Põhja-Makedoonia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud muudatus 5147144, mille tegi 80.235.30.93 (arutelu) Märgis: Eemaldamine |
Resümee puudub |
||
50. rida: | 50. rida: | ||
===Etnilised grupid=== |
===Etnilised grupid=== |
||
Makedoonia suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi [[makedoonlased]] (64,2%), [[albaanlased]] (25,2%), [[türklased]] (3,9%), [[mustlased]] (2,7%) ja [[serblased]] (1,8%). Teisi rahvusi oli 2,2%. |
Makedoonia suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi [[makedoonlased]] (64,2%), [[makedooniaalbaanlased|albaanlased]] (25,2%), [[türklased]] (3,9%), [[mustlased]] (2,7%) ja [[serblased]] (1,8%). Teisi rahvusi oli 2,2%. |
||
===Rahvatervis ja tervishoid=== |
===Rahvatervis ja tervishoid=== |
Redaktsioon: 19. november 2018, kell 03:50
See artikkel räägib tänapäevasest riigist, Kreeka Makedoonia kohta vaata artiklit Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond), vanaaja Makedoonia kohta artiklit Vana-Makedoonia. |
Makedoonia Vabariik | |
Riigihümn | "Denes nad Makedonija" |
---|---|
Pealinn | Skopje |
Pindala | 25 713 km² |
Riigikeel | makedoonia |
Rahvaarv | 1 836 713 (2021)[1] |
Rahvastikutihedus | 71,4 in/km² |
President | Đorge Ivanov |
Peaminister | Zoran Zaev |
Iseseisvus | 8. september 1991 |
SKT | 11,338 mld $ (2017)[2] |
SKT elaniku kohta | 5414 $ (2017)[3] |
Rahaühik | dinaar (MKD) |
Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg |
Tippdomeen | .mk |
ROK-i kood | MKD |
Telefonikood | 389 |
Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Македонија, Republika Makedonija), võimalik et tulevase uue nimega Põhja-Makedoonia Vabariik[4][5], on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare lõunaosas.
Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga.
Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulub Makedoonia nimega endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (makedoonia keeles Πоранешна Југословенска Република Македонија - ΠJРМ, Poranešna Jugoslovenska Republika Makedonija - PJRM, inglise keeles Former Yugoslav Republic of Macedonia, lühend FYROM). Põhjuseks on Kreeka soov, et tänapäevast riiki selgelt eristataks Kreeka Makedooniast. Kreeka kardab, et kui Makedooniat tunnustatakse Makedoonia nime all, võiks ta hakata esitama Kreekale territoriaalseid pretensioone.
Loodus
Makedoonia on valdavalt mägine maa, kõrgeimaks tipuks on läänepiiril asuv Golem Korab (2764 m). Tähelepanuväärne ja tuntud on ka Šari mägede kõrgeim tipp Titov Vrv (2748 m). Idapiiril Bulgaariaga on kõrgeimaks mäeks Rujen/Ruen (2252 m).
Makedoonial pole merepiiri, kuid riigi edelaosas asuvad tähelepanuväärsed järved (Ohrid ja Prespa).
Demograafia
Makedoonia rahvaarv on 2010. aasta seisuga 2 072 086. Sündimuskordaja on 11,92‰ ja suremuskordaja 8,87‰. Keskmine eluiga on 74,92 aastat, sealjuures meestel 72,4 ja naistel 77,64 aastat.[6]
67% elanikest elab linnades.[6]
Etnilised grupid
Makedoonia suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi makedoonlased (64,2%), albaanlased (25,2%), türklased (3,9%), mustlased (2,7%) ja serblased (1,8%). Teisi rahvusi oli 2,2%.
Rahvatervis ja tervishoid
AIDSi on nakatunud 2007. aasta seisuga vähem kui 200 inimest.[6]
Linnad
Makedoonia pealinn on Skopje.
Koht | Linn | Elanike arv (linnas) | Elanike arv (omavalitsuses) |
---|---|---|---|
1. | Skopje | 506 926 | 506 926 |
2. | Bitola | 74 550 | 86 528 |
3. | Kumanovo | 70 842 | 108 471 |
4. | Prilep | 66 246 | 76 768 |
5. | Tetovo | 52 195 | 86 580 |
6. | Veles | 43 716 | 55 108 |
7. | Štip | 43 652 | 47 796 |
8. | Ohrid | 42 033 | 54 380 |
9. | Gostivar | 35 847 | 81 042 |
10. | Strumica | 35 311 | 54 676 |
Ajalugu
- Pikemalt artiklis Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik, Makedoonia Sotsialistlik Vabariik
Makedoonia tähistab oma iseseisvuspäeva 8. septembril. Sel päeval 1991. aastal toimus Makedoonia iseseisvusreferendum, kus osales Makedoonia elanikest 75,8%, kellest 95,5% pooldas Makedoonia iseseisvumist. Juba sama päeva õhtul kuulutas Makedoonia tollane president Kiro Gligorov riigi iseseisvaks. Erinevalt teistest riikidest, mis Jugoslaavia lagunemise käigus tekkinud olid, iseseisvus Makedoonia vägivallatult.
Makedoonias oli rahulik kogu Jugoslaavia kodusõja jooksul. Jugoslaaviaga sõlmiti piirileping, millega kaasnesid väga väikesed muudatused riigipiiris.
Olukord riigis destabiliseerus järsult 1999 Kosovo sõja ajal, kui Makedooniasse põgenes 360 000 albaanlasest sõjapõgenikku. Nad deporteeriti pärast sõja lõppu, kuid seepeale tõstsid mõlemal pool riigipiire elavad albaanlastest äärmuslased relvad Makedoonia valitsuse vastu, et saavutada autonoomiat või koguni omariiklust.
Kodusõda kestis 2001. aasta märtsist juunini. Sõda lõppes NATO rahuvalvejõudude riikitoomisega. Seejärel sõlmiti Ohridi leping, millega valitsus kohustus andma albaania vähemusele riigivalitsemises ja kultuuris suuremat sõnaõigust. Vastutasuks loobusid albaanlased separatistlikest nõuetest ja tunnustasid kõiki Makedoonia institutsioone. Lisaks nägi leping ette, et Makedoonia albaanlaste Riiklik Vabastusarmee desarmeeritakse ja NATO võtab kõik nende relvad endale.
Majandus
Makedoonias on käibel Makedoonia denaar.
Töötuse määr oli riigis 2010. aastal 33,1% ja alla vaesuspiiri elas 2008. aastal 28,7% rahvastikust.[6]
Sektor | SKP | Tööjõud |
---|---|---|
Põllumajandus | 12,1% | 18,6% |
Tööstus | 29,6% | 29,5% |
Teenindus | 58,3% | 51,9% |
Väliskaubandus
Makedoonia suurimad ekspordiartiklid on toiduained, joogid, tubakas, tekstiil, tööstuskaubad ning raud ja teras. Makedoonia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa (20,31%), Kreeka (13,09%), Itaalia (11,08%), Bulgaaria (10,61%) ja Horvaatia (7,74%) (2009).[6]
Makedoonia suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, autod, kemikaalid, kütused ja toidukaubad. Makedoonia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa (15,11%), Kreeka (14,88%), Bulgaaria (9,08%), Itaalia (7,68%), Türgi (7,59%), Sloveenia (6,26%) ja Ungari (4,31%) (2009).[6]
Vaata ka
- Makedoonia riigipeade loend
- Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Makedoonia jalgpallikoondis
- Makedoonia muusika
- Lääne-Balkani riigid
- Eesti-Makedoonia suhted
Viited
- ↑ https://www.stat.gov.mk/PrikaziSoopstenie_en.aspx?rbrtxt=146
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 18.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ H KAΘHMEPINH (12. juuni 2018). "Northern light: FYROM makes name change deal with Greece". International New York Times - Kathimerini English Edition.
- ↑ "Macedonia and Greece fail to resolve bitter naming dispute" (inglise). theguardian.com. 13. juuni 2018. Vaadatud 14. juunil 2018.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 cia factbook vaadatud 23.01.2011