Analüüsiv vaatlus: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Osa üle toodud artiklist "bhavana" |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
[[Theravaada]]s seisneb analüüsiv vaatlus [[mõtlus]]e objekti täielikus ja igakülgses uurimises ning mõistuslikus analüüsis, mis avab objekti olemuse ja viib harjutaja mõistmiseni, et kõike eksisteerivat iseloomustab [[püsitus]], [[isetus]] ja [[kannatus]]. |
[[Theravaada]]s seisneb analüüsiv vaatlus [[mõtlus]]e objekti täielikus ja igakülgses uurimises ning mõistuslikus analüüsis, mis avab objekti olemuse ja viib harjutaja mõistmiseni, et kõike eksisteerivat iseloomustab [[püsitus]], [[isetus]] ja [[kannatus]]. |
||
''Vipassanā'' tähendab sisemist vaatlust, intuitsiooni ja enesevaatlust.<ref>Pali-English Dictionary lk. 1405, 1020.[https://dsalsrv04.uchicago.edu/cgi-bin/app/pali_query.py?qs=Vipassan%C4%81&searchhws=yes]</ref> See on meelesisese, intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse vallandamine, arendamine ja väljakujundamine. ''Vipassanā bhāvanā'' ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvaba, teadvustatud vaatlus. |
|||
''Vipassanā-bhāvanā'' kätkeb endas sisuliselt 73 [[tipiṭaka]]’s toodud Buddha doktriini ehk tõde (paali k. ''dhamma''), mida vaadeldakse täieliku mõistmise (''vipassanā'') kaudu. Need taipamised kerkivad esile kujustamise harjutades erinevate ''[[jhāna]]'' tasemete tekkimisel, alates juba esimesest ''jhāna''’st. Nimetatud 73 dhammat sisalduvad alltoodud kuuese jaotusega grupis: |
|||
# [[Skandha|Viis isiksuse koostisosa]] (paali k. ''khandha'') |
|||
# Kaksteist tajuvalda (paali k. ''āyatana'') |
|||
# Kaheksateist elementi (paali k. ''dhāthu'') |
|||
# Kakskümmend kaks psühho-füüsilist kontrolli-võimet (paali k. ''indrya'') |
|||
# [[Neli õilsat tõde|Neli aarjalikku tõde]] (paali k. ''ariyasacca'') |
|||
# Kaksteist [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] ahela lüli (paali k. ''paṭiccasamuppāda'') |
|||
[[Mahajaana]]s on valdavalt oluline saada aru omaenda [[budasus]]est ja [[Tühjus (budism)|tühjusest]]. |
[[Mahajaana]]s on valdavalt oluline saada aru omaenda [[budasus]]est ja [[Tühjus (budism)|tühjusest]]. |
||
Redaktsioon: 4. jaanuar 2020, kell 16:11
| Osa artiklitest teemal |
| Budism |
|---|
 |
Analüüsiv vaatlus ehk vipassana[1], ka sisekaemus või insait-taipamine[2] on budismis üks kahest[3] kõige tähtsamast meeleharjutusest (teine on meelerahu, sanskriti keeles śamatha).[4]
Theravaadas seisneb analüüsiv vaatlus mõtluse objekti täielikus ja igakülgses uurimises ning mõistuslikus analüüsis, mis avab objekti olemuse ja viib harjutaja mõistmiseni, et kõike eksisteerivat iseloomustab püsitus, isetus ja kannatus.
Vipassanā tähendab sisemist vaatlust, intuitsiooni ja enesevaatlust.[5] See on meelesisese, intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse vallandamine, arendamine ja väljakujundamine. Vipassanā bhāvanā ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvaba, teadvustatud vaatlus.
Vipassanā-bhāvanā kätkeb endas sisuliselt 73 tipiṭaka’s toodud Buddha doktriini ehk tõde (paali k. dhamma), mida vaadeldakse täieliku mõistmise (vipassanā) kaudu. Need taipamised kerkivad esile kujustamise harjutades erinevate jhāna tasemete tekkimisel, alates juba esimesest jhāna’st. Nimetatud 73 dhammat sisalduvad alltoodud kuuese jaotusega grupis:
- Viis isiksuse koostisosa (paali k. khandha)
- Kaksteist tajuvalda (paali k. āyatana)
- Kaheksateist elementi (paali k. dhāthu)
- Kakskümmend kaks psühho-füüsilist kontrolli-võimet (paali k. indrya)
- Neli aarjalikku tõde (paali k. ariyasacca)
- Kaksteist sõltuvusliku tekkimise ahela lüli (paali k. paṭiccasamuppāda)
Mahajaanas on valdavalt oluline saada aru omaenda budasusest ja tühjusest.
Theravaada budismis, aga ka mujal, on tänapäeval laialdaselt kasutusel vipassana ehk sisekaemuslikud meditatsioonitehnikad, nagu anapanasati ja satipatthana, mis põhinevad hingamise jälgimisel.
Vipassana meditatsioonitehnikad on S. N. Goenka õpetuste kohaselt laialdaselt kasutusel ka väljaspool budismi konteksti koos mitmesuguste spirituaalsete või vaimsete praktikatega.
Viited
- ↑ Sanskriti keeles vipaśyanā; paali keeles vipassanā (tähendusega vi ’sisse’, ‘erineval moel’ + passati ‘selgelt nägema’, ‘taipama’, ‘tajuma’ - sisenägemus, sisekaemus või -vaatlus introspektsioon, insait, intuitsioon); tiibeti keeles lhag mthong; hiina keeles 觀 guan; jaapani keeles kan.
- ↑ Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu.
- ↑ “Dveme bhikkhave dhammā vijjābhāgiyā. katame dve? samatho ca vipassanā ca.” – Vijjābhāgiyā-sutta, AN 2.30 (A.i.61).
- ↑ Ida mõtteloo leksikon: analüüsiv vaatlus. [1]
- ↑ Pali-English Dictionary lk. 1405, 1020.[2]