Mart Saarma

Allikas: Vikipeedia

Mart Saarma (sündinud 29. juuni 1949 Tartus) on eesti molekulaarbioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Saarma on sündinud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorite – Valve Erika Saarma ja Jüri Saarma perekonna kolmanda lapsena, ta on Märt Saarma onupoeg ja Helle Simmi õepoeg.[1]

Ta õppis Tartu 5. Keskkooli keemiakallakuga klassis, mille lõpetas 1967. 1972 lõpetas ta Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna biokeemikuna, TÜ-s kaitses ta 1975. aastal[1] Artur Linnu ja Richard Villemsi juhendamisel[viide?] bioloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Исследование структуры и функции поверхности 80-S рибосом", milles käsitles loomarakkude valgusünteesi organelli – ribosoomi RNA struktuuri. 1987 kaitses ta NSVL TA Molekulaarbioloogia Instituudis bioloogiadoktori kraadi väitekirjaga "Низкомолекулярные рРНК и их белковые комплексы эукариотической рибoсомы" (loomsete ribosoomide RNA-valgu interaktsioonidest).[1]

1971–72 oli Mart Saarma TÜ biokeemia labori abi- ja nooremteadur, 1974–77 molekulaarbioloogia labori nooremteadur, 1977–80 Füüsika Instituudi ja 1980–90 Eesti TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi molekulaargeneetika labori juhataja, 1990–2005 juhtivteadur, 1986–90 ka (kohakaaslusega) TÜ geneetika ja tsütoloogia osakonna professor.[1] 1990 valiti ta vastloodud[viide?] Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituudi direktoriks ja professoriks. 1990–96 oli ta ka TÜ raku- ja molekulaarbioloogia instituudi molekulaarbioloogia professor, 1997[1]-2002[viide?] TTÜ geenitehnoloogia keskuse molekulaardiagnostika õppetooli juhataja ja professor (kohakaaslusega), 2003. aastast erakorraline professor (kohakaaslusega).[1] Alates 2009. aastast juhatab Mart Saarma Soome Biokeskust.[viide?]

1971–72 oli ta NSVL TA Novosibirski Orgaanilise Keemia Instituudi, 1974–76 Moskvas Molekulaarbioloogia Instituudi, 1982 Baselis Friedrich-Miescheri Instituudi, 1984 Soomes Valtion Teknillinen Tutkimuskeskuse biotehnoloogia labori külalisteadur.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Saarma peamised uurimisvaldkonnad on olnud ribosoomi madalmolekulaarsed ribonukleiinhapped ja nende valkkompleksid, taimede viirused ja viirusresistentsus (viiruste ja taimede vastastikuse mõju molekulaarsed mehhanismid), närvisüsteemi areng ja närvirakkude surma mehhanismid ning närvikasvufaktorite kasutamise võimalused neurodegeneratiivsete haiguste raviks.[1]

Mart Saarma teadusorganisatoorne ja administratiivne tegevus on olnud laialdane nii Eestis kui mujal maailmas. 1988–2002 oli Saarma ajakirjade Molecules and Cells, Molecular Biology, International Journal of Purine and Pyrimidine Research, International Journal of Developmental Neuroscience ja Journal of General Virology ning (aastast 2002) Annales of Neurology toimetuskolleegiumi liige. Ta on paljude kodu- ja välismaiste teadusseltside ja -organisatsioonide liige, sh Eesti Biokeskuse juhatuse liige (1986–97), Geenivaramu nõukogu (aastast 2000), Teadus- ja Arendusnõukogu (aastast 2001) aseesimees, Euroopa Bioloogilise Keemia Seltside Föderatsiooni juhatuse liige (1985–90), Helsingi Biokeskuse juhatuse aseesimees (1994–2006), Heidelbergi Ülikooli Neurobioloogia Keskuse nõukogu esimees (aastast 2002), Göttingeni Ülikooli Neuroteaduste Keskuse rahvusvahelise nõukogu liige (aastast 2002) jm.[1] Ta on Teadus- ja Arendusnõukogu liige, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusnõukogu esimees ja Riigi teaduspreemiate komisjoni liige.[viide?]

