Olav Aarna

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Olav Aarna esinemas IRL-i hariduskonverentsil 24. augustil 2012

Olav Aarna (sündinud 4. novembril 1942 Tallinnas) on Eesti informaatikateadlane, poliitik ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990). Aarna oli 1991–2000 Tallinna Tehnikaülikooli rektor, 2000–2003 Estonian Business Schooli rektor ning 2003–2007 X Riigikogu liige.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Olav Aarna on õppinud Tallinna 29. 7-klassilises koolis (Kivimäe Põhikool) 1949–1956, Tallinna 10. Keskkoolis (Nõmme Gümnaasium) 1956–1960, TPI automaatika ja telemehaanika erialal 1960–1965 (cum laude); TPI keemiatööstuse protsesside ja aparaatide kateedri aspirant 1968–1971.

Täiendusõpe: Stockholmi Kuninglik Tehnikaülikool 1975–1976; Colorado Ülikool 1989; California Luteri Ülikool 1992.

Tehnikateaduste kandidaat 1972 (keemiatööstuse protsesside ja aparaatide alal); dotsent 1975; tehnikateaduste doktor 1986 (tehniliste süsteemide juhtimise alal, Harkovi Raadioelektroonika Instituut, kinnitus 1987); professor 1988.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV RMN Masinaehitusvalitsuse tehase Punane RET raadioaparatuuri monteerija-reguleerija 1960–1962; Eesti NSV TA Küberneetika Instituudi insener ja vaneminsener 1964–1966.

TTÜs 1966–2002: automaatika ja telemehaanika kateedri assistent 1966–1967, vanemõpetaja 1967–1968; TU sektor, lepingulised tööd 1968–1971; automaatika kateedri vanemõpetaja 1971–1973, dotsent 1973–1976, vanemteadur 1976–1978, dotsent 1978–1987, juhataja 1983–1991, professor 1987–1992; automaatikainstituudi protsessijuhtimise professor 1992–2002; rektor 1991–2000; emeriitprofessor 2007–...

Haridusministri nõunik 1990–1992; EBSi (Estonian Business School) rektor 2000–2003; Riigikogu liige 2003–2007 Res Publica liikmena X Riigikogus; EBSi õiguse ja avaliku halduse õppetooli erakorraline professor 2003–... ja 2008–2014 SA Kutsekoda juhatuse liige, alates 2014 juhatuse nõunik.

Teadustöö mujal: loengud Lundi, Göteborgi, Chalmersi ja Trondheimi tehnikaülikoolides, Budapesti Tehnikaülikoolis 1979, Helsingi Tehnikaülikoolis 1985, Colorado Ülikooli (Boulderis) külalisprofessor 1989.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Olav Aarna 1990. aastal informaatika alal.

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Olav Aarna olulisemad teadustulemused kuuluvad aastatel 1975–1985 tehtud uurimuste tsüklisse pidevate tehnoloogiliste protsesside oleku hindamise mudelite ja meetodite vallas: pidevate tehnoloogiliste protsesside juhtimine ja matemaatiline modelleerimine, pidevate protsesside oleku hindamise mudelite ja meetodite loomine, protsesside modelleerimise automatiseerimine, keeruliste segude pürolüüsiprotsesside modelleerimine. Tema uurimistulemusi on rakendatud Eesti põlevkivi- ja keemiatööstuses. 1990. aastast on tema uurimishuviks haridussüsteemide kontseptuaalne modelleerimine, analüüs ja projekteerimine. Samast ajast on ta tihedalt seotud Eesti haridus- ja teadusreformidega ning olnud üks mõjukamaid haridus- ja innovatsioonipoliitika eestkõnelejaid 21. sajandi alguses.[1]

Avaldanud üle 100 teaduspublikatsiooni, 5 õpikut jm õppevahendit. Tema juhendamisel on kaitstud 4 doktori- ja 16 magistritööd.

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Teadusfondi Nõukogu liige 1990–2000
  • Ülikoolide Rektorite Nõukogu esimees 1991–2000
  • Eesti Teadusnõukogu liige 1991–1994, sekretär 1993–1994;
  • Elektriinseneride Liidu volikogu liige 1992–1995;
  • UNESCO Eesti Rahvusliku Komitee liige 1992–2002;
  • Euroopa Tehnikahariduse Föderatsiooni (SEFI) täitevkomitee liige 1993–1996;
  • Eesti esindaja Euroopa Nõukogu kõrghariduse ja teaduse komitees 1993–2000;
  • Eesti Inseneride Liidu juhatuse liige 1994–1998;
  • Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu teadussekretär 1994–2000, aseesimees 1999–2000;
  • Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu liige 1994–1997;
  • Eesti Haridusfoorumi asutajaliige 1995, toimkonna aseesimees 1995–1997, esimees 1998–2000, 2002, 2007;
  • SA Tiigrihüpe nõukogu liige 1997–2000;
  • European Access Networki liige 1995–2002, president 1996–1998;
  • ASi Cybernetica nõukogu esimees 1997–...;
  • Eesti Euroopa Liikumise asutajaliige 1998, president 1998–2000;
  • Eraülikoolide Rektorite Nõukogu liige 2000–2003;
  • Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia kutsenõukogu esimees 2001–...;
  • Teadus- ja Arendusnõukogu teaduspoliitika komisjoni liige 2003–2007;
  • Kristjan Jaagu stipendiumikomisjoni liige 2003–...;
  • Riigikogu toimetiste kolleegiumi liige 2005–...;
  • Euroopa Nõukogu projekti “Demokraatia, inimõigused, vähemused: hariduslikud ja kultuurilised aspektid” juhtrühma aseesimees ja projekti “Kõrghariduse kättesaadavus” töörühma liige.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

  • NLKP liige 1964–1989.
  • Res Publica eestseisuse liige 2002–2004;
  • Res Publica volikogu liige 2004–2006;
  • Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu liige 2006–2007;
  • Tallinna volikogu liige 2002–2003;
  • Harku valla volikogu liige 2009. aastast;

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on Agu Aarna poeg.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Teadfuste Akadeemia aastaraamat XXIII (50) 2017. Tallinn, 2018, lk 174-175

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Margus Maidla. Akadeemik Olav Aarna - keemiatööstuse informaatik rullikutel. Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 245-251.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]