Robert Astrem
| Robert Astrem | |
|---|---|
 Robert Astrem | |
| I Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 20. detsember 1920 – 29. september 1922 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
24. jaanuar 1887 Narva, Peterburi kubermang, Vene Keisririik |
| Surmaaeg |
8. veebruar 1941 (54-aastaselt) Tallinn, Eesti |
| Rahvus | eestlane |
| Erakond |
Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei |
| Abikaasa | Linda Gustavson |
| Vanemad |
Mart Astrem Minna Pill |
| Lapsed | 2 tütart |
Robert Astrem (ka Robert Aström; 24. jaanuar 1887 Narva – 8. veebruar 1941 Tallinn) oli eesti ajakirjanik, riigiametnik ja poliitik.
Ta kuulus Asutavasse Kogusse ja oli I Riigikogu koosseisu liige.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Astrem sündis 1887. aastal Narvas vabrikutöölise Mart Astremi ja Minna Pilli pojana.
Ta õppis 1898. aastal Narva Peetri Koolis ja aastatel 1899–1901 Narva Linavabriku Kooli algklassides, 1899–1903 joonistamiskoolis ning 1903. aastal Narva Linnakoolis.[2][3]
1903. aastal siirdus Peterburi, kus õppis lukksepaks ja töötas sel alal kuni 1905. aastani. 1905. aastal astus ta VSDTP.sse, toetades vähemlaste seisukohti.[4] 1905. aasta revolutsiooni ajal võttis osa poliitilisest tegevusest, töötades ekspediitorina sotsialistlikus ajalehes Edasi ja korraldades revolutsioonilist tegevust Narvas[5], mistõttu ta vahistati ja kandis aastatel 1907–1909 vanglakaristust. Pärast vanglast vabanemist töötas Peterburis kuni 1909. aastani lukusepana ja vabriku arvepidajana. Ta oli üks Narva Uudiste kaastöölisi.[6] Aastatel 1913–1914 töötas ta lukksepana Moskvas.[7] Ta vahistati uuesti 1914. aastal ning saadeti 1915. aastal Tveri kubermangu asumisele, kus viibis kuni 1917. aastani.[2][3]
Pärast vabanemist naasis Astrem Narva. 1917. aasta augustis määrati ta Narva miilitsa I jaoskonna ülemaks.[7] 1918. aastal määrati ta Ajutise Valitsuse emissariks Virumaal.[2] Sama aasta detsembrist oli ta Töö- ja Hoolekandeministeeriumi töökaitsekomissar Pärnu-Viljandi rajoonis,[8] 1. veebruarist 1919 aga töökaitsekomissar Viru maakonnas ja Narva linnas.[9]
Sel perioodil hakkas Astrem kaasa lööma Narva ja Eesti poliitikas. Aastatel 1918–1926 oli ta Narva linnavolikogu liige, 1918. aasta novembrist abilinnapea ja 1919.–1921. aastal linnapea.[7] 1919. aastal valiti ta Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) nimekirjas Eesti Asutava Kogu liikmeks ja 1920. aastal Riigikokku. 20. detsembrist 1920 kuni 29. septembrini 1922 oli ta Riigikogu I koosseisu liige.[1] Tema taandumisel sai tema asemel Riigikokku Märt Raud.[1]
1920. aastate alguses tegutses Astrem peamiselt ajakirjanduses. Ta oli üks Põhja Kodu asutajaid, aastatel 1919–1923 selle ajalehe väljaandja ja 1921–1923 ka toimetaja. 29. jaanuaril 1923 müüs ta ajalehe Narva Kirjastusühisusele.[10] 1922. aastal oli ta seotud venekeelse Narowa ajalehe väljaandmisega.[2][11] 1924. aastal tegi ta katse välja anda ajakirja Seda ja Teist, mida ilmus vaid üks number. 1925. aastal oli ta ajalehe Uus Elu väljaandja ja vastutav toimetaja. Samal ajal töötas ta 1923–1925 oli ta Narva vanglate kuraatorina.[7]
13. detsembril 1925 kolis Astrem Kohtla-Järvele, kus töötas 1925–1926 põlevkivikaevanduse statistikuna.[7][12] 1927. aastal määrati ta tööinspektori abiks Tallinna 2. jaoskonda ning samal aastal valiti ta Tallinna linnavolikokku "Üürnikute" nimekirjas.[13] Ta töötas Tallinnas ametnikuna Eesti iseseisvuse lõpuni.[3] Astrem suri Tallinnas 8. veebruaril 1941.[1]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Astrem abiellus 1921. aastal Linda Gustavsoniga; tütar Astrid sündis 1922. ja tütar Ellen 1928. aastal.[2]
Ta osales mitme organisatsioonide tegevuses, oli Tallinna üürnike seltsi "Üürnik" juhatuse liige,[14] Narva Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi abiesimees, esimees aastatel 1922–1924 ja auliige,[15][16] riigi- ja omavalitsusteenijate Tallinna ühingu liige,[17] Narva Rahvahariduse Seltsi esimees,[18] karskusseltsi Ustavus esimees ja Narva Võitleja esimees (1920).[2] Ta juhtis Narvas Vabadussõja mälestusmärgi komiteed ja avas ausamba ise 1921. aastal.[19]
Astrem hindas piljardit, huvitus aktsiatest ja jõi meeleldi viina.[20]
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- "Asutav kogu ja demokraatlik vabariik" (1917)
- "Vaiksel tunnil" (1920)
- "Narva juht" (1924)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Entsüklopeedia: Astrem (Aström), Robert". Virumaa.ee. 05.03.2002.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Astrem, Robert". Eesti biograafiline andmebaas ISIK. 2004.[alaline kõdulink]
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "R. Astrem 50-a". Uus Eesti. 23.01.1937. Lk 8.
- ↑ "Hädasotsialistid ja proletarline rewolutsion". Rahvaleht. 03.01.1918. Lk 4.
- ↑ Astrem, Robert (04.10.1930). "Mälestusi põranda alt". Põhja Eesti. Lk 4.
- ↑ ""Narwa uudised"". Narva Uudised. 05.03.1911. Lk 4.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Kurvits, Roosmarii; Pallas, Anu (24. märts 2019). Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon 1689–1940 (PDF). Tartu Ülikool.
- ↑ "Nimetused". Tallinna Teataja. 13.12.1918. Lk 1.
- ↑ "Nimetused". Riigi Teataja. 12.02.1919. Lk 60.
- ↑ "„Põhja Kodu" ajaloo huwitawamaid lehekülgi". Põhja Kodu. 24.11.1939. Lk 3.
- ↑ "Endine narvalane külastas Narvat". Põhja Kodu. 22.09.1937. Lk 3.
- ↑ "„Põhja Kodu" end. toimetaja ja väljaandja Robert Astrem Narwast lahkunud". Põhja Kodu. 15.12.1925. Lk 4.
- ↑ "Tallinna linnavolikogu liikmete nimekiri". Riigi Teataja. 14.02.1927. Lk 143.
- ↑ "Üürnikud koosolekul". Päewaleht. 09.04.1930. Lk 7.
- ↑ "Robert Astrem 50-aastane". Postimees. 23.01.1937. Lk 7.
- ↑ "Narwa linna wabatahtliku tuletõrje 60-nes hällipäew". Põhja Kodu. 27.08.1932. Lk 3.
- ↑ "Pööre riigi- ja omawalitsusteenijate Tallinna ühingus". Waba Maa. 02.03.1929. Lk 10.
- ↑ "Narwa rahwahariduse selts". Sotsialdemokrat. 15.10.1921. Lk 6.
- ↑ "Sõdurite mälestussamba awamine Narwas". Põhja Kodu. 27.09.1921. Lk 3.
- ↑ "Wäike Narwa album". Põhja Kodu. 17.01.1924. Lk 3.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Robert Astrem Eesti biograafilises andmebaasis ISIK