Arutelu:Asutav Kogu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Minu ettepanek on viia see artikkel pealkirja alla "Asutav Kogu". Vastav täpsustuslehekülg võiks kanda pealkirja "Asutav Kogu (täpsustus)". Andres 10:25, 14 Jun 2004 (UTC)

Tahaks selle artikli samuti teisaldada pealkirja alla "Asutav kogu", nagu sai juba tehtud artikliga "Ajutine valitsus". Et kõigepealt mõiste politoloogiline sisu ja tähendus ja seejärel erinevad Asutavad Kogud (juba suure tähega). Täpsustuslehekylje jaoks ei näe vajadust. (Probleem selles, et see artikkel vist juba on kunagi teisaldatud. Mitmekordse suunamise vältimiseks peaks vist kõik "viidad siia" ka ymber tegema?) --Lulu 23. oktoober 2005, kell 07.25 (UTC)

Olen sellise teisaldamise vastu. Üldmõiste kohta peab minu meelest olema eraldi artikkel ja iga Asutava Kogu kohta eraldi artikkel. Tegemist on eri mõistetega. Minu meelest on peaaegu alati parem eri mõisted lahutada. Andres 23. oktoober 2005, kell 12.25 (UTC)
Põhimõtteliselt võib eri mõistete lahutamine olla õigustatud, kuid kas tegelikkuses ei multiplitseeri see üksnes punaseid linke? --Heiki e 23. oktoober 2005, kell 12.27 (UTC)
Ma ei saa sellest kaalutlusest aru. Lulu tahab kirjutada asutava kogu üldmõistest ja erinevatest Asutavatest Kogudest. Kui ta paneks selle materjali kohe eri artiklitesse, siis ei tekiks ju mingeid uusi punaseid linke. Andres 23. oktoober 2005, kell 13.01 (UTC)
Siis jah. --Heiki e 23. oktoober 2005, kell 13.02 (UTC)

Ok, siis tuleks see artikkel pealkirjastada "Eesti Asutav Kogu". Muide, kui palju liikmeid oli Eesti Asutaval Kogul? Liikmete nimekiri on ainult kuni B-täheni. Selle peaks täielikult esitama või varustama märkusega, et nimekiri on pooleli. Valimiste tulemuste kokkuvõtlikus tabelis on "kokku" 120, kuid selles veerus arve kokku liites tuleb hoopis 125. --Lulu 24. oktoober 2005, kell 08.45 (UTC)

Selle organi nimi oli "Asutav Kogu". Vähemalt jääb mulle entsüklopeediaid uurides niisugune mulje. Seetõttu peaks ka pealkiri minu meelest olema "Asutav Kogu". Arvan, et teiste samanimeliste organite seas tuleks anda prioriteet Eesti omale, kas või sellepärasr, et teiste puhul on tegemist tõlkevastega, mitte originaalnimekujuga.
Kirjutasin juurde, et nimekiri on pooleli. Liikmete nimekirja tuleb täiendada ja valimiste tulemuste esitust kontrollida. Andres 25. oktoober 2005, kell 01.11 (UTC)

Kas viimane parandus on õige? Andres 26. veebruar 2006, kell 14.37 (UTC)


Postimees andis 12. augustil 2006 Asutava Kogu naisliikmete nimekirja, kus olevad nimed ei kattu täht-tähelt siin artiklis olevate nimedega: Marie Reisik, Emma Asson-Peterson, Helmi Jansen, Alma Ostra-Oinas, Johanna Päts, Anna Tõrvand-Tellmann, Minni Kurs-Olesk. avjoska 12. august 2006, kell 10:46 (UTC)

On vastuolu põhiseaduse jõustumise ja Asutava Kogu volituste lõpu vahel: 20. või 21. detsember 1920. Minu arust (toetudes mälu järgi Asutava Kogu protokollidele) on selleks päevaks mõlemal juhul 20. detsember.

Kaks tõeliselt haiget Delfi kommentaari[muuda lähteteksti]

hmh, On küll, 05.01.2009 12:07, 05.01.2009 14:03 Rüütelkonnad olid mitte eesti vaid baltisaksa aadelkond. Kusjuures madalama taseme aadel ei ole veel aristokraatia. Aristokraadid on hertsogid ja vürstid, keda baltisakste seas polnud.

Kui baltisakslased ei oleks ise Eestist uttu tõmmanud, oleks eestlastel tulnud nad tappa. Vabadussõja ajal oligi Eesti Asutavas Kogus (Riigikogu eelkäijas) kahel korral arutlusel ettepanek kõik baltisakslased (mitte ainult aadel vaid ka muud seisused) rahvustunnuse alusel hukata. Eestlased ja baltisakslased on põlisvaenlased. Hukkamