Kihelkonna kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Kihelkonna kirik (2005)

Kihelkonna kihelkond (lühend Khk; saksa keeles Kirchspiel Kielkond) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna kirikukihelkonda on esmamainitud 1228 aastal nimega (Kirchspiel Kiligunde). Kirikukihelkond moodustati Kihelkonna ehk Kihelkonna-Sõrve muinaskihelkonna maadele peale Saaremaa alistamist.

Aastal 1254 jagati kihelkond majanduslikult Mõõgavendade ordu (Suur-Kihelkonna keskusega Paju ordumõis Virita külas) ja Saare-Lääne piiskopi (Väike-Kihelkonna keskusega Lümanda piiskopimõis) vahel.

Kirikukihelkonna algusajal kuulusid lisaks sinna endise Torgu ja Salme valla maad ja osaliselt ka Mustjala valla maid.

Hilisemata jagunemiste käigus tekkisid Kihelkonna maadest eraldi kihelkondadena 13. sajandil Jämaja kihelkond, 14. sajandil Kärla kihelkond. Osa maid liideti uue Kärla kihelkonnaga ka Kaarma kihelkonnast. 1646. aastal Mustjala kihelkonna moodustamiselt liideti sellega Kihelkonna kirikukihelkonna põhjaosa.

Kihelkonna kirik ehitati arvatavasti 13. sajandi teisel poolel.

Kihelkonna kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Loona mõis (2005)

Kihelkonna kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna kihelkonna alad hõlmasid ligikaudu endise Kihelkonna ja Lümanda valla alad, kihelkonna lõunanurk ulatus Lahetaguse mõisa ümbruses ka endisesse Salme valda.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 398–400.
  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 347–348.
  • Jaan Jensen. Ajalooline traditsioon Kihelkonna kihelkonnast 1928. aastal Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]