Olav Aarna

Olav Aarna (sündinud 4. novembril 1942 Tallinnas) on Eesti informaatikateadlane, poliitik ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990). Aarna oli 1991–2000 Tallinna Tehnikaülikooli rektor, 2000–2003 Estonian Business Schooli rektor ning 2003–2007 X Riigikogu liige.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Olav Aarna on õppinud aastatel 1949–1956 Tallinna 29. Mittetäielikus Keskkoolis, aastatel 1956–1960 Tallinna 10. Keskkoolis, aastatel 1960–1965 TPI automaatika ja telemehaanika erialal, mille lõpetas 1965. a (cum laude). Aastatel 1968–1971 oli ta TPI keemiatööstuse protsesside ja aparaatide kateedri aspirant.

Täiendanud end Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis 1975–1976, Colorado Ülikoolis 1989 ning California Luteri Ülikoolis 1992.

Tehnikateaduste kandidaadi väitekirja kaitses 1972. aastal keemiatööstuse protsesside ja aparaatide alal. Dotsendi kutse sai 1975. aastal. Tehnikateaduste doktori väitekirja kaitses 1986. aastal tehniliste süsteemide juhtimise alal Harkovi Raadioelektroonika Instituudis (kinnitus 1987). 1988. aastal sai professori kutse.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Samaaegselt õpingutega töötas O. Aarna Eesti NSV RMN Masinaehitusvalitsuse tehase Punane RET raadioaparatuuri monteerija-reguleerijana 1960–1962 ning Eesti NSV TA Küberneetika Instituudi inseneri ja vaneminsenerina 1964–1966.

1966. aastal asus O.Aarna tööle Tallinna Tehnikaülikoolis, kus tema teadusalaks sai informaatika ning uurimissuunaks pidevate tehnoloogiliste protsesside juhtimine ja matemaatiline modelleerimine. Ta läbis tehnikaülikoolis aastate jooksul kõik astmed õppejõu ametiredelil: automaatika ja telemehaanika kateedri assistent 1966–1967, vanemõpetaja 1967–1968; keemiatööstuse protsesside ja aparaatide kateedri aspirant 1968–1971; automaatika kateedri vanemõpetaja 1971–1973, dotsent 1973–1976, vanemteadur 1976–1978, dotsent 1978–1987, juhataja 1983–1991, professor 1987–1992; automaatikainstituudi protsessijuhtimise professor 1992–2002; rektor 1991–2000. Alates 2007 on ta Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Olav Aarna 1990. aastal informaatika alal, kuulub akadeemias informaatika ja tehnikateaduste osakonda.

Aastatel 1990-1992 oli ta haridusministri nõunik, 2003–2007 Riigikogu liige Res Publica liikmena X Riigikogus ja kultuurikomisjoni esimees.

Alates 2000-2003 oli Olav Aarna EBSi (Estonian Business School) rektor, alates 2003, EBSi professor, 2014–2017 samaaegselt teadus- ja arendusprorektor ning 2008–2014 ühtlasi SA Kutsekoda juhatuse liige ja alates 2014 juhatuse nõunik.

Teadustöö mujal: loengud Lundi, Göteborgi, Chalmersi ja Trondheimi tehnikaülikoolides, Budapesti Tehnikaülikoolis 1979, Helsingi Tehnikaülikoolis 1985, Colorado Ülikooli (Boulderis) külalisprofessor 1989.

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Olav Aarna olulisemad teadustulemused kuuluvad aastatel 1975–1985 tehtud uurimuste tsüklisse pidevate tehnoloogiliste protsesside oleku hindamise mudelite ja meetodite vallas: pidevate tehnoloogiliste protsesside juhtimine ja matemaatiline modelleerimine, pidevate protsesside oleku hindamise mudelite ja meetodite loomine, protsesside modelleerimise automatiseerimine, keeruliste segude pürolüüsiprotsesside modelleerimine. Tema uurimistulemusi on rakendatud Eesti põlevkivi- ja keemiatööstuses. 1990. aastast on tema uurimishuviks haridussüsteemide kontseptuaalne modelleerimine, analüüs ja projekteerimine. Samast ajast on ta tihedalt seotud Eesti haridus- ja teadusreformidega ning olnud üks mõjukamaid haridus- ja innovatsioonipoliitika eestkõnelejaid 21. sajandi alguses.^[1]

Avaldanud üle 100 teaduspublikatsiooni, viis õpikut jm õppevahendit. Tema juhendamisel on kaitstud seitse doktori- ja 16 magistritööd.

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Teadusfondi Nõukogu liige 1990–2000
Ülikoolide Rektorite Nõukogu esimees 1991–2000
Eesti Teadusnõukogu liige 1991–1994, sekretär 1993–1994;
Elektriinseneride Liidu volikogu liige 1992–1995;
UNESCO Eesti Rahvusliku Komitee liige 1992–2002;
Euroopa Tehnikahariduse Föderatsiooni (SEFI) täitevkomitee liige 1993–1996;
Eesti esindaja Euroopa Nõukogu kõrghariduse ja teaduse komitees 1993–2000;
Eesti Inseneride Liidu juhatuse liige 1994–1998;
Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu teadussekretär 1994–2000, aseesimees 1999–2000;
Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu liige 1994–1997;
Eesti Haridusfoorumi asutajaliige 1995, toimkonna aseesimees 1995–1997, esimees 1998–2000, 2002, 2007;
SA Tiigrihüpe nõukogu liige 1997–2000;
European Access Networki liige 1995–2002, president 1996–1998;
ASi Cybernetica nõukogu esimees 1997–...;
Eesti Euroopa Liikumise asutajaliige 1998, president 1998–2000;
Eraülikoolide Rektorite Nõukogu liige 2000–2003;
Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia kutsenõukogu esimees 2001–...;
Teadus- ja Arendusnõukogu teaduspoliitika komisjoni liige 2003–2007;
Kristjan Jaagu stipendiumikomisjoni liige 2003–...;
Riigikogu toimetiste kolleegiumi liige 2005–...;
Euroopa Nõukogu projekti "Demokraatia, inimõigused, vähemused: hariduslikud ja kultuurilised aspektid" juhtrühma aseesimees ja projekti "Kõrghariduse kättesaadavus" töörühma liige.