Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu

Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu (lühend. TTÜ raamatukogu) on Tallinna Tehnikaülikooli struktuuri kuuluv teadus- ja arendusasutus, mis asub Tallinnas Mustamäe asumis aadressil Akadeemia tee 1/Ehitajate tee 7.

Raamatukogu tüüpide järgi on asutus nii ülikooliraamatukogu kui ka teadusraamatukogu.

Raamatukogu veebilehe vahendusel on võimalik kasutada e-kataloogi ESTER.

Raamatukogu põhiülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatukogu põhiülesandeks on TTÜ, teiste kõrgkoolide, teadusasutuste, valitsusasutuste ja ettevõtete teenindamine. Raamatukogu komplekteerib, hoiab ja teeb kättesaadavaks teadus- ja õppetööks ning tootmistegevuseks vajalikku tehnika-, täppis-, majandus-, sotsiaal- ja humanitaarteaduslikku kirjandust.

Raamatukogu asutamine ja areng[muuda | muuda lähteteksti]

1919. aastal asutati Tallinna Tehnikumi juurde raamatukogu, mis oli Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu eelkäija. Esimesed raamatud kanti inventariraamatusse 11. detsembril. Esimeseks raamatukogu juhatajaks valiti järgmisel aastal õppejõud Artur Aleksander Pihlak.

Tallinna Tehnikaülikooli enda ajalugu loetakse 17. septembrist 1918, kui alustasid Eesti Tehnika Seltsi erikursused, mis 1919. aastal nimetati Tallinna Tehnikumiks.

25. juuni 1936 a. riigivanema otsusega kuulutati dekreedina välja Tallinna Tehnikainstituudi seadus. Tallinna Tehnikumi ja Tartu ülikooli tehnikateaduskonna liitmisel loodi Tallinna Tehnikainstituut.

Tehnikumi raamatukogu reorganiseeriti Tallinna Tehnikainstituudi raamatukoguks. Instituudi raamatukoguna alustati tegevust 24. septembril 1936. Kogu aluseks olid Tallinna Tehnikumi raamatud: 8259 köidet.

Instituut muutus alates 1. jaanuarist 1938 Tallinna Tehnikaülikooliks ja raamatukogu nimetati ümber Tallinna Tehnikaülikooli raamatukoguks.

Aastatel 1941 ja 1944–1989 kandis raamatukogu Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogu (lühend. TPI raamatukogu) nime.

1969. aastal avati Kohtla-Järve üldtehnilise teaduskonna raamatukogu. 1992. aastal anti see üle vastloodud Virumaa Kõrgkoolile. 1970. aastal avati majandusteaduskonna raamatukogu (kuni 2009. aastani peakogust eraldi).

1992. aastal seoses Eesti Tehnikaraamatukogu reorganiseerimisega ühendati Tallinna Tehnikaülikooli raamatukoguga Eesti Tehnikaraamatukogu raamatute, ajakirjade ja tootekataloogide kogud. Raamatukogule anti 16. septembril 1992 Eesti Tehnikakeskraamatukogu staatus.

1993. aastal avati energeetikateaduskonna raamatukogu (kuni 2004. aastani peakogust eraldi).

1995. aasta EV Kultuuri- ja Haridusministri määruse nr. 5 (19.01.1995) alusel anti Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogule teadusliku keskraamatukogu staatus.

2004. aastal kujundati raamatukogu TTÜ tugistruktuuriüksusest ümber teadus- ja arendusasutuseks. Raamatukogu kanti Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendusasutuste registrisse.

Bibliograafiliselt ja infotehnoloogiliselt olulised aastad[muuda | muuda lähteteksti]

1949–1950 raamatukogust eemaldati GLAVLIT’i nõudmisel enamus väliskirjandusest (25 000 köidet)
1960 alustati TTÜ bibliograafia koostamist.
1961 alustati regulaarsete bibliograafiaõppuste korraldamist.
1967 hakkas raamatukogu saama eestikeelse kirjanduse sundeksemplari.
1975 alustati õppejõudude ja teadlaste isikunimestike koostamist.
1977 alustati raamatufondi koostis- ja kasutusandmete töötlemist elektronarvutil.
1980–1991 osales raamatukogu eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamisel.
1989 alustati Eesti tehnikabibliograafia koostamist. Neljaosalise bibliograafia „Eesti tehnikaartiklid 1918-1944“ viimane osa ilmus 2011. aastal.
1995 alustas tööd raamatukogu arvutivõrk pearaamatukogus Ehitajate tee 5. Loodi TTÜ õppejõudude ja teadlaste publikatsioonide bibliograafia andmebaas PUBL.
1996 paigaldati elektrooniline raamatukaitse süsteem ning loodi raamatukogu veebilehekülg.
1997 ELNET Konsortsiumi kaudu osteti Eesti 7 suuremale teadusraamatukogule ühtne raamatukogutarkvara INNOPAC. Alustati raamatukogu väljaannete ilmutamist trükis üldpealkirja all Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Töid.
1999 võeti kasutusele teadusraamatukogude ühtne elektronkataloog ESTER ja lõpetati kaartkataloogide täiendamine. Üldlugemissaali paigaldati esimesed lugejatele mõeldud arvutitöökohad. Esmakordselt osteti ligipääs e-ajakirjade täistekstidele ja andmebaasidele. Algas virtuaalraamatukogu väljaarendamine raamatukogu veebilehel.
2000 alustati veebipõhiste infootsingu kursustega. Ilmus bibliograafia "Tallinna Tehnikaülikooli Toimetised 1937 – 1994. I".
2001 ilmus bibliograafia "Tallinna Tehnikaülikooli Toimetised 1937 – 1994" II osa.
2002 TTÜ trükiste arhiivkogu juurde loodi esimene isikuarhiiv – TTÜ endise rektori akadeemik Boris Tamme isikuarhiiv. Pearaamatukogu sai traadita internetiühenduse (WiFi).
2003 raamatukogu läks üle elektroonilisele laenutussüsteemile. Töötati välja rakendustarkvara külastuste registreerimiseks ning külastuste ja lugejate koosseisu statistiliseks analüüsiks. Esmakordselt osteti juurdepääs temaatilistele e-raamatute kogudele ja teatmeteostele Internetis.
2005 alustati TTÜ Raamatukogu digikogu loomist. Koostöös teiste Eesti raamatukogudega alustati Eesti raamatukogunduse biograafilise andmebaasi koostamist.
2008 alustati raamatukogu infokioski tarkvara loomist, mille esimese moodulina valmis avakogu teavikute topograafiline otsisüsteem „Avakogu juht“.
2008 Tehnikaülikooli 90. juubeli raames ilmusid bibliograafiaosakonna koostatud raamatud “TTÜ professorid läbi aegade” ja “Factum mente et manu". Tallinna Tehnikaülikooli ehitised 1918–2008”
2010 infootsioskuste kursustel võeti kasutusele omavalmistatud interaktiivsed õpiobjektid.

Raamatukogu juhatajad ja direktorid[muuda | muuda lähteteksti]

1936–1965 oli kasutusel nimetus raamatukogu juhataja, alates 1965. aastast raamatukogu direktor.
1936–1940 Karl-Eduard Heiste
1940–1944 Edgar Oissar
1944–1948 Paul Parts
1948–1951 Edgar Saadre
1951–1953 Aleksander Murri
1953–1961 Lembit Tepp
1961–1994 Konrad Kikas
1995–1998 Meelis Ideon
1999– … Jüri Järs

Asukohad[muuda | muuda lähteteksti]

1919–1932 raamatukogu asus Tallinna Tehnikumi peahoones aadressil Pikk tänav 20.
1932–1955 raamatukogu asus Tallinna Tehnikaülikooli peahoones (hilisem TTÜ majandusteaduskonna hoone) aadressil Vene-Balti 16 (praegu Kopli tänav 101). Aastatel 1970–2009 asus seal ainult majandusteaduskonna raamatukogu.
1955–1994 Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu peahoone asus aadressil Lai tänav 5.
1972 28. aprillil avati raamatukogu uus hoone Mustamäel Ehitajate tee 5, kuhu viidi üle teaduskirjandusosakond ja bibliograafiaosakond ning organiseeriti 150 kohaga lugemissaal. Hoone arhitektideks olid Uno Tölpus, Henno Sepmann ja Olga Kontšajeva.
1994 raamatukogu vabastas õigusjärgsele omanikule tagastatud hoone Lai tänav 5 ja kolis ülikooli ühiselamutesse Akadeemia tee 5 ja 7, vanem kirjandus viidi Eesti Hoiuraamatukogu hoidlatesse (Suur Sõjamäe 44a). 1993. aastal avatud energeetikateaduskonna raamatukogu asus 2004. aastani vastava teaduskonna hoones aadressil Kopli 82. Raamatukogu asus üle linna laiali 7 erinevas hoones.
2006 kuulutati välja raamatukogu uue hoone arhitektuurse ideelahenduse konkurss. Laekus 10 tööd. Parimaks tunnistati võistlustöö “Ajupuu”, autoriteks arhitektuuribüroo Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ arhitektid Eero Endjärv, Priit Pent, Mattias Agabus, Illimar Truverk ja sisearhitekt Hannelore Pihlak. Seoses II ühiselamu lammutamisega kolisid raamatukogu sisetööosakonnad kuni uue maja valmimiseni ajutistele pindadele Ehitajate tee 5 I korpuses ja Akadeemia tee 5 I ühiselamus.
2008-2009 uue hoone ehitas AS Oma Ehitaja.
2009 uus hoone Ehitajate tee ja Akadeemia tee nurgal anti raamatukogule üle 15. juunil. Lugejaile avati raamatukogu 7. septembril. Hoone pidulik avamine Vabariigi presidendi osavõtul toimus 11. novembril, TTÜ Raamatukogu 90. aastapäeva tähistamise ürituste raames.


Aastad 1919–1940[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Tehnika Selts (ETS) asutas raamatukogu, mida tehniliste erikursuste õpilased said kasutada.1 ETS-i raamatukogu täiendamiseks kulus 1918. aastal üle 1000 marga.2 Tallinna Tehnikumi raamatukogu korraldamise küsimused kuulusid õppenõukogu pädevusse. Direktor H. Reier tegi õppenõukogu koosolekul 1919. aasta novembris osakondade juhatajatele ettepaneku koostada vajalike raamatute nimekirjad.3 Raamatukogu inventariraamatutesse on esimesed sissekanded raamatute kohta tehtud 1919. aasta detsembris. Algul täitis raamatukoguhoidja ülesandeid tehnikumi asjaajaja. Esimeseks raamatukoguhoidjaks aastatel 1920–1923 oli tehnikumi õppejõud Artur-Aleksander Pihlak (1885–1941), seejärel aastail 1923–1927 Arnold-Herman Leufeldt (1899–1973), 1927–1930 René Georges Favre (1900–1945) ja 1930–1934 Boris-Edgar Kräman (1895–1983). 1924. aastal moodustatud raamatukogu komisjoni valiti tehnikumi õppejõud Ferdinand Adoff, Hans Einberg, Erich Jaakson ja Otto Reinvald. Komisjoni liikmed koostasid raamatukogu määrused, vaatasid läbi eelarve ettepanekud ning tegid ka ettepanekuid õppe- ja teaduskirjanduse soetamiseks.4 Kuna eestikeelset õppekirjandust oli vähe, siis hangiti võõrkeelset, peamiselt saksakeelset kirjandust. Aastail 1926–1929 sai raamatukogu Ameerika Raamatukoguühingult (American Library Association) tasuta ingliskeelseid tehnikaajakirju, 1926. aastal 10 nimetust.5 Aastail 1919–1928 täienes raamatukogu umbes 600 raamatu ja ajakirjakomplektiga aastas. 1920. aastate teisel poolel hakati üliõpilastele paljundama tehnikumi õppejõudude loengutekste, mille hoiustamist ja müüki korraldas raamatukogu.6 Raamatukogu paiknes tehnikumi ruumides, algul Pikk t. 20, 1932. aastast Koplis.

Pärast Tallinna Tehnikumi likvideerimise seaduse vastuvõtmist 1928. aastal vähendati raamatukogu eelarvet. Aastail 1929–1936 kasvasid kogud umbes 400 köitega aastas.

1936. aasta septembris anti Tallinna Tehnikainstituudile üle tehnikumi raamatukogu 8259 köidet, millele lisandusid Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna laboratooriumide raamatukogude umbes 3000 köidet. Raamatukogu jätkas tööd endistes tehnikumi raamatukogu ruumides, juhatajaks valiti senine kogudehoidja Karl-Eduard Heiste (1883–1960), kes tegeles tehnikumi raamatukoguga ka aastail 1934–1936. Moodustati raamatukogu komisjon, mille esimesed liikmed olid õppejõud Leo Jürgenson, Adolf Gustav Parts ja Konstantin Grimm.7 Lisaks uue kirjanduse tellimisele komplekteeriti varemilmunud trükiseid, mis jäid saamata tehnikumi likvideerimisaastail. Raamatuid ja ajakirju saadi ka annetustena asutustelt ja eraisikutelt. Uuemat teaduskirjandust annetas näiteks Briti Nõukogu.8 Tehnika- ja täppisteaduslik kirjandus oli peamiselt saksa ja inglise keeles, kasvas venekeelse kirjanduse komplekteerimine. Keemia-mäeteaduskonna teenindamiseks moodustati esimene raamatukogu filiaal – keemiaraamatukogu. Tallinna Tehnikainstituudi Toimetiste avaldamine 1937. aastast võimaldas raamatukogul alustada raamatuvahetust Eesti ja välismaa raamatukogude ja teadusasutustega. Aastatel 1936–1940 täienesid kogud keskmiselt 1300 köitega aastas. Lugejaid hakati teenindama ka raamatukogudevahelise laenutuse teel. Raamatukogus oli kolm töötajat. 1940. aastaks oli TTÜ raamatukogus Eesti suurim tehnikakirjanduse kogu, mis sisaldas üle 20 500 köite. Teaduslike raamatukogude vahelise koostöö korraldamiseks tegutses Riigiraamatukogu juures aastatel 1938–1940 Teaduslike Raamatukogude Nõukogu, mille tegevuses osales ka TTÜ raamatukogu.9

Aastad 1940-1990[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aastate algul tuli raamatukogul kohaneda uue poliitilise olukorra ja sõjaoludega. Aastatel 1940–1944 oli raamatukogu juhataja Edgar Oissar (1899–1977). Nõukogude okupatsiooni tingimustes hakati kogusid regulaarselt täiendama NSV Liidus ilmuva õppe- ja teaduskirjandusega, alustati raamatuvahetust sealsete kõrgkoolide raamatukogude ja teadusasutustega. Raamatuvahetust välismaa asutustega reguleeris Üleliidulise Välismaaga Kultuurisidemete Arendamise Ühingu (VOKS) määrus, mille alusel toimus kirjavahetus ja trükiste saatmine VOKS-i kaudu.10

Raamatukogu sai suuremad ruumid, avati 50-kohaline lugemissaal. Majandusteaduskonna juurde moodustati raamatukogu. Uute, sh poliitiliste õppeainete lisandumine õppekavadesse tekitas vajaduse täiendada raamatukogu komplekteerimise temaatikat. Teemaplaani kinnitas ülikooli nõukogu 1941. aasta veebruaris.

Saksa okupatsiooni ajal täiendati raamatukogu peamiselt Eestis ja Saksamaal ilmunud väljaannetega.11 Sõjaolude tõttu saabusid Saksamaa raamatukauplustest tellitud trükised hilinemisega või jäidki saamata. Tellimuste asjus saadeti korduvaid järelepärimisi, et ei katkeks ülikoolile oluliste teadus- ja erialaajakirjade saamine.

Sõjajärgseil aastail, teistkordse Nõukogude okupatsiooni ajal jätkati NSV Liidus ilmuva õppe- ja teaduskirjanduse tellimist. Varemilmunud teaduskirjandust saadi teiste kõrgkoolide raamatukogudelt, lisaks osteti mõned teadlaste erakogud. Raamatukogu juhatajad olid aastail 1944–1948 Paul Parts (1902–1979), 1948–1951 Edgar Saadre (1907–1974), 1951–1953 Aleksander Murri (1898–?). Õppetöö vajadusi arvestades osteti õpikuid suuremas eksemplaarsuses. Sellele vaatamata esines 1940. aastate teisel poolel raskusi üliõpilaste varustamisel õppekirjandusega, kuna üliõpilaste arv kasvas, eestikeelseid õpikuid ilmus vähe, venekeelseid saadi aga ebaregulaarselt. Lisaks vähenes varasematel aastatel soetatud trükiste arv kogudes. Sõjakeerises läks kaduma või põles ära õppejõudude ja üliõpilaste kätte jäänud raamatuid, osa jäi sakslaste kätte nende taandumisel Eestist. Suurt kahju tekitas nõukogude võimuorganite läbiviidud nn kogude puhastamine. ENSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse (Glavlit) korraldusel kõrvaldati TPI raamatukogust mittesoovitatav eesti- ja võõrkeelne kirjandus, kokku üle 25 000 eksemplari aastatel 1945–1951. Sealhulgas tunnistas 1949. aastal TPI juhtkonna poolt moodustatud komisjon sisult vananenuks õppejõudude konspektid ja teaduslikud tööd (toimetised) aastatest 1926-1939 ning vastavad raamatukogu eksemplarid anti üle Glavlit’ile.12 Raamatukogu väliskirjandus suunati ENSV TA Keskraamatukogu erifondi. Äraviidud kirjandus tagastati raamatukogule 1990. aastatel.

