Albrecht Altma

Allikas: Vikipeedia

Albrecht Altma (kuni 1935 Albrecht Altmann, 23. märts 1897 Salatse, Palmse vald, Virumaa8. mai 1969 Tallinn) oli eesti füüsik.

Keskhariduse omandas Rakvere Poeglaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1918.[1] Osales Vabadussõjas. 1920–1927 õppis Tartu Ülikoolis matemaatika-loodusteaduskonnas füüsikat, mag. phys. 1927 ("Bismuti puru elektritakistuse muutumine magneetväljas erinevail rõhkeil"). 1927–1935 töötas assistendina Tartu Ülikooli füüsikainstituudis ja viibis stipendiaadina kaks aastat Müncheni ülikooli juures. 1938 omandas doktorikraadi Müncheni Tehnikaülikooli juures ("Untersuchungen an magnetisch orientierten Wismut").[2]

Pöördunud tagasi kodumaale jätkas ta töötamist assistendina ülikooli juures, kust 1939. aasta algul siirdus Tallinna Tehnikainstituuti eksperimentaalse füüsika adjunkt-professoriks. Nõukogude korra kehtestamisega Eestis muudeti adjunkt-professuur dotsentuuriks ja Altma kinnitati eksperimentaalse füüsika professori kohusetäitjaks. Teise maailmasõja ajal, evakueerituna Nõukogude Liidu taga­lasse töötas Altm NSVL Teaduste Akadeemia Uurali filiaali mustmetallide laboratooriumis, algul laborandina ja hiljem kuni juuli alguni 1944 Eesti NSV RKN stipendiaadina tehnilise elektromagnetismi laboratooriumis vanema teadusliku kaastöölisena.[1]

Eesti NSV hariduserahvakomissari käskkirjaga 1. augustist 1944 määrati Altma Tallinna Polütehnilise Instituudi direktoriks[1]. Töötas sellel kohal kuni 1948. aastani, aastatel 1944 — 1964 töötas TPI füüsikakateedri juhatajana.[3]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

1939. aastal abiellus Albrecht Altma vanematekodu naabritüdruku Helmi Etvergiga, kes oli matemaatik Elmar Etvergi õde. [4][5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Professor Albrecht Altma. 50 aasta sünnipäeva puhul". Sirp ja Vasar, nr. 12,, 22. märts 1947. Kasutatud 6.06.2017.
  2. "Eestlane Müncheni ülikoolis tehnikadoktoriks". Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 136,, 21. november 1938. Kasutatud 6.06.2017.
  3. "Kalender". Kultuurileht, nr. 12,, 27. märts 1997.
  4. "Ajalooõpetaja ihkab omaenda maailma". Maaleht, nr. 2,, 8. jaanuar 2009.
  5. "Perekonnaseisuteated". Uus Eesti, nr. 290, 24. oktoober 1939.

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]