Tallinna kiirtramm

Allikas: Vikipeedia
Tulevased marsruudid (1982. aastal)

Tallinna kiirtramm on seni ehitamata kergeraudtee linnatranspordi võrgustik Tallinnas, mis oli kavandatud NSV Liidu ajal.

Ehitus pidi algama 1988. aastal ning viimane lõik pidi valmima 2005. aastaks. Eriliseks muutis selle samades linnaosades (Lasnamäe ja Mustamäe) kahe paralleelselt kulgeva liini kasutamine, mis polnud kooskõlas NSV Liidu normatiividega.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pooleli jäänud ümberpööramisring
Pooleli jäänud trammitunnel
Pooleli jäänud Rahu prospekti süvendamine

Korrusmajade ehitamisega Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel tekkis ka transpordivajadus – Tallinnas prognoositi 2000. aastaks 500 000 elanikku. Arhitektide eesmärk oli reisijate suure hulga vedamine ja ajakulu vähendamine. Paljudes suurtes maailmalinnades oli juba metroo, kuid Tallinna otsustati ehitada kiirtramm odavuse tõttu – metroo rajamise eelduseks oli Nõukogude Liidus miljon elanikku. Kiirtrammi võrgustik võeti arvesse terviklikus transpordiskeemis ja üldplaneeringus. Teostatavusuuringutega töötasid nii Eesti Projekti insenerid kui ka teiste NSV linnade spetsialistid 1970.–1980. aastail. Kaaluti mitut marsruuti, kuid lõplikult valiti variant kolme laiarööpmelise trammiliiniga: kaks neist oleksid ühendanud Lasnamäe teiste linnaosadega ning kolmas liin Kakumäe ja Peetriküla.

  • 1978. aasta detsembris algas tulevase Oktoobri tee süvendi (tänapäeval Laagna tee) ehitamine. Paepinnase süvendamiseks kasutati lõhkamist.
  • 1984. aastal sai süvendis asuv tee valmis ning sõitjate voog Lasnamäe ja kesklinna vahel oli 15 000 inimest tunnis. Täitevkomitee sai õiguse ettevalmistustöödeks.
  • 1988. aasta algul hakkas trammitee ehitus ning trammirööpad paigaldati Seli asumi ja Väo trammipeatuse vahele (tänapäeval Raadikusilla), aga sama aasta märtsis trammitee ehitus peatus, kuna 4. märtsil seati rööpmelaius ja tunnelivajadus kahtluse alla. Projekt peatati üheks aastaks.
  • 1989. aastal keeldus NSV Liidu keskvalitsus projekti rahastamisest: põhjuseks nimetati ebasõbralikku meeleolu Eestis ning vajalike trammivagunite puudust.
  • 1990. aastail kaeti Laagna tee asfaldiga ja korraldati autoliiklus maksimaalse lubatud kiirusega 70 kilomeetrit tunnis. Kiirtrammi idee lükati edasi kõrgema hinna tõttu.
  • 2000. aastail kaalus Tallinna linnavalitsus mitu korda trammitee ehitamise võimalust Laagna teele, kuid 2008. aastal ütles majandusminister Juhan Parts, et Lasnamäe tramm ei ole õigustatud.
  • 2010. aastail lubas Tallinna valitsev Keskerakond trammi ehitamist Lasnamäe ja kesklinna vahel 2017. aastaks. Esimene plaanide tühistamine toimus 2013. aastal, kui majandusministeerium pidas Lasnamäe trammi ebaotstarbekaks. Kui paar aastat hiljem sai majandusministriks keskerakondlane Kadri Simson, siis Tallinnas valitsevad Keskerakonna liikmed ütlesid meedias, et Laagna teel puudub vajadus trammi järele.

Projekti kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Liinide plaan Lasnamäe linnaosas
Trammiliini C reserveeritud transpordikoridor Mustamäel

Projektis oli kavandatud kolm laiarööpmelist (1524 mm) trammiliini:

  • A. Seli–Kadaka (vajadusel oli võimalus pikendada Väike-Õismäeni)
  • B. Priisle–Kopli
  • C. Kakumäe–Peetriküla

Kuna projekt oli pikaajaline, siis viimase laiarööpmelise trammiliini ehitamise lõpuni (2005. aastani) Tallinnas pidid samal ajal sõitma nii laiarööpmelised kui ka kitsarööpmelised trammid, mistõttu laiarööpmeliste trammiliinide nimetamiseks kasutati ladina tähti "A", "B" ja "C". Pärast viimase trammiliini ehitamist Tallinnas kavatseti sulgeda kõik kitsarööpmelised trammiliinid. Uus trammidepoo koos dispetšerijaamaga pidi valmima Varraku tänava ja Laagna tee nurgale. Veeremiks nähti liinidel A ja C ette trammirong kolmest Tatra T5C5 vagunist ning liinil B Tatra KT8D5 vagunid. Kvartalisiseseks vedamiseks kavandati trammipeatuste vahele bussi radiaalliinid. Näiteks bussiliin 39 pidi ühendama Tiigiveski, Mäekalda, Majaka ja Maarjamäe trammipeatusi kõigil kolmel trammiliinil. Projektis nähti ette ka kesklinnaalused tunnelid:

Projektitööde käigus selgitati, et kõigi kolme plaanitava trammiliini soovitaval teekonnal voolab Härjapea jõgi ning Kesklinna linnaosas pole võimalik tunnelit kaevata. Näiteks langes plaanitava trammiliin C trass kokku Härjapea jõega Juhkentali asumis. Ajutiseks lahenduseks otsustati ehitada trammitee Gonsiori tänavale, sest tunneli rajamine Tartu maanteel pidi võtma palju aega (sõelafiltrid polnud tol ajal veel head ning tunneliehituseks kasutati NSV Liidus lämmastikjahutust, mistõttu töö läks aeglaselt). Esimene ehitusjärk (aastail 1988–1989) oli kavandatud Seli asumi ja Türnpu tänava vahele. Teine ehitusjärk oli kavandatud 1990. aastaks. Siis tulnuks ümber ehitada Tartu maantee lõik Liivalaia ja Lubja tänava vahel, et seal valmiks trammi jaoks tunnel. Trammiliin A viimane ehitusjärk pidi valmima 1992. aastal. Teisena oli plaanis trammiliin B, mis pidi valmima 1998. aastaks ning tagama ühistranspordiühenduse Priisle ja Kopli asumi vahel. Viimasena pidi valmima trammiliin C, mis taganuks ühistranspordiühenduse Rae valla ja Kakumäe asumi vahel 2005. aastaks.

Tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2017. aasta kevadel kritiseeris Keit Pentus-Rosimannus Tallinna linnavalitsuse otsust Lasnamäe trammist loobumise kohta. [1] Sama aasta augustis enne KOV valimisi lubas Rainer Vakra Tallinna trammivõrgusti laiendamist.[2] Samal ajal lubas Edgar Savisaare valimisliit ehitada trammiliinid kõigisse Tallinna linnaosadesse.[3]
  • 30. mail 2017 ütles Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva, et Lasnamäe elanikud ise ei taha trammi. Artikli kommentaarides oli palju kriitikat selle väite kohta ning kommenteerijad avaldasid arvamust, et keegi pole andnud talle õigust nii öelda.[4]
  • 13. juunil 2017 väitis Taavi Aas, et umbes 120 000 elanikuga linnaosas trammi ei ole vaja, kuid tramm tuleb tulevikus umbes 44 700 elanikuga Haaberstis. Tema sõnul on trammi korral vaja kvartalisisest vedu bussidega (kiirtrammi kvartalisisene vedu bussidega toimib Tallinnas täies mahus vaatamata sellele, et kiirtrammivõrgustikku pole ehitatud), samas on buss mobiilne, mistõttu Laagna teel kavandatakse trammi asemel metroobussi (BRT) kasutuselevõttu.[5]
  • 20. juunil 2017 kritiseeris Taavi Aasa väidet transpordianalüütik Hannes Luts, kes leidis, et tegelikult on BRT jaoks vaja samu tingimusi kui rööbastranspordile ning paljudel Tallinna tänavatel pole piisavalt ruumi eraldatud radade ehitamiseks (autodele ja muule tavatranspordile on pääs bussiradadele keelatud, mistõttu tänavakoridori laius suureneb). Hannes Lutsu sõnul on BRT sobiv ainult neis paikades, kus ühistransport on arendamata ning rööbastranspordi ehitamiseks pole aega.[6]
  • 10. augustil 2017 ütles Tallinna kiirtrammi võrgustiku projektijuht Eduard Šergalin oma intervjuus, et alates 1991. aastast on Kesklinna linnaosas kiirtrammi plaanitud trassile ehitatud tihehoonestus ning Tartu maantee alla on tänaseks rajatud maa-alused parklad. Tema sõnul pole sügav kaevamine Tartu maantee parklate all majanduslikult õigustatud ning viimase võimalusena näeb ta Laagna teel kiirtrammi asemel tavalise trammi kasutamist.[7]
  • 22. augustil 2017 küsitles Delfi reporter Ellina Katšan viit Lasnamäe elanikku (Uuslinna, Pae ja Laagna asumis) trammi vajalikkusest Laagna teel. Neli neist vastasid, et Laagna teel on vaja trammi, viies aga vastas, et Laagna teel on trammi asemel vaja metrood.[8] Paar nädalat hiljem kirjutas AS TLT juhataja Enno Tamm oma blogis, et ükski Tallinna elanik ei taha trammivõrgu laiendamist ning rahva hääl on tema jaoks jumala hääl.[9]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Keit Pentus-Rosimannus: Taavi Aasal on legendaarse minevikubürokraadi hoiak
  2. Rainer Vakra: Tallinnasse tuleb ehitada uued trammiliinid.
  3. "Savisaare valimisliidu lubadused". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2017. Vaadatud 6. jaanuaril 2018.
  4. Maria Jufereva: lasnamäelased ei soovi Laagna tee trammiliini (vene keeles)
  5. Taavi Aas: buss või tramm? On veel parem lahendus – metroobuss!
  6. Hannes Luts: Tallinn loobugu diisliarmastusest. Tulevik kuulub elektritranspordile
  7. "Kiirtrammi idee oli maetud Eesti võimudega". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2018. Vaadatud 6. jaanuaril 2018.
  8. Delfi küsitlus: Lasnamäe trammi legend elab, aga kas see on vaja linnaelanikele? (vene keeles)
  9. TLT AS jätkab edukalt

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]