Samādhi: erinevus redaktsioonide vahel
| 9. rida: | 9. rida: | ||
{{Vaata|Bhavana}} |
{{Vaata|Bhavana}} |
||
Buddha õpetas kahte meele arendamise meetodit ehk ''bhāvanā''‘t:<ref>"''Samatho ca vipassanā ca''" (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).</ref> |
Buddha õpetas kahte meele arendamise meetodit ehk ''bhāvanā''‘t:<ref>"''Samatho ca vipassanā ca''" (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).</ref> |
||
# Meelerahu arendamine ehk ''Samatha-bhāvanā'' |
# [[Meelerahu]] arendamine ehk ''Samatha-bhāvanā'' |
||
# Taipamise arendamine ehk ''Vipassanā-bhāvanā'' |
# [[Analüüsiv vaatlus|Taipamise]] arendamine ehk ''Vipassanā-bhāvanā'' |
||
Samatha tähendab sisemist rahu seisundit, mõtte-rahu (''ceto-samatha''); see on mentaalne liikumatus, meelesisene sügav lõõgastus.<ref>M.I. 33.</ref> |
Samatha tähendab sisemist rahu seisundit, mõtte-rahu (''ceto-samatha''); see on mentaalne liikumatus, meelesisene sügav lõõgastus.<ref>M.I. 33.</ref> |
||
Redaktsioon: 25. detsember 2019, kell 15:16
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2019) |
Samādhi (sanskriti keeles समाधि samādhi 'mõtisklemine, tähelepanu millelegi suunamine, keskendumine') on meditatsiooniõpetus mitmetes maailmavaatelistes süsteemides, nagu budism, hinduism, džainism, sikhism, jooga. Budismis kasutatakse ka paalikeelset sõnaühendit sammā samādhi või sanskriti keeles samyaksamādhi, mis on Buddha antud Kaheksaosalise tee kaheksas osa Dhammaratta käimapanemise suttas[1]
Budism
| Osa artiklitest teemal |
| Budism |
|---|
 |
Keskendumise eesmärgiks on ületada esmalt samatha bhāvanā abil viis takistust (pañca nīvaraṇāni) [2] ning liikuda sealt edasi järjestike jhāna'de arendamisele. Kui samatha bhāvanā teel on iha (rāga) ületatud, on võimalik jätkata vipassanā bhāvanā meetodiga.[3][4].
Kaks meele arendamise meetodit
Pikemalt artiklis Bhavana
Buddha õpetas kahte meele arendamise meetodit ehk bhāvanā‘t:[5]
Samatha tähendab sisemist rahu seisundit, mõtte-rahu (ceto-samatha); see on mentaalne liikumatus, meelesisene sügav lõõgastus.[6]
Vipassanā [paali k. vi erineval moel + passati nägema, see kes näeb] tähendab sisemist vaatlust, insaiti, intuitsiooni ja enesevaatlust.[7] Sellist nägemist pole võimalik saavutada tavalise meeleseisundi ega kahe silma abil, see on meelesisene, insaidil põhinev sisenägemus. Sestap tõlgitakse Vipassanā-bhāvanā sageli insait-meditatsiooniks, kuna selle sisuks on meelesisese, intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse vallandamine, arendamine ja väljakujundamine. Vipassanā bhāvanā ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvaba, teadvustatud vaatlus.
Vipassanā-bhāvanā kätkeb endas sisuliselt 73 tipiṭaka’s toodud Buddha doktriini ehk tõde (paali k. dhamma), mida vaadeldakse täieliku mõistmise (vipassanā) kaudu. Need taipamised kerkivad esile kujustamise harjutades erinevate jhāna tasemete tekkimisel, alates juba esimesest jhāna’st. Nimetatud 73 dhammat sisalduvad alltoodud kuuese jaotusega grupis:
- Viis isiksuse koostisosa (paali k. khandha)
- Kaksteist tajuvalda (paali k. āyatana)
- Kaheksateist elementi (paali k. dhāthu)
- Kakskümmend kaks psühho-füüsilist kontrolli-võimet (paali k. indrya)
- Neli aarjalikku tõde (paali k. ariyasacca)
- Kaksteist sõltuvusliku tekkimise ahela lüli (paali k. paṭiccasamuppāda)
Vaata ka
Viited
- ↑ S.V.420.
- ↑ Abhidhammas on toodud nīvaraṇā kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (avijjā).
- ↑ Vijjābhāgiyā sutta, AN 2.30 (PTS: A.i.61)
- ↑ Maggavibhaṅgasutta SN 45.8.
- ↑ "Samatho ca vipassanā ca" (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).
- ↑ M.I. 33.
- ↑ Pali-English Dictionary lk. 1405, 1020.[1]