Saare maakond

See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Saaremaa (maakond).

---

Saare maakond
Saaremaa vapp Saaremaa lipp
Pindala: 2938 km² (2017)
Elanikke: 31 919 (1.01.2023)
Rahvastikutihedus: 10,9 in/km²
Maakonnalinn: Kuressaare

Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Eesti iseseisvumisel moodustatud Saare maakond likvideeriti 1950. aasta haldusreformiga, mil Eesti NSV-s moodustati maarajoonid ning Saaremaast sai Kingissepa ja Orissaare rajoon. 1. jaanuarist 20. jaanuarini 1990 Kingissepa maakond. Saare maakond taastati 1991. aastal.

Üldandmed

Saare maakond asub Lääne-Eestis. Saare maakonna naabermaakonnad on põhjas Hiiu ning idas Lääne ja Pärnu maakond.

Saaremaa omavalitsusüksused peale 2017. aasta haldusreformi

Kohalikud omavalitsused

Saare maakonnas on kolm omavalitsusüksust: Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vald.

Loodus

• Lääne-Saaremaa kõrgustik
• Laidevahe looduskaitseala
• Vilsandi rahvuspark
• Aula karstiala
• Kooljamäed
• Odalätsi luitestik
• Loode tammik

• Saare maakonna veekogude loend

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Saare maakonnas 34 723 elanikku. Neist 46,90% oli mehi ja 53,10% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 10,43‰, suremuse üldkordaja 12,70‰ ja loomulik iive −2,28‰. 98,32% elanikest olid eestlased ja 1,00% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr oli 7,0%. Elanike tihedus oli 11,9 in/km².

Rahvaloendused

1922. aastal loendati Kuressaares 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ja 39 juuti. Maaelanike hulgas (ilma Ruhnuta) oli eestlasi 53 242, rootslasi 4, sakslasi 106, venelasi 99 ja juute 1. Protsentuaalselt loeti maakonnas eestlaste arvuks 1922. aasta rahvaloenduse ajal 98,9 ja 1934. aastal 99.

1934. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ja 22 juuti. Valdades (taas ilma Ruhnuta) elas 50 833 eestlast, 5 rootslast, 79 sakslast, 75 venelast ja 1 juut.

Asustusüksused

Saare maakonnas on 1 linn, 8 alevikku ja 490 küla.

Linnad

Kuressaare

Alevikud

Aste – Kihelkonna – Kudjape – Kärla – Leisi – Nasva – Orissaare – Salme – Valjala

Külad

Aaviku – Abaja – Abruka – Abula – Aljava – Allikalahe – Anepesa – Angla – Anijala – Anseküla – Ansi – Arandi – Ardla – Are küla – Ariste – Arju – Aru – Aruste – Aste – Asuka – Asuküla – Asva – Atla – Audla – Aula-Vintri – Austla – Easte – Eeriksaare – Eikla – Eiste – Endla – Ennu – Haamse – Haapsu – Haeska (Pihtla) – Hakjala – Hämmelepa – Hänga – Hellamaa – Hiievälja – Himmiste – Hindu – Hirmuste – Hübja – Igaküla – Iide – Iilaste – Ilpla – Imara – Imavere – Irase – Iruste – Jaani – Jämaja – Järise – Järve – Järveküla – Jauni – Jõe – Jõelepa – Jõempa – Jõgela – Jõiste – Jööri – Jootme – Jursi – Kaali – Kaali-Liiva – Kaarma – Kaarma-Jõe – Kaarma-Kirikuküla – Kaarma-Kungla – Kaarmise – Kaavi – Käesla – Kahtla – Kahutsi – Kailuka – Kaimri – Kaisa – Kaisvere – Käku – Kakuna – Kalju – Kallaste (Muhu) – Kallaste (Saaremaa) – Kallemäe – Kalli – Kalma – Kalmu – Kandla – Kangrusselja – Kanissaare – Kantsi – Käo – Kapi – Kapra – Karala – Kärdu – Kareda – Kargi – Karida – Karja – Kärla-Kirikuküla – Kärla-Kulli – Kärneri – Karujärve – Karuste – Kasti – Kaubi – Kaugatoma – Kaunispe – Kavandi – Kehila – Kellamäe – Keskranna – Keskvere – Keskvere – Kesse – Kihelkonna-Liiva – Kiirassaare – Kingli – Kipi – Kiratsi – Kirderanna – Kiritu – Kiruma – Kogula – Koguva – Koidula – Koiduvälja – Koigi – Koigi-Väljaküla – Kõiguste – Koikla – Koimla – Kõinastu – Koki – Koksi – Kõljala – Kõnnu – Kõnnu – Kõõru – Koovi – Kopli – Kõriska – Kõrkküla – Kõrkvere – Kõruse – Kõruse-Metsaküla – Kotlandi – Kotsma – Kübassaare – Küdema – Kugalepa – Kuiste – Kuivastu – Kuke – Külasema – Külma – Kuninguste – Kuralase – Kuremetsa – Kurevere – Kuumi – Kuuse – Kuusiku (Saaremaa) – Kuusnõmme – Laadjala – Laadla – Läägi – Läätsa – Läbara – Laevaranna – Laheküla (Muhu) – Laheküla (Saaremaa) – Lahetaguse – Laimjala – Lalli – Länga – Laoküla – Lassi – Lätiniidi – Laugu – Laugu-Liiva – Leedri – Leeskopa – Lehtmetsa – Leina – Leisi – Lepiku – Levala – Levalõpme – Liigalaskma – Liiküla – Liiva (Muhu) – Liiva (Saaremaa) – Liivanõmme – Liiva-Putla – Liivaranna – Lilbi – Lindmetsa – Linnaka – Linnuse – Linnuse – Lõetsa – Lõmala – Loona – Lööne – Lõpi – Lõu – Lõupõllu – Lülle – Lümanda – Lümanda-Kulli – Lussu – Luulupe – Maantee küla – Maasi – Mäebe – Mäebe – Mäeküla – Mägi-Kurdla – Mäla – Maleva – Mändjala – Männiku – Masa – Mässa – Mätasselja – Mätja – Matsiranna – Meedla – Mehama – Meiuste – Merise – Metsaääre – Metsaküla – Metsalõuka – Metsapere – Metsara – Metsküla – Mõega – Mõisaküla (Muhu) – Mõisaküla (Saaremaa) – Möldri – Mõnnuste – Mõntu – Moosi – Mui – Mujaste – Mullutu – Muraja – Muratsi – Murika – Mustjala – Mustla – Mustla – Nässuma – Nautse – Nava – Neeme – Neemi – Nenu – Nihatu – Ninase – Nõmjala – Nõmme – Nõmmküla – Nõmpa – Nurme (Muhu) – Nurme (Saaremaa) – Odalätsi – Oessaare – Õeste – Õha – Ohessaare – Ohtja – Oina – Oitme – Oju – Ööriku – Orinõmme – Oti – Paaste – Paatsa – Pädaste – Päelda – Paenase – Paevere – Pahapilli – Pahavalla – Pähkla – Paiküla – Paimala – Paju-Kurdla – Pajumõisa – Pallasmaa – Pamma – Pammana – Panga – Pärase – Parasmetsa – Parila – Pärni – Pärsama – Peederga – Pidula – Pidula-Kuusiku – Pihtla – Piila – Piiri – Pöide – Pöitse – Põitse – Poka – Põlluküla – Põripõllu – Praakli – Püha (Pihtla) – Puka – Pulli – Purtsa – Räägi – Raegma – Rahniku – Rahtla – Rahu küla – Rahuste – Räimaste – Randküla – Randvere (Laimjala) – Rannaküla (Muhu) – Rannaküla (Saaremaa) – Rässa – Ratla – Raugi – Raugu – Rebaski – Reeküla – Reina – Reo – Ridala – Ridasi – Riksu – Rinsi – Roobaka – Röösa – Rootsiküla – Rootsivere – Ruhnu – Ruhve – Sääre – Saareküla – Saaremetsa – Sagariste – Saia – Saikla – Sakla – Salavere – Salu – Sandla – Sauaru – Saue-Putla – Sauvere – Selgase – Selja – Sepa – Sepise – Siiksaare – Sikassaare – Silla – Simisti – Soela – Sõmera – Soodevahe – Soonda – Sõrve-Hindu – Sundimetsa – Sutu – Suuremõisa – Suure-Rootsi – Suurna – Suur-Pahila – Suur-Rahula – Suur-Randvere – Taaliku – Täätsi – Tagamõisa – Tagaranna – Tagavere – Tahula – Talila – Tammese – Tammuna – Tamse – Tareste – Taritu – Tehumardi – Tiirimetsa – Tiitsuotsa – Tirbi – Tohku – Tõlli – Tõlluste – Tõnija – Toomalõuka – Tõre – Torgu-Mõisaküla – Tõrise – Tornimäe – Tõru – Triigi – Tuiu – Tumala – Tupenurme – Turja – Türju – Tusti – Tutku – Uduvere – Ula – Ulje – Undimäe – Undva – Unguma – Unimäe – Upa – Üru – Üüdibe – Uuemõisa – Üüvere – Üüvere – Vahtraste – Vahva – Vaigu – Vaigu-Rannaküla – Väike-Pahila – Väike-Rahula – Väike-Rootsi – Väike-Ula – Väike-Võhma – Vaivere – Väkra – Väljaküla – Valjala-Ariste – Valjala-Kogula – Valjala-Kogula – Valjala-Nurme – Väljamõisa – Välta – Vanakubja – Vana-Lahetaguse – Vanalõve – Vanamõisa (Muhu) – Vanamõisa (Saaremaa) – Vantri – Varkja – Varpe – Vatsküla – Vedruka – Veere – Veeremäe – Veeriku küla – Vendise – Vennati – Veske – Vestla – Viidu – Viira (Muhu) – Viira – Viki – Vilidu – Vilsandi – Viltina – Vintri – Virita – Võhma – Võiküla – Võlla – Võrsna

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Saaremaa ajalugu

Muinas- ja keskajal oli Saaremaa tuntud kui Eysysla – Osericta – Osilia – Oesilia – Ozel – Ösel – Oesel, vene ajaloolises sõjanduses ja merenduses ka Эзель.

Muinasaja lõpus olid saarlased tuntud meresõitjad ja mereröövlid. Nende alistamine oli ristisõdijatel eestlaste muistses vabadusvõitluses ka kõige keerukam, see saavutati 1227. aastaks.

Seejärel jagati Saaremaa Liivi ordu, Riia linna ja Saare-Lääne piiskopi vahel kolmeks. Esialgu polnud maaisandate võim saarel kuigi kindel, tõenäoliselt alles pärast Jüriöö ülestõusu jagati piirkond lõplikult ordu ja piiskopi vahel ja määrati kindlaks nende valduste piir. Ordule kuulus Muhu saar, Ida-Saaremaa ja Kihelkonna kihelkond, piiskopile ülejäänu.

Liivi sõja alguses langes Saaremaa Taani võimu alla, aastatel 1560–1572 valitses seda hertsog Magnus. 1645. aastal läks Saaremaa Brömsebro rahuga Taanilt Rootsile. 1710. aastal vallutasid Saaremaa venelased, ametlikult liideti see Venemaaga Uusikaupunki rahuga 1721. aastal.

Kuni 19. sajandini lõpuni oli Saaremaal olnud eristaatus. Taani ajal oli ta eraldi provints, Rootsi ajal kuninganna Kristiina isiklik valdus ja hiljem samuti pigem eraldi provints kui maakond (kreis). Ka Peeter I tunnustas osaliselt Saaremaa eristaatust, jättes alles Saaremaa rüütelkonna ja superintendendi (kõrgeim kiriklik ametnik). 19. sajandil sai Saaremaast Liivimaa kubermangu kuuluv maakond. Superintendendi koht kaotati, kuid rüütelkond jäi alles.

Saare maakond eksisteeris kuni 1950. aastani, mil see nimetati Kuressaare rajooniks, alates 1952. aastast kandis see nime Kingissepa rajoon. Hiljem moodustati ka Orissaare rajoon, mis hõlmas endise maakonna idaosa, kuid 1959. aastal liideti see Kingissepa rajooniga. 1990. aastal Saare maakond taastati.

2017. aasta haldusreformi tulemusel ei muutunud küll Saare maakonna piirid, kuid maakonna maavanemat teenindav asutus, Saare Maavalitsus, lõpetas tegevuse 1. jaanuaril 2018. Läbi ajaloo olid maavanemateks:

• Ants Tammleht (1990–1991)
• Jüri Saar (1992–2003)
• Hans Teiv (kohusetäitja, 2003–2006)
• Toomas Kasemaa (2006–2010)
• Jaan Leivategija (kohusetäitja, 2010)
• Kaido Kaasik (2011–2017)
• Jaan Leivategija (kohusetäitja, 2017).

 Pikemalt artiklis Saare Maavalitsus

Vaata ka

• Saaremaa
• Kingissepa rajoon
• Saaremaa jalgpallikoondis
• Saare maakonna vapimärk
• Saare maakonna teenetemärk

Välislingid

• saaremaa.ee
• Saare maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
• Endel Püüa, Maaomavalitsuste loomine, Oma Saar 10. august 2007