TTÜ professor Uno Liiv meenutas oma õpingute aega TPI ehitusteaduskonnas: “Oli 1949 aasta 1. september … Suure vooru loengutest osavõtt oli vajalik, sest et raamatuid ei olnud ja ise oma poolt kirjutatud konspekt oli ainsaks garantiiks ja eduka edasiõppimise aluseks … Erialased raamatud puudusid praktiliselt täiesti. Raamatukogu paiknes siis ühes peahoone vasakus tiivas asuvas väikeses toakeses ja ega seal raamatuid praktiliselt polnudki või kui midagi leidus, siis ainult mõned eksemplarid, millest kogu tudengkonnale vaevalt jätkus.”13

Aastail 1945–1950 täienesid kogud keskmiselt 20 000 trükisega aastas, peamiselt uue nõukogude kirjandusega. 1950. aastate alguseks oli raamatukogus üle 130 000 köite, kirjanduse paigutamiseks kasutati ka lugemissaali. Tekkis vajadus suuremate ruumide järele. 1955. aastal saadi ruumid instituudi hoones Lai t 5, mis kümmekonna aastaga remonditi ja raamatukogu jaoks kohandati. 1960. aastate algul avati 64-kohaline lugemissaal. Avariiulitele paigutati saali käsikogu, kahe viimase aasta ajakirjad ja bibliograafiaosakonna kogud. Raamatukogu juhataja oli aastatel 1953–1961 Lembit Tepp (1930–2008). Tema juhtimisel pöörati kogude täiendamisel suuremat tähelepanu raamatuvalikule, laiendati trükiste vahetust NSV Liidu piires ja taastati II maailmasõja ajal katkenud rahvusvaheline raamatuvahetus. 1960. aastal oli raamatukogus juba 17 töötajat.

Üle 30 aasta, aastatel 1961–1994, oli raamatukogu direktor Konrad Kikas (1928–2012), kelle eestvõtmisel korraldati uuringuid, et arendada kogusid, optimeerida raamatukoguteenindust ja töökorraldust. Raamatukogu tegevuse kooskõlastamisele õppe- ja teadustööga aitas kaasa raamatukogu nõukogu, mille esimees oli aastatel 1962–1992 professor Enno Siirde (1919–2004). Nõukogu liikmeteks olid raamatukogu töötajad, õppejõud ja üliõpilaste esindaja.

Raamatukogu osales mitmes üle-eestilises spetsialistide infovajaduste uuringus, millest üks toimus TPI raamatukogu juhtimisel. Uurimistulemuste põhjal said raamatukogud kooskõlastada kirjanduse komplekteerimist. 1967. aastal hakkas raamatukogu saama tasulist valikulist sundeksemplari Eestis ilmuvast kirjandusest.

1960. aastatel asus raamatukogu välja selgitama õppejõudude infovajadusi, mida järgnevatel aastakümnetel on erinevaid meetodeid kasutades korduvalt uuritud. Raamatukogu koostas 1966. aastal kava infotöö korraldamiseks TPI-s. Teadusinformatsiooni teenistuse põhimäärusega määratleti raamatukogu ning teaduskondade/kateedrite teenistuste lülid ja ülesanded.14 Kateedrite ja laborite kontaktisikute kaudu informeeriti õppejõude raamatukokku saabuvast kirjandusest. Raamatukogu infotöö sisuliseks tõhustamiseks hakati 1970. aastast tööle võtma tehnika- ja majandusharidusega ainespetsialiste, kellest 1975. aastal moodustati referentide osakond. Oluline prioriteet oli õppekirjandusega varustatuse uurimine ja selle tagamine. Õppekirjanduse tutvustamise ja tellimise eesmärgil korraldati õppejõududele kateedrite infopäevi. Koostöös õppejõududega määrati kindlaks õppeainete põhi-, asendus- ja täiendõpikud. Kogude optimaalse kujundamise eesmärgil uuriti kogude koostist ja kasutamist nii raamatukogusiseselt kui ka koostöös teiste raamatukogudega. 1977. aastal hakati raamatufondide koostis- ja kasutusandmeid töötlema arvutil. Raamatute töötlemisprotsessi analüüsimiseks ja täiustamiseks rakendati süsteemanalüüsi põhimõtteid. Teaduskondadele vajalike ajakirjade väljaselgitamiseks ja säilitustähtaegade kindlaksmääramiseks analüüsiti ajakirjade kasutamist, viitamist ja küsitleti infokasutajaid. Üliõpilaste lugemishuvid ja rahulolu raamatukogu kogudega olid vaatluse all mitmes uuringus. 1961. aastast korraldatakse üliõpilastele regulaarselt bibliograafiaõppusi, mille eesmärk on tutvustada infoallikaid ja hõlbustada informatsiooni leidmist. Õppuste süsteemi ja metoodikat on täiendatud järjepidevalt ning lugejatele on koostatud infoallikaid ja -otsivahendeid tutvustavaid väljaandeid.

