August Arras

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

August Arras (27. juuni 1881 Erastvere vald, Kanepi kihelkond, Võrumaa24. märts 1968 Stockholm) oli eesti loomaarst, Loomaarstide Koja esimene esimees.[1].

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis Erastvere vallakoolis ja Kanepi kihelkonnakoolis. Aastal 1903 lõpetas ta Tartu Reaalkooli ja aastal 1905 Tartu Veterinaariainstituudi, kus hiljem töötas haavakliiniku assistendina.[2] Tema algatusel loodi 1906. aastal EÜS Ühendus, mille üks eellane oli loomisel olnud loomaarstiüliõpilaste selts Aquilonia.[3]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne Esimest maailmasõda töötas ta Peterburi kubermangus loomaarsti ja Peterburi semstvovalitsuse loomaravila juhatajana. Sõjas osales ta loomaarstina.[1]

Aastal 1919 osales ta Eesti Loomaarstide Seltsi asutamisel.[4] Ta oli Eesti Loomaarstide Ühingu esimees[5][1] ja valiti 27. oktoobril 1935 Loomaarstide Koja nõukogu esimesel koosolekul koja esimeheks.[6]

Tema initsiatiivil loodi Põllutööministeeriumi Loomatervishoiu Peavalitsus, mille juhatajana tõstatas ta 1923. aasta lõpus küsimuse, kas Eestis on üldsegi vajalik loomaarstihariduse jätkamine.[1][3] Ta töötas seal kuni 1926. aastani, mil ta omal palvel vabastati vabariigi valitsuse poolt.[7] Tema eestvedamisel loodi toimiv loomadetervishoiu korraldamise süsteem.[1]

Loomatervishoiu osakonna 1930. aasta andmetel töötas ta Tallinna linna loomaarstina.[8]

Teise maailmasõja ajal põgenes ta Rootsi, kus asus tööle riiklikus veterinaarteenistuses.[1] Aastal 1945. valiti ta Eesti Veterinaararstide Ühingu Rootsis esimeseks esimeheks.[9]

Ametid, liikmesus ja tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Trükiseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1920 "Tähtsamad koduloomade hakkawad haigused"[10]
  • 1921 "Veiste tiisikusehaigus ja selle vastu võitlemine"[11]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend oli Riigikogu liige Konrad Arras.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Milvi Hirvlaane. "Tunnustatud riigimehed Arrased Erastverest". Lõuna Leht, 18.04.2019. Vaadatud 29.06.2019.
  2. Mihkel Keerd Mälestusi Tartu Veterinaarinstituudist ja tsaariajast. Enn Ernits, Toivo Järvis (Toim). (2018). Meenutusi 170 aastat loomaarsti õpet Tartus. Lk 34. ISBN 9789949629404. Eesti keel. 
  3. 3,0 3,1 Madis Aidnik Loomaarstiõppest Tartus. Enn Ernits, Toivo Järvis (Toim). (2018). Meenutusi - 170 aastat loomaarstiõpet Tartus. Lk 290, 297. ISBN 9789949629404. Eesti Keel. 
  4. August Arvo Olt-Ojasalu Ülevaade E. L. Ü. 10 aastasest tegevusest ja 1929 a. aruanne.. (1930). Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Kd. IV 1/2. Lk 29-35. Eesti keel. 
  5. Loomaarstide ühingu juubel. (1935). Waba maa. Kd. 18 (4922). Lk 7. Eesti keel. 
  6. Loomaarstide koja esimeheks A. Arras. (1935). Postimees. Kd. 294. Lk 1. Eesti keel. 
  7. Loomatervishoiu peawal. juh. A. Arras ametist wabastatud. (1926). Postimees. Kd. 275. Lk 1. Eesti keel. 
  8. Loomatervishoiu osakonnas kuni 1. II. 30. a. registreeritud loomaarstide nimestik.. (1930). Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Kd. 1/2. Lk 44-47. Eesti keel. 
  9. Helmut Riispere Eesti loomaarstid paguluses. (1994). Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Kd. 4. Tartu. Lk 52-55. eesti. 
  10. August Arras (1920). Tähtsamad koduloomade hakkawad haigused. Tallinn: Agronoom. 
  11. August Arras (1921). Veiste tiisikusehaigus ja selle vastu võitlemineISBN 978-9949-793-93-8 (pdf). Eesti keel. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]