Saarma on avaldanud üle 150 teadustrükise, tal on vähemalt 30 patenti.[1]

Koos kaastöötajatega avastas ta 2007.aastal uue närvikasvufaktori CDNF-i. [2]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Mart Saarma 1990. aastal molekulaarbioloogia alal.[viide?] Ta on Soome TA välisliige (2000), Soome Tanneri Akadeemia liige (2001), Soome Tehnikateaduste Akadeemia liige (2002) ja Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) liige (2005).[1]

1980. aastal sai Mart Saarma Eesti NSV teaduse ja tehnika alase preemia (kollektiivi koosseisus). Teda on autasustatud Soome Valge Roosi Rüütelkonna I klassi ordeni (1999), Helsingi Ülikooli hõbemedali (1999), Soome Kultuurifondi teaduspreemia (1999), Soome innovatsioonipreemia (2000), Väino Tanneri Fondi teaduspreemia (2001), Soome Arstiteadlaste Seltsi Runebergi meditsiinipreemia (2003) ja Eesti Teaduste Akadeemia Karl Schlossmanni medaliga (2004).[1]

2001. aastal sai ta Eesti Vabariigi Valgetähe II klassi teenetemärgi ning 2009. aastal Põhjamaade teaduspreemia.[1]

2010. aastal sai instituudi direktori Mart Saarma juhendatav töörühm Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudis Hollywoodi filminäitlejalt Michael J. Foxilt Parkinsoni tõve uue ravimi väljatöötamiseks 400 000 euro suuruse annetuse[3].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Noorpõlves on Mart Saarma aktiivselt tegelenud korvpalliga, mängides aastaid Eesti koolinoorte meeskonnas. Praegu pakub tema tegemistele vaheldust tennisemäng, teatrikülastused ning aiandus.[viide?]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Dependence of kidney morphogenesis on the expression of nerve growth factor receptor (kaasautor). // Sci. 254 (1991) 5031
  • Brain-derived neurotrophic factor and neurotrophin 3 in the peripheral target fields of developing inner ear ganglia (kaasautor). // Proc. Natl. Acad. Sci., USA 89 (1992) 20
  • Neurotrophins and their receptors in rat peripheral trigeminal system during maxillary nerve growth (kaasautor). // J. Cell. Biol. 122 (1993) 5
  • Functional receptor for GDNF encoded by the c-ret proto-oncogene (kaasautor). // Nature 381 (1996) 6585
  • A K+/Cl- co-transporter KCC2 renders GABA hyperpolarizing during neuronal maturation (kaasautor). // Nature 397 (1999) 6716
  • Retarded growth and deficits in the enteric and parasympathetic nervous system in mice lacking GFRa2, a functional neurturin receptor (kaasautor). // Neuron 22 (1999) 2
  • Regulation of cell fate decision of undifferentiated spermatogonia by GDNF (kaasautor). // Sci. 287 (2000)
  • GDNF family neurotrophic factors: receptor mechanisms, biological functions and therapeutic utility (kaasautor M. S. Airaksinen). // Nature Rev. Neurosci. 3 (2002) 5
  • BDNF-induced TrkB activation down-regulates the K+–Cl- cotransporter KCC2 and impairs neuronal Cl- extrusion (kaasautor). // J. Cell Biol. 159 (2002) 5
  • The structure of GFRЯ1 domain 3 reveals a novel fold and new insights into GDNF binding and RET activation (kaasautor). // EMBO J. 23 (2004) 7

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. Mark Saarma, Ajud – Eesti tähtsaim loodusvara, Tartu, 27. augustil, 2013 aastal, veebiversioon (vaadatud 19.06.2014)
  3. Eestlase juhitud töörühm sai kuulsalt näitlejalt suure annetuse, Eesti Ekspress, 8. oktoober 2010

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, lk 125; kd II, lk 157
  • Eesti TA liikmeskond 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 114–115
  • Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 450
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, kd III, lk 258, 260
  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, lk 371–372
  • Molekulaarbioloog Mart Saarma. // Horisont (1999) 2, lk 22–23
  • Postimees, 16. II 2009
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.