Teadusbibliograafia valdkonnas hakati 1960. aastal koostama TPI bibliograafiat, mis sisaldab andmeid TPI ajaloo ning õppejõudude ja teadustöötajate publikatsioonide ning biograafia kohta. 1975. aastast avaldatakse TPI/TTÜ teadlaste personaalnimestikke, koostatakse näitusi instituudi ja tema liikmeskonna tegevuse tutvustamiseks. Aastail 1980–1991 osales raamatukogu eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia (1525–1940) koostamises. Aastatel 1977–1990 aitasid ülikooli liikmeskonna kirjandus- ja kultuurihuvi süvendada raamatukogu juures tegutsenud raamatuklubi üritused, mis olid selgelt rahvuslikud.

Teadus- ja arendustöö tulemuste tutvustamiseks korraldab raamatukogu 1983. aastast teaduskonverentse, kuhu on kutsutud esinejaid ka teistest raamatukogudest Eestis ja välismaal. 1985. aastal omistati raamatukogule kõrgeid kvaliteedinäitajaid arvestades teadusraamatukogude I kategooria.

1960. aastate lõpul analüüsiti raamatukogu tegevust ja kavandati töökorraldust seoses uue valmiva hoonega Mustamäel TPI õppehoonete kompleksis. Hoone piiratud maht ei võimaldanud sinna kolida kogu raamatukogu. Kavas oli ehitada raamatukogu hoone II järk, mis aga jäigi teostamata. 1972. aastal avatud raamatukogu hoonesse paigutati uuem teaduskirjandus ja vastavad osakonnad – teaduskirjandus- ja bibliograafiaosakond. Lugejad said uues hoones teenuste kasutamiseks avaramad võimalused. Üldlugemissaalis oli 120 ja teatmekirjanduse lugemissaalis 30 lugejakohta. Lai t. 5 hoonesse jäid õpikute osakond, vanem teaduskirjandus ja sisetööosakonnad. Seoses lugejateeninduse ja töösuundade arendamisega kasvas raamatukogu töötajate arv, mis 1980. aastal oli 86.

Aastail 1970–1988 täienesid kogud keskmiselt 60 000 trükisega aastas. NSV Liidus ilmuvat kirjandust sai raamatukogu osta vastavalt õppe- ja teadustöö vajadustele. Raamatuvahetus kapitalistlike maadega toimus ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi vahendusel. Ligi kahe aastakümne vältel (1956–1973) sai raamatukogu tellida lääneriikide teadusajakirjade Moskvas valmistatud ümbertrükke. 1970. aastate lõpul paranes välisajakirjade kättesaadavus, kui neid hakati levitama mikrofiššidel. Lisaks avardusid välisraamatute ostuvõimalused Moskva rahvusvaheliste raamatulaatade ja raamatukaubastu kaudu. Ostetud väliskirjandus läbis nõukogude võimu tsensuuri, kes nõudis osa raamatute ja ajakirjade hoidmist erikogus. Nende väljaannete kasutamiseks tuli taotleda luba rektorilt või prorektoritelt. 1990. aastal sisaldasid raamatukogu kogud ligi 1,2 miljonit trükist ja taas tekkis vajadus suurendada hoidlapinda uue kirjanduse paigutamiseks. Samuti ei vastanud vajadustele kohtade arv lugemissaalides.

Raamatukogutöö automatiseerimiseks moodustati 1981. aastal töögrupp, kes tegeles vajaliku riist- ja tarkvara ning kaugotsingu võimaluste väljaselgitamisega. 1987. aastal alustati välisajakirjade andmebaasi loomist TPI teadusosakonna arvutil. Esimesed kaks personaalarvutit sai raamatukogu 1990. aasta algul.

1980. aastate lõpul tihenesid väliskontaktid. Raamatukogu 70. aastapäeva teaduskonverentsil (1989) esinesid külalised Soomest, Hollandist, Saksa DV-st. 1990. aastal astus TTÜ Raamatukogu Rahvusvahelise Tehnikaülikoolide Raamatukogude Ühenduse (International Association of Technological University Libraries, IATUL) liikmeks.

Aastad 1991–2016[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti taasiseseisvumise järel, 1991. aastal, oli juurdepääs arenenud riikide teadusinformatsioonile avatud, kuid napi komplekteerimiseelarve tõttu olid väliskirjanduse ostuvõimalused äärmiselt piiratud. Kogude täiendamisel seadis raamatukogu prioriteediks välisajakirjade komplekteerimise ning juurdepääsu hankimise tähtsamatele andmebaasidele ja koondkataloogidele. Raamatukogu sai ka hinnalist välisabi: välisajakirjade tellimist toetas Saksa Teadusliku Uurimistöö Ühing (Deutsche Forschungsgemeinschaft); bibliograafia- ja referaatandmebaase CD-ROM-idel kinkisid Suurbritannia, Soome ja Rootsi raamatukogud; raamatuid annetasid väliseestlased ja -organisatsioonid. Rootsi valitsuselt sai raamatukogu finantsabi, mida kasutati infotehnoloogia infrastruktuuri arendamiseks, ajakirjade jm hankimiseks.

Rahvusvaheline koostöö avardus ja töötajad said võimaluse stažeerida Soome, Saksamaa, Ungari ja Rootsi raamatukogudes. Raamatukogu asus osalema mitme rahvusvahelise ühenduse ja koostöövõrgustiku tegevuses, näiteks Micro-CDS/ISIS’e Kasutajate Assotsiatsioon (International CDS/ISIS Users Association, ISUA), Euroopa Pealinnade Ülikoolide Võrgustik (Network of Universities from the Capitals of Europe, UNICA), Baltech Konsortsium (University Consortium in Science and Technology).

1992. aastal ühendati TTÜ Raamatukoguga Eesti Tehnikaraamatukogu raamatute, ajakirjade ja tootekataloogide kogud ning vastavad osakonnad. Vabariigi Valitsuse otsusega anti raamatukogule Eesti tehnikakeskraamatukogu staatus ning määratleti raamatukogu põhiülesanded: TTÜ, teiste kõrgkoolide, teadusasutuste, valitsusasutuste ja tööstusettevõtete teenindamine, laenutades neile tehnika- ja majandusalast kirjandust ning andes muud informatsiooni. Ühendamise järel oli kogudes üle kahe miljoni säilitusühiku ja töötajaid 120.

Raamatukogu arendustööd keskendusid infotehnoloogia arendamisele ja andmebaaside loomisele. Koostati Eestis ilmunud tehnika- ja majandusalaste artiklite referaatandmebaasi, tehnikaülikooli publikatsioonide bibliograafilist andmebaasi jt. Kasutati UNESCO Micro-CDS/ISIS’e tarkvara, mille levitaja õigused Eestis on TTÜ Raamatukogul. 1994. aastal sai raamatukogu interneti püsiühenduse, veebilehekülg loodi 1996. aastal.

1994. aastal tagastati raamatukogu hoone Lai t. 5 õigusjärgsele omanikule. Sealtpeale koliti korduvalt raamatukogu osakondi ja kogusid, kasutati kohandatud ruume ülikooli peahoones ja ühiselamutes Mustamäel. Vanemat kirjandust hoiustati Eesti Hoiuraamatukogu rendipinnal, osa õppekirjandust suunati majandusteaduskonna ja vastloodud energeetikateaduskonna raamatukogudesse.

Aastatel 1995–1999 oli raamatukogu direktor Meelis Ideon (1941–2008) ja aastast 1999 on direktor Jüri Järs. 1990. aastate keskel kinnitati EV Kultuuri- ja Haridusministeeriumi määrustega teaduslike keskraamatukogude tegevuse põhimõtted ja vastutusalad ainevaldkondade kaupa. TTÜ Raamatukogu ülesandeks sai võimalikult ammendavalt koguda, säilitada ja teha kättesaadavaks tehnika- ja majandusteaduste alased infoallikad. Samas ei kaasnenud nende ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks täiendavat finantseerimist.15

2002. aastal jõustusid teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatused, milles määratleti teadusraamatukogu mõiste ja ülesanded ning loodi alus teadusinformatsiooni hankimise finantseerimiseks riigieelarvest HTM-i kaudu. HTM-i määrusega kinnitati teadusraamatukogudele esitatavad nõuded ning nende nimetamise tingimused ja kord. 2002. aastast on Vabariigi Valitsuse korraldusega iga viie aasta järel TTÜ Raamatukogu nimetatud teadusraamatukoguks. Raamatukogu komplekteerimiseelarvele lisandub 2003. aastast riigi toetus teadusinformatsiooni hankimiseks. Aastatel 2003-2004 oli HTM-i kaudu riigieelarvest teadusraamatukoguks nimetatud raamatukogudele eraldatud teavikute komplekteerimisraha aluseks avalik-õiguslike ülikoolide rektorite ja haridus- ja teadusministri vahel sõlmitud nn. ühiste kavatsuste kokkulepe. 2004. aastal valmis teadusraamatukogudel ühtne komplekteerimiskava, mis on teadusinformatsiooni hankimise riigipoolsel finantseerimisel üheks eelduseks.16 2008. aastast eraldab HTM toetust ka teadusraamatukogude tegevuskulude (avaliku teenuse osutamise) katteks.17

2003. aasta põhikirja alusel reorganiseeriti raamatukogu TTÜ tugistruktuuri allüksusest ülikooli teadus- ja arendusasutuseks. TTÜ struktuuris kuulub raamatukogu teadusprorektori vastutusalasse. Raamatukogu kollegiaalse juhtimise organ on teadusnõukogu, mille esimees on raamatukogu direktor ning liikmeteks raamatukogu, rektoraadi, teaduskondade ja üliõpilaste esindajad.

1990. aastate algul osales TTÜ Raamatukogu Eesti raamatukogude automatiseerimise töögrupi ja seejärel nõukogu tegevuses. Koostöö tulemusena loodi 1996. aastal mittetulundusühing Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (ELNET Konsortsium). TTÜ Raamatukogu osales konsortsiumi asutajaliikmena teadusraamatukogude ühise raamatukogusüsteemi valimisel. Integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC (Innovative Interfaces, Inc.) võeti kasutusele 1999. aastal. Teavikuid raamatukogu kogudes asuti kirjeldama elektronkataloogis ja lõpetati kaartkataloogide täiendamine. 2003. aastal läks raamatukogu üle elektroonilisele laenutussüsteemile. Tänaseks osaleb TTÜ Raamatukogu INNOPAC-i uue tarkvaraversiooni Sierra/Millenniumi ning sellel põhinevate ekataloogi ESTER, Eesti artiklite andmebaasi ISE (Index Scriptorum Estoniae) ja samuti Eesti märksõnastiku arendamisel. TTÜ Raamatukogu vastutab artiklite andmebaasi ISE tehnikavaldkonna haldamise eest. Osalemine ELNET Konsortsiumi töörühmade tegevuses annab võimaluse kaasa rääkida teavikute kataloogimise, liigitamise, märksõnastamise, digiteerimise, e-ressursside ühishangete jt küsimustes. Koostööd tehakse ka kogude arendamise, terminoloogia ja standardimise alal. Raamatukogu direktor kuulub teadusraamatukogude nõukogusse, mille liikmed on algatanud ühisprojekte ja kooskõlastanud oma tegevusi.

