. mail 1952 Tallinnas ja ta maeti 4. juunil 1952 Metsakalmistule.

Teosed

• "Millest kõneleb Einsteini relatiivsuseõpetus: Einsteini õpetuse juhtmõtted populaarses käsitluses". Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1930, 106 lk
• "Staatika alged" (kõrgkooliõpik). Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus, Tartu 1937, 152 lk
• "Kinemaatika ja dünaamika põhijooni" (kõrgkooliõpik). Teaduslik Kirjandus, Tartu 1940, 272 lk
• "Meie tänapäeva teadmised mateeria loomusest" (populaarteaduslik brošüür). Poliitiline Kirjandus, Tallinn 1948, 28 lk
• Юрий Юрьевич Нут, "Геометрия Лобачевского в аналитическом изложении". Москва: Издательство Академии наук СССР, 1961, 310 lk

Tunnustus

• 1945 Eesti NSV teeneline teadlane
• 1946 Eesti NSV TA akadeemik
• büst TTÜ õppejõudude-akadeemikute alleel ja J. Nuudi nim auditoorium (V–103)
• Tööpunalipu orden ja teenetemedaleid

Isiklikku

Tema poeg tehnikateadlane Ilmar Nuut oli aastatel 1975–1986 Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister.

Kirjandus

• EBL TK, 1940
• ENE 1973, 5
• EkooliBL 1998
• EE 2000, 14
• Kangro, G., Lumiste, Ü, Tamme, E. Jüri Nuudi elu ja teaduslik pärand // Matemaatika ja kaasaeg, 13, 1967, lk 95–108
• Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 52–54, 56–57, 85–87, 108–109
• Lumiste, Ü. Lobatševski geomeetria ja Eesti ning Jüri Nuudi hüperboolne universumimudel // TTÜ toimetised. 733, Matemaatika. Füüsika. Tln, 1992. 105 lk (Pühendatud TTÜ rektori prof. Jüri Nuut`i sajandale sünniaastapäevale)
• Universitas Tartuensis 1632–2007. Trt, 2007, lk 358, 473, 535

Välislingid

• Lühibiograafia portaalis Eesti Majanduslugu