Arvo Oorn

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Arvo Oorn (sündinud 11. septembril 1953 Tallinnas) on eesti ettevõtja, tehnikateadlane[1] ja õppejõud.[2]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arvo Oorn on õpetajate poeg.[1]

Lõpetas 1971 Tallinna 46. Keskkooli, 1976 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) elektriinsenerina, 1982 samas aspirantuuri, tehnikakandidaat (1985, Moskva Energeetika Instituut), väitekiri "Разработка силовой части электропривода с погружным МГД-двигателем для литейного пройзводства". Täiendas end 1992 Saksamaal Paderborni Ülikoolis ja 1993 Helsingi Tehnikaülikoolis.[1]

Oli 1977–1984 Tallinna Polütehnilise Instituudi elektriajamite kateedri assistent, 1984–1985 teadusliku uurimistöö sektori elektriajamite ja tehnoloogia protsesside automatiseeritud juhtimissüsteemide labori juhataja aset, 1985–1987 vanemteadur, 1987–1990 elektriajamite labori lineaarajami sektori juhataja, 1990–2003 elektriajamite ja jõuelektroonika kateedri (aastast 1993 instituut) dotsent, alates 2013 valgustehnika labori juhataja, 2016 energeetikateaduskonna dekaan, 2013–2016 Tallinna Tehnikaülikooli Elektrotehnika instituudi Nõukogu liige. 2017-2020 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna dekaan ja ülikooli nõukogu (senat) liige, akadeemilise komisjoni liige, ASTRA juhtkomitee liige, Inseneriteaduskonna nõukogu esimees. Alates 2020 on ta ülikooli nõukogu liige.[3], 2020 MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu ja Sihtasutuse Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi liige, 1992–2005 oli AS Ravor nõukogu esimees ja 1994–2016 AS Volta nõukogu esimees. Õpetanud elektriajamite teooriat, nende juhtimisseadmeid ja -süsteeme, programmeerimist ja elektriajamite raalprojekteerimist.[1]

Talle kuulub koos Aivar Reivikuga Koluvere loss. Arvo Oorni vara hinnati 2007. aastal 113,2 miljonile kroonile[4], 2008. aastal 77,8 miljonile kroonile[5], 2011. aastal 3,9 miljonile eurole[6], 2012. aastal 5,6 miljonile eurole[7].

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: magnetohüdrodünaamiliste (MHD) ajamite jõuahelad ja juhtimissüsteemid, aeglasekäigulised lineaarajamid, asünkroonmootorite kaitsesüsteemid, vahelduvvoolumasinate vektorjuhtimine, akutoitega elektriajamite ja püsimagnetitega sünkroongeneraatorid. Loonud koos E. Pettaiga uudse tööpõhimõttega kahemootorilise MHD-ajami ja elektromagnetilise klapiga MHD-ajami. Baltic Electrical Engineering Rewiew toimetuskolleegiumi liige. Rahvamajanduse Saavutuste Näituse pronksmedalid (1983, 1984), ELKNÜ teaduse ja tehnika preemia (1985, koos E. Pettaiga). Üle 70 teadustrükise, 19 patentset autoritunnistust, 2 patenti, üks kasuliku mudeli näidis.[1]

Autasustatud Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedaliga "Mente et manu" (2018) ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedaliga (2018). Tallinna Tehnikaülikooli 2019. aasta parim arendustöö: III koht – „Akrediteeritud valgustehnika labori mõõteteenuste ning uudse mõõtemeetodi ja mõõtevahendi väljatöötamine“, (uurimisrühma koosseisus).

Seltsitegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on Üliõpilasselts Liivika vilistlane, MTÜ Haapsalu Jahtklubi ja MTÜ Raudlaeva Maja liige, MTÜ Eesti Moritz Hermann Jacobi Seltsi liige.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Динамические режимы работы элекропривода с погружным МГД-двигателем (kaasautor J. Laugis). // Тр. ТПИ 627 (1986)
  • Riigiettevõtte Volta erafirmaks ümberkujundamise probleemid. // Liivika album 1999. Tallinn, 1999
  • Geelelektrolüüdiga pliiakumulaatorid (kaasautor N. Dorovatovski). // Elektriala (2002) 1
  • Esimesed Eestis väljatöötatud väiketuulegeneraatorid (kaasautor). // Elektriala (2005) 5

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. Dekaanid Tallinna Tehnikaülikooli koduleht
  3. Vabariigi Valitsus kinnitas Tehnikaülikooli nõukogu uue koosseisu
  4. Äripäev, 23. november 2007
  5. Äripäev, 31. oktoober 2008
  6. Läänlasi rikaste edetabelis, Lääne Elu, 6. oktoober 2011
  7. Äripäeva Rikaste TOP500, 2012

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.