Raamatukogu põhilisteks komplekteerimisvaldkondadeks on tehnika-, majandus-, loodus- ja täppisteadused. Sundeksemplari seaduse alusel sai raamatukogu aastail 1997–2016 ühe komplekti eesti trükistest, millest mitteprofiilne osa loovutati teistele raamatukogudele. Teavikute komplekteerimiskava täiendatakse arvestades ülikooli õppe- ja teadustöö vajadusi. Teadus- ja õppekirjanduse hankimisel teeb raamatukogu koostööd TTÜ õppejõudude ja teadustöötajatega, täpsustamaks vajalikke nimetusi ja eksemplaarsust. Pidevalt vaadatakse kogusid läbi, konsulteeritakse õppejõudude ja teaduritega ning kustutatakse vananenud ja liigses eksemplaarsuses teavikuid. Õppekirjanduse hulgas on suurenenud ingliskeelsete õpikute osakaal. 2016. aastal oli kogudes üle 700 000 säilitusühiku. Paberkandjal raamatute ja ajakirjade ostmine on pidevalt vähenenud, samas on ligipääs litsentseeritud e-ressurssidele aasta-aastalt suurenenud. Kui aastatel 2005–2008 osteti keskmiselt 7600 raamatut, siis aastatel 2014–2016 vaid 2400 raamatut aastas. 2010. aastal oli ligipääs 60 000 e-raamatule, 2016. aastal aga juba 178 000-le. TTÜ liikmeskond saab e-raamatute laenamiseks või raamatukogule ostmiseks kasutada ka platvormi Ebook Central, mille kaudu on juurdepääs sadadele tuhandetele raamatutele maailma juhtivatelt teaduskirjastustelt. Raamatukogu poolt on loodud ligipääs üle 80 000 e-ajakirja täistekstidele. Teadusinfo kiirel leidmisel on abiks portaal PRIMO, mis võimaldab ühisotsingut raamatukogu vahendatavatest e-ressurssidest. Osa teadusinformatsiooni andmebaase teeb raamatukogu kättesaadavaks ELNET Konsortsiumi ühishangete kaudu, mida riigieelarvest finantseeritakse 2002. aastast. Viimastel aastatel on raamatukogu kulutanud e-ressursside hankimisele üle 70% teavikute ostu eelarvest. Raamatukogu ongi üheks eesmärgiks seadnud e-teadusinfo eelishankimise.

Teadusandmebaaside tutvustamiseks korraldavad raamatukogu ainespetsialistid infovajajatele koolitusi ja nõustavad neid infootsingul. Infootsioskusi on õpetatud üliõpilastele kõigil õppetasemetel, esmakursuslastele ka kohustusliku kursusena õppeaine „Õpingukorraldus“ raames. 2000. aastal arendati välja raamatukogu omaloodud veebipõhine õpikeskkond, alates 2012. aastast võeti kasutusele ka Moodle’i keskkond. Seoses ülikooli rahvusvahelistumisega alustati 2009. aastal ka ingliskeelset kasutajakoolitust.

2000. aastatel on raamatukogu töötajate ja IT spetsialistide koostöös töötatud välja tööprotsesse ja teenuseid toetavad spetsiifilised tarkvaralahendused: raamatukogu pääsla süsteem, digikogu, avakogu juht, infokiosk, publikatsioonide andmebaas, koolituskursused jm. 2005. aastal loodud avatud ligipääsuga digikogu sisaldab TTÜ-s kaitstud doktoritöid, õpikuid ja õppevahendeid, TTÜ teadus- ja arendustegevuse aruandeid, Eesti tehnika ajalugu käsitlevaid materjale jm. 2014. aastast publitseeritakse digikogus ka üliõpilaste magistri-, bakalaureuse- ja diplomitöid. Digikogu on ühinenud üleeuroopalise dissertatsioonide portaaliga DART-Europe, avatud juurdepääsuga repositooriumiga OpenDOAR ja Eesti E-varamu portaaliga. Raamatukogu on TTÜ volitatud esindajaks 2015. aastal moodustatud DataCite Eesti konsortsiumis. Lähem eesmärk on omistada TTÜ doktoritöödele püsiidentifikaatorid (Digital Object Identifier, DOI).

Ülikooli ja tema liikmeskonna tegevuse tutvustamiseks jätkab raamatukogu TTÜ ajaloo ning õppejõudude ja teadustöötajate publikatsioonide ning biograafia kohta andmebaaside, publikatsioonide nimestike ja näituste koostamist. Raamatukogu on 2007. aastast TTÜ töötajate publikatsioonikirjete lõppkinnitaja Eesti teadusinfosüsteemis ETIS. 2000. aastatel anti raamatukogule TTÜ endise rektori akadeemik Boris Tamme (1930–2002) isikuarhiiv, mille materjalid on korrastatud ja raamatud leitavad e-kataloogi kaudu.

1990. aastate lõpul hakkas teravalt tunda andma ruumipuudus kogude paigutamisel ja lugejatele vastuvõetava töökeskkonna loomisel Ehitajate tee 5 hoones. Olukorra lahendamiseks analüüsiti mitmeid variante, mille tulemusena otsustas ülikooli rektoraat 2005. aastal ehitada raamatukogule uue maja. Raamatukogu koostas pinnavajaduse arvestused ja esialgse ruumiprogrammi. 2006. aastal korraldatud uue raamatukogu arhitektuurse ideekonkursi võitis arhitektuuribüroo Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ. Raamatukoguhoone valmis 2009 juunis ja avati lugejatele septembris.1 Hoone kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 13 miljonit eurot (ehitamist rahastati EL struktuurifondidest ja TTÜ vahenditest).18 Raamatukoguhoone paikneb ülikoolilinnakus ja on galeriidega ühendatud teaduskondade hoonetega.

Raamatukogus on 7200 m2 pinda, mida on varasemaga võrreldes kaks korda rohkem. Lugejate ala on neli korda suurem, lugejakohti 2,5 korda ja arvutitöökohti neli korda rohkem ning avariiulid mahutavad seitse korda rohkem (300 000 köidet). Hoidlates, mis mahutavad üle 500 000 köite, on vanem ja vähekasutatav kirjandus paigutatud kompaktriiulitele. Raamatukogus on ligi 500 arvutivalmidusega lugejakohta, arvutitöökohad, individuaal- ja rühmatööruumid, koolitusruum. Lugejate käsutuses on printerid/koopiamasinad, skaneerimistöökohad, seadmed vaegnägijatele, laenutusautomaadid, tagastusautomaat. Raamatukogu- ja infoteenuste arendamisel on oluline nende kättesaadavus ja kvaliteet nii raamatukogus kohapeal kui ka veebilehe vahendusel. Teenuste kasutajate hinnanguid ja arvamusi kogutakse lugeja- ja infovajaduste uuringute kaudu. Nii 2012. aasta lugejate rahulolu uuringu kui ka 2016. aasta teenuste kvaliteedi uuringu tulemused näitasid, et vastanute hinnangud raamatukogu teenuste ja keskkonna eri aspektide kohta olid enamasti kõrged. Mitmeid lugejate ettepanekuid on arvestatud teenuste ja töökeskkonna arendamisel.

2009. aastal kinnitas TTÜ nõukogu raamatukogu uue põhikirja. TTÜ kirjastus ja TTÜ muuseum toodi üle raamatukogu struktuuriüksuseks. Aastatel 2009–2014 oli TTÜ Muuseum raamatukogu koosseisus.

2009. aastal kinnitas TTÜ nõukogu raamatukogu uue põhikirja. TTÜ kirjastus ja TTÜ muuseum toodi raamatukogu koosseisu omaette struktuuriüksusteks. (Muuseum oli iseseisev TTÜ asutus 01.07.2014–12.12.2016). Raamatukogu tegevuse, teadus- ja arendustöö ülevaateid on ilmunud Eesti ja välismaa väljaannetes. 1997. aastal alustati raamatukogu publikatsioonide avaldamist kahes sarjas üldpealkirja all „Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid“. Teadustööde sarjas (A) on ilmunud üksikautorite töid ja kogumikke, millest viimane tutvustab uuringuid aastatest 2009–2014.19 Bibliograafia sarjas (B) on avaldatud ülikooli teadlaste personaalbibliograafiaid, bibliograafiad TTÜ toimetiste (1937–1994)20-21, Eesti tehnikaartiklite (1918–1944)22-25 ja TTÜ-s kaitstud väitekirjade (1936–2000)26 kohta. Tehnikaülikooli 90. aastapäevaks koostati väljaanded, mis tutvustavad ülikooli ehitisi27ja professoreid läbi aegade.28

TTÜ struktuurireformi käigus tehti 2016. aasta lõpul ettevalmistusi ülikooli raamatukogu kui senise teadus- ja arendusasutuse ümberkujundamiseks haldus- ja tugistruktuuriüksuseks ning TTÜ Muusemi liitmiseks raamatukoguga alates 01.01.2017.

Koostöövõrgustikes ja erialaorganisatsioonides osalemine[muuda | muuda lähteteksti]

ELNET Konsortsium

IATUL (International Association of Scientific and Technological University Libraries)

UNICA (Network of Universities from the Capitals of Europe) Scholarly Communication Group

BALTECH (Nordic/Baltic Universities Consortium in Science and Technology)

Bibliotheca Baltica (Network of the Libraries Baltic Sea Region)

IFLA/UNESCO Information Literacy Section, IRD

Praegune olukord[muuda | muuda lähteteksti]

TTÜ raamatukogu on teadaolevalt esimene raamatukoguhoone maailmas, mille seinad on kaetud efektse puusüü- mustrilise võrkstruktuurse kiudtäitega ilmastikukindla polümeerse komposiitkangaga. Oma ainulaadse välimuse tõttu on raamatukogu hakatud nimetama ülikoolilinnaku pärliks.

Raamatukogu siseinterjöör

Uues raamatukoguhoones on viis maapealset korrust ja üks maa-alune korrus. Esimesel korrusel asuvad TTÜ kirjastus, TTÜ muuseum ja köitekoda (kuuluvad raamatukogu koosseisu), raamatute tagastusautomaat, osa tehnomeedikumi ruumidest ning raamatukogu kohvik. Maa-alusel korrusel paiknevad raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Hoone on teise korruse galeriide kaudu ühendatud energeetikateaduskonna ning majandus- ja sotsiaalteaduskonna hoonetega. Uues raamatukogus on olemas kaasaegsed õppimisvõimalused, avariiulite mahutavus ca 300 000 teavikut.

Teavikute paigutus korrustel on temaatiline. Teine korrus on sotsiaal- ja majandusteaduste korrus, kolmas on pühendatud loodus- ja reaalteadustele (seal asub ka õpikute kogu), neljas korrus on tehnika- ja inseneriteaduste korrus ning viiendal on humanitaarteadused. Arvutivalmidusega lugejakohti on 500-le külastajale. Kogu hoonet katab WiFi leviala. Lugejate kasutada on vaba juurdepääsuga 22-kohaline arvutiklass, koolitusruum mahutab kuni 30 õppuriga grupi.

Raamatukogus on 26 individuaal- ja 6 rühmatööruumi. Lugejad saavad kasutada iseteeninduslikke skannereid ja koopiamasinaid, laenutus- ja tagastusautomaate.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatud allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Veskimägi, K.-O. 2000. Kahte kappi on ühhetassa majas tarvis: leivakappi ja ramatokappi : Eesti raamatukogude ajalugu. Tallinn: Ühiselu.
  • Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1919–2009 (infovoldik). 2009. Tallinn
  • Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat. I. 1998. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus
  • Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu bibliograafi Milvi Vahtra ja teadussekretäri Signe Ringo poolt koostatud konspektiivsed ülevaated (kasutatud raamatut "Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1989–2004")
  • TTÜ Raamatukogu aruanded.
  • Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu kodulehekülg. Üldinfo