Tallinna trammiliiklus

Tallinna trammiliiklus
Tramm CAF Urbos AXL liinil nr. 3
Andmed
Tüüp	tramm
Asum	Eesti, Tallinn
Avati	1888.
Pikkus	16,5 km
Peatused	33
Liinid	4
Rööpmelaius	1067 mm
Elektrifitseeritud	600 V DC
Operaator(id)	Tallinna Linnatranspordi AS
Skeem
Trammiliinid Tallinnas: 1. Kopli–Kadriorg 2. Kopli – Suur-Paala 3. Tondi–Kadriorg 4. Tondi–Lennujaam
Commons: Tallinna trammiliiklus

Trammiliiklus Tallinnas algas 1888. aastal.

Ajalugu

Hobutrammiliiklus

Viru värav hoburaudtee ehitamise ajal, 1888

Hobutrammiliinid (punasega) 1910. aasta linna kaardil

25. septembril / 7. oktoobril 1878 palus Christian Rotermann kontsessiooni hoburaudtee ehitamiseks Tallinna, kuid loa said Nikolai Fersen, John Girard de Soucanton ja Arved Rosen. 24. augustil 1888 avati Tallinnas hobutrammi- ehk konkaliiklus Vanaturu kaelast - Kadriorgu, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond. Algselt kasutasid suvitajad Kadriorgu sõitmisel enamasti voorimehi. Hiljem pidas Kadrioru ja kesklinna vahel regulaarset ühendust tilisang, mille lõpp-peatus oli Kadrioru supelsalongi lähedal.

1888. aasta 22. septembrist pandi käiku hobutrammiliin Vene turg – Tartu maantee, mööda Tartu maanteed - Heeringa (Turu) tänavani. Aastal 1899 müüsid endised omanikud oma ettevõtte Belgia aktsiaseltsile Tramways de Réval.

Tramways de Réval ettevõtmisel avati 28. märtsil 1901 hobutrammiliin Vene turg – Pärnu maantee. Vene turult mööda Jaani tänavat üle Peetri platsi, sealt edasi piki Roosikrantsi tänavat ja Tõnismäelt lõuna suunas suunduval Suur-Pärnu maanteel kuni laiarööpmelise raudtee ülesõidukohani.

Trammiliin suleti ajutiselt seoses Esimese maailmasõjaga 1914. aastal ning lõplikult 14. novembril 1918. Hoburaudteed pärast seda enam ei taastatud. 1926. aastal kirjutati Rahvalehes: "Viimase ajaloolise mälestusmärgina meie tänavraudtee konka elukäigus on kahtlemata kaks endist konkavagunit, mis ühes muu vana rämpsuga Kadriorust on toodud uude trammikuuri. Oma välimuselt viletsad, aknad ilma klaasideta, puuduvad assid ja isegi rattad, lasevad vihma läbi – nõnda lamavad nad nüüd töökoja õuel mahajäetuina." Aktsiaseltsi likvideerimiskomisjoni viimane koosolek peeti Brüsselis 27. novembril 1927.

Mootortrammiliiklus

1915. a sügisel alustas liiklust Vene-Balti tehase ja Bekkeri tehaste poolt mööda Kopli tänavat, trammiliinil Vene-Balti Tehas – Telliskivi tänav ehitatud trammiliin, kus sõitsid auruvedurid ja automootoriga töötavad mootorvagunid. Kopli liin ehitati laiarööpmelisena (1524 mm). Kopli aurutramm koosnes auruvedurist ja kolmest vagunist. Aastal 1926 anti Kopli tramm üle Tallinna linnavalitsusele ning viis aastat hiljem ehitati see 1067 mm rajalaiusele ja Kopli liinil algas mootortrammi liiklus.

Tramm T18

13. mail 1921 avati taas trammiliiklus liinil Vene turg – Kadriorg, Narva maan­tee liinil. Esimestel päevadel sõitis liinil kaks mootorvagunit koos haakevagunitega. Esialgu sõitis mootortramm Kadriorust - Vene turuni. 1921. aasta juulis pikendati liini Peetri platsini. 1923. aastal hakati Narva maanteele rajama üherealise trammiliini asemele kaheliinilist uut trammiteed, samal ajal rajati ka Kadrioru ringtee, mis on kasutusel tänapäevalgi.

1921. aasta novembris avati mootortrammiliiklus Peetri platsilt mööda Pärnu maanteed kuni Tallinna–Narva raudtee laiarööpmelise raudtee ülesõidukohani.

Kopli trammidepoo

1922. aasta augustis algas bussiühendus liinil Kopli aurutrammi jaam – Vene turg (Graniidi, Soo ja Uus-Kalamaja tänava ning Mere puiestee kaudu). 1924. aasta detsembris avati taas ka liin mööda Tartu maanteed (kuni Lubja tänavani).

Elektritrammiliiklus

Tramm Pärnu maanteel 1930.-tel

Trammiliinid 1942

1925. aasta jooksul ehitati ja 29. oktoobril 1925 avati esimene elektritrammiliin Narva maan­teel Kadriorust - Vabaduse platsini. Elektritammiliinidel kasutamiseks kõlbulike üheksa elektritrammivaguni ehitamisega sai vaguniehitustehas Dvigatel hakkama alles sama aasta detsembris. 1927. aastal hakkas ka Tartu maantee liinil liikuma elektritramm. Aastail 1925–1936 hakkas kõigil kolmel linnaliinil liikuma elektritramm, bensiinimootorvagunid aga viidi üle Kopli liinile, mis 1932. aastast alates ulatus linna pool kuni Balti jaamani. 1930. aastate viimaseks suuremaks tööks oli Pärnu maantee liini elektrifitseerimine ja pikendamine Tondi jaamani veebruaris 1936.

LOWA ET54

1951. aasta lõpus alustas elektritramm sõitmist Kopli liinil. Novembris 1953 ühendati Kopli liin mööda Põhja puiesteed ja Mere puiesteed linnaliinidega, juulis 1955 pikendati Tartu maantee liin Lubja tänavast edasi üles Lasnamäele, Ülemiste lõppringini. Hiljem suunati Tartu maantee poole suunduvad trammiliinid Laikmaa tänavalt Maneeži tänavale.

1954. aastal eraldati Tallinnale NSV Liidu Väliskaubandusministeeriumi Velomašimpordist teiseks poolaastaks, 30 LOWA T54 mootor- ja 20 LOWA B54 järelvagunit, esimesed uued trammid Saksa DV-s Gotha linna tehasest „Lokomotiv- und Waggonbau“ ehk LOWA laaditi Tallinna sadamas laevalt maha jaanuaris 1955. Uud trammid, helepunast värvi, täismetallist kerega vagunitega, akende all sinine triibuga, millel suured aknad, madalad trepiastmed, mootorvagunitel suruõhuga avanevad uksed, lakitud puuistmed asusid mitte mööda seinaääri, nii et sai aknast välja vaadata. LOWA järelvagunite uksed olid sõitjate poolt avatavad-suletavad. LOWA trammid hakkasid sõitma 3. ja 4. liinil (Tõnismäe kolmnurgalt nüüdse kino „Kosmose” kohal vastavalt Kadriorgu ja Ülemistele). Aastatel 1961–1967 ehitati kõik LOWA trammid ümber ühesuunalisteks. Uute Gotha G4 liigendtrammide saabudes (1965–1966) viidi kõik LOWA koosseisud üle Kopli depoosse 1 ja 2. liinile. LOWA trammid mahakandmine algas kevadel 1975, viimane kanti bilanssist maha märtsis 1977. aastal.

Gotha Gotha T59E

Aastail 1960 - 1980 oli Tallinnas sõidus 5 Gotha T59E+B59E trammikoosseisu, T59E+B59E mudel olid ühe juhikabiiniga ja ustega vaid vaguni ühel küljel, istmed aga olid paigutatud nägudega vastamisi. T59E+B59E trammikoosseisud sõitsid nad 3. liinil, kuni üleviimiseni Kopli depoosse.

Gotha G4 tramm

Gotha T2

Septembris 1962 jõudsid Tallinna Gotha T2-62 mootorvagunid, T2-62+B2-62 koosseisud sõitsid kuni 1975. aastani pea eranditult 3. liinil ning viidi siis üle Kopli depoosse 1. ja 2. liinile. Ajavahemikus 1963–1981 oli Tallinnas sõidus 14 koosseisu T2-62 + B2-62.

Gotha G4 oli kolmest sektsioonist koosnev tramm, mille esi- ja tagasektsioon olid senistel Gotha trammidel kasutatud alusvankritel, keskmine lühike sektsioon aga oli ühendatud esi- ja tagaosaga liigendite ning kummeeritud riidest lõõtsühendustega. Tallinna linn sai detsembrist 1964 kuni juulini 1967 50 Gotha G4 liigendtrammi. 1976. aasta sügiseni oli Gotha G4 trammidega komplekteeritud 4. liin, samuti Pärnu maantee depoo teenindatavad 1. ja 2. liin. Sealtpeale viidi nad järk-järgult üle Kopli depoosse, kus 1981. aastal algas ka nende mahakandmine. Viimane liigendtramm sisustati algul muuseumiks, praegu aga on kasutusel Kohviktramm Pauliinena.

Tatra T4SU

Märtsis 1973 jõudsid Tallinna Praha ČKD Tatra Tatra T4SU trammid, 1981. aastani anti käiku kokku 60 vagunit T4 ehk 30 koosseisu. Algul komplekteeriti nendega 3. liin, seejärel suuremalt osalt ka 4. T4 trammid sõitsid Tallinnas reeglina kahekaupa paaris. Viimased T4 koosseisud võeti liinilt maha maikuus 2005.

1980. aastail likvideeriti 3. trammiliinilt Paide trammipeatus ning kesklinnast väljuval suunal viidi Viru trammipeatus Viru tänava nurgalt Valli tänava nurgale.

Tatra KT4SU

Tatra KT4SU trammid jõudsid Tallinna märtsis 1981, KT4-d hakkasid sõitma Pärnu mnt. depoo 1. ja 2. liinil, asendades Koplisse viidud vanu Gotha liigendtramme. Järgmised KT4 partiid asendasid 1. ja 2. liinil juba vanemaid KT4 tramme, mis omakorda Kopli depoosse üle viidi.

Tatra KT4D

Tatra KT4D vagunid saabusid Tallinnasse 1996 ja juba juunis läksid liinile, detsembris 1997 soetati veel 5 Tatra KT4D trammi.

KTNF6 tramm Kesklinnas (2015)

2003. aasta suvel seoti kõik liinid kokku uues Hobujaama peatuses, mis paigutati endistviisi kitsale ribale keset mitmerealist sõiduteed. Pronksi ja Maneeži peatused likvideeriti.

2018. aasta seisuga on Tallinnas neli trammiliini:

1. Kopli–Kadriorg,
2. Kopli–Suur-Paala,
3. Tondi–Kadriorg ja
4. Tondi–Lennujaam.

Trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatub 39 kilomeetrini. Trammide koguarv 2018. aasta novembri seisuga on 70.

Rööpmelaius

Rööpmelaius trammiteel on 1067 mm ehk pool sülda. või kolm jalga ja kuus tolli- 3'6".

Täitmata plaanid

• Veebruaris 1948 otsustas Eesti NSV Ministrite Nõukogu, et trammiliiklus Tallinnas ei ole perspektiivne ning tuleb asendada trammiliinid trollidega 15 aasta jooksul. See otsus on jäänud täitmata, kuna vajalikud trolliliinid polnud ehitatud tähtajaks.
• 1960. aastail kaaluti trammiühenduse võimalust Mustamäe ja Kesklinna linnaosa vahel. Plaan on jäänud täitmata: Balti Raudtee nõudis liiga kallist viadukti Lilleküla raudteepeatuse lähedal, milleks projektis polnud raha kavandatud. 1967. aastal hakkas selle trammiliini asemel sõitma Mustamäele troll.

Kiirtrammivõrgustik

Pooleli jäänud Majaka trammipeatus Laagna teel

• 1970. aastail plaaniti ühendada erinevad Tallinna linnaosad omavahel kiirtrammidega. Täpsemad detailid pidi selgitama pärast Lasnamäe 11. mikrorajooni ehitamist.
• 1980. aastail oli välja töötatud projekt kiirtrammivõrgustikuga, mille järgi pidi Tallinna tulema kolm laiarööpmelist trammiliini: kaks pidid ühendama Lasnamäed teiste linnaosadega ning kolmas liin Kakumäe ja Peetriküla vahel. Trammidepoo koos dispetšeri punktiga pidi ilmuma Varraku tänava ja Laagna tee nurgal (Lasnamäe Muusikakooli ja Lasnamäe Centrumi vahel). Veeremiks nähti liinidel A ja C trammirongi kolmest Tatra T5C5 vagunitest ning liinil B Tatra KT8D5 vaguneid. Pärast viimase trammiliini ehitamist Tallinnas kavandati likvideerima kõik kitsarööpmelisi trammi. Kvartalisiseseks veoks nähti ette radiaalselt sõitvad toitebussid trammipeatuste vahel (näiteks, bussiliin 39 pidi ühendama Tiigiveski, Mäekalda, Majaka ja Maarjamäe trammipeatust kõigil kolmel trammiliinil). Projektis nähti ette ka järgmised suured tunnelid:
  • Bussijaama ja Sõpruse puiestee vahele;
  • Juhkentali asumi ja Kolde puiestee vahele;
  • Lootsi ja Volta tänava vahele.

Projekteerimisel selgiti, et kõikide kolme planeeritavate trammiliinide soovitaval teekonnal voolab Härjapea jõgi ning Kesklinna linnaosas pole võimalik kaevata tunneli. Näiteks planeeritava trammiliini C teekond langes kokku Härjapea jõega Juhkentali asumis. Lõpuks ometi otsustati ehitada trammiteed Gonsiori tänaval ning kaevata tunneli ainult Viru hotelli ja Vabaduse väljaku vahele.

Pooleli jäänud trammitunnel

• 1984. aastal reisijate voog Lasnamäe ja Kesklinna vahel oli 15 000 inimest tunnis ning linnavõimule anti luba Laagna tee kaevamiseks trammiliini A teekonnal.
• 1988. aasta algusel hakkas trammitee ehitus ning trammirööpad olid paigaldatud Seli asumi ja Väo trammipeatuse vahel (tänapäeval Raadikusilla), kuid aga selle aasta märtsis trammitee ehitus oli peatunud. Põhjuseks nimetati ebasõbralikud meeled Moskva vastu ning vajalike trammivagunite saadavuse puudumist.
• 1990. aastail kaeti Laagna tee asfaldiga ning korraldati autode liiklust maksimaalse lubatud kiirusega 70 kilomeetrit tunnis.
• 2000. aastail Tallinna munitsipaalvõimud on mitu korda kaalunud trammitee ehitamise võimalust Laagna teel, kuid aga 2008. aastal majandusminister Juhan Parts ütles et Lasnamäe tramm ei ole õigustatud.

Metroobussile nõutav transpordikoridori laius

• 2010. aastail Tallinna linnavalitsuse valitsev Keskerakond lubas trammi ehitamist Lasnamäe ja Kesklinna vahel 2017. aastaks. Esimene plaanide tühistamine oli 2013. aastal, kui majandusministeerium pidas Lasnamäe trammi ebaratsionaalseks. Kui paar aastat hiljem majandusministriks sai keskerakondlane Kadri Simson, siis Tallinnas valitsevad Keskerakonna liikmed ütlesid massimeediakanalites, et Laagna teel puudub vajadus trammi järele ning trammi asemel kavandatakse metroobussi (BRT) kasutuselevõttu. Seda väidet kritiseeris transpordianalüütik Hannes Luts, kes leiab, et tegelikult BRT jaoks on vaja sama tingimused nagu rööbastranspordile ning paljudel Tallinna tänavatel pole piisavalt ruumi eraldatute radade ehitamiseks (autodele ja muu tavatranspordile on pääs bussiradadele keelatud, mistõttu tänavakoridori laius suureneb). Hannes Lutsu sõnul on BRT on sobilik ainult nende paikadesse kus ühistransport on arendamata ning rööbastranspordi ehitamiseks pole aega.
• 2017. aasta kevadel Keit Pentus-Rosimannus kritiseeris Tallinna linnavalitsuse otsust Lasnamäe trammi loobumise kohta. Sama aasta augustis enne KOV valimisi lubas Rainer Vakra Tallinna trammivõrgustiku laiendamist. Samal ajal Edgar Savisaare valimisliit lubas ehitada trammiliinid kõikidel Tallinna linnaosadel.

Tihehoonestus Anveldi trammipeatuse lähedal

• 10. augustil 2017 Tallinna kiirtrammi võrgustiku projektijuht Eduard Šergalin ütles intervjuus, et alates 1991. aastast Kesklinna linnaosas kiirtrammi planeerival teekonnal oli teostatud tihe hoonestus ning Tartu maantee all on tänapäevaks ehitatud maa-alused parklad. Tema sõnul pole sügav kaevamine Tartu maantee parklate all majanduslikult õigustatud ning viimase võimalusena näeb ta tavalise trammi kasutamist Laagna teel kiirtrammi asemel.
• 22. augustil 2017 küsis Delfi reporter Ellina Katšan viielt Lasnamäe elanikult (Uuslinna, Pae ja Laagna asumis) trammivajaduse kohta Laagna teel. Neli nendest vastanud, et Laagna teel on vaja trammi, ning viies vastas, et Laagna teel on trammi asemel vaja metrood. Paar nädalat hiljem AS TLT juhataja Enno Tamm kirjutas oma blogis, et ükski Tallinna elanik ei taha trammivõrgu laiendamist ning rahva hääl on tema jaoks jumala hääl.
• 22. aprillil 2020 on avaldatud linnavalitsusel plaan ehitada juurde trammitee sadamani

Vaata ka

• Tallinna kiirtramm
• Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis
• Tallinna ühistranspordiliinid
• Trollibussiliiklus Tallinnas

Välislingid

• Tallinn plaanib koos naabervaldadega laiendada trammiliine pealinnast väljapoole

 Trammid Tallinnas – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis