Asutav Kogu: erinevus redaktsioonide vahel
P link par + (masintoim) using AWB |
→Asutav Kogu valimised: ungari diakriitikuga o par |
||
27. rida: | 27. rida: | ||
== Asutav Kogu valimised == |
== Asutav Kogu valimised == |
||
{{vaata|Asutava Kogu valimised}} |
{{vaata|Asutava Kogu valimised}} |
||
Asutava Kogu valimised toimusid [[5. aprill|5]].–[[7. aprill]]il [[1919]]. Valimistel osales kümme [[partei]]d vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid [[Konstantin Päts]]i juhitud [[Maaliit]], [[Jaan Tõnisson]]i juhitud [[Eesti Rahvaerakond]], [[Eesti Tööerakond]] ja sotsiaaldemokraadid ([[Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei]]). Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% [[ |
Asutava Kogu valimised toimusid [[5. aprill|5]].–[[7. aprill]]il [[1919]]. Valimistel osales kümme [[partei]]d vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid [[Konstantin Päts]]i juhitud [[Maaliit]], [[Jaan Tõnisson]]i juhitud [[Eesti Rahvaerakond]], [[Eesti Tööerakond]] ja sotsiaaldemokraadid ([[Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei]]). Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% [[valimisõigus]]<nowiki/>likest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) |
||
== Tegevus == |
== Tegevus == |
Redaktsioon: 28. juuli 2017, kell 14:51
See artikkel räägib 1919. aastal loodud Eesti esindusorganist; 1918. aastaks planeeritud, kuid kokku mitte tulnud Eesti Asutava Kogu kohta vaata artiklit Eesti Asutav Kogu 1918; Prantsusmaa Asutava Kogu kohta vaata artiklit Asutav Kogu (Prantsusmaa); Venemaa Asutava Kogu kohta vaata artiklit Ülevenemaaline Asutav Kogu; Saksamaa Asutava kogu kohta Asutav Kogu (Saksamaa); teiste riikide samanimeliste organite kohta vaata lehekülge Asutav Kogu (täpsustus). |
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2011) |
Asutatud | 1919 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1920 |
Eesmärk | rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ |
Peakorter | Tallinn |
Asukoht |
aprill 1919 Estonia teater mai 1919 – 1920 Toompea loss |
Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
Juhtkond | Asutava Kogu Juhatus |
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust. Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85.
Asutav Kogu valimised
- Pikemalt artiklis Asutava Kogu valimised
Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid (Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei). Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.)
Tegevus
8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused.
Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid
- Otto Strandman (8. mai – 18. november 1919);
- Jaan Tõnisson (18. november 1919 – 26. oktoober 1920);
- Ants Piip (26. oktoober – 25. jaanuar 1921).
19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi.
4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord.
10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad.
13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping.
15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril.
27.–29. novembril toimusid I Riigikogu valimised.
Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 800 seaduse, sealhulgas seisuste kaotamise seaduse.
Asutava Kogu tegevus lõppes 20. detsembril 1920, mil ametisse astus I Riigikogu.
Eesti Asutava Kogu liikmed
120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 pőllumeest, 3 őpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliőpilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist.
Juhatus
Esimees – August Rei
I abiesimees – Lui Olesk (23. aprill – 10. oktoober 1919)
I abiesimees – Julius Seljamaa (10. oktoober 1919 – 4. jaanuar 1921)
II abiesimees – Aadu Birk (23. aprill – 10. oktoober 1919)
II abiesimees – Jakob Westholm (10. oktoober 1919 – 4. jaanuar 1921)
Sekretär – Hans Martna
I abisekretär – August Jürima
II abisekretär – Hugo Raudsepp
Liikmed
- Juhan Mihkel Ainson
- Jaan Ammermann
- Ado Anderkopp
- Alma Anvelt-Ostra
- August Arras
- Emma Asson-Petersen
- Karl Ast-Rumor
- Alma Ast-Anni
- Robert Astrem
- Marie-Helene Aul
- Eduard Georg Aule
- Karl August Baars
- Adam Bachmann (Randalu)
- Ado Birk
- Eduard Birkenberg
- Max Woldemar Bock
- Christian Brüller
- Karl Einbund
- August Ehrlich
- Johan Epner
- Johannes Ernesaks
- Villem Ernits
- Karl Oskar Freiberg
- Julius Grünberg
- Timotheus Grünthal
- Kristjan Haho
- Voldemar Hammer
- Eduard Hubel
- Jaan Hünerson
- Karl Ipsberg
- Jüri Jaakson
- Aleksander Janson
- Leopold Johanson
- Peet Johanson
- Erich Jonas
- Mihkel Juhkam
- Jaan Järve
- August Jürmann
- Tõnis Kalbus
- Oskar Kallas
- Nikolai Kann
- Eduard Kansman
- Aleksander Kapp
- Juhan Kartau
- Hermann Koch
- Theodor Kolk
- Konstantin Konik
- Karl Kornel
- Johannes Kukk
- Hans Kruus
- Johan Kõpp
- Madis Käbin
- Jaan Kärner
- Theodor Käärik
- Eduard Kübarsepp
- Hugo Küüsner
- Jaan Lattik
- Hans Leesment
- Johannes Lehtman
- Tõnu Loik
- Andres Loorits
- Jaan Lõo
- Jaan Masing
- Nikolai Maim
- Ernst Martinson
- Hans Martna
- Mihkel Martna
- Jaan Masing
- Jaan Mets
- Johannes Meyer
- Jaan Mägi
- Hans Nurk
- Mats Nõges
- Lui Olesk
- Hans Orav
- Juhan Ostrat
- Johannes Paalberg
- Kaarel Parts
- Christoph Peiker
- Hans (Anton) Piip
- Jaan Piiskar
- Johan Pitka
- Ferdinand Peterson
- Theodor Pool
- Jaan Poska
- Jakob Ploompuu
- Johan Ploompuu
- Hans Priimägi
- Peeter Põld
- Johanna Päts
- Konstantin Päts
- Voldemar Päts
- Hans Pöhl
- Mait Johannes Püümann
- Jaan Raamot
- Hugo Raudsepp
- August Rei
- Julius Reintam
- Johannes Reinthal
- Marie Reisik
- Eduard Rosenwald
- Peeter Ruubel
- Anton Saar
- Karl Saar
- Aleksander Schipai
- Arnold Schulbach
- Julius Seljamaa
- Johannes Semper
- Jaan Sitska
- Aleksei Sorokin
- Otto Strandman
- August Sternfeldt
- Jakob Sõnajalg
- Eduard Säkk
- Johannes Zimmermann
- Heinrich Tats
- Viktor Tarmas
- Jaan Teemant
- Anna Tellmann
- Viktor Tomberg
- Jaan Tõnisson
- Artur Uibopuu
- Jüri Uluots
- Jaan Uri
- Mihkel Warrik
- Aleksander Veidermann
- Aleksander Veiler
- Aleksander Velvelt
- Jakob Westholm
- Karl Wäli
Nimekiri on pooleli[1]
Viited
Kirjandus
- Kes Asutavast Kogust kustutas viimase küünla? – Postimees, 28. veebruar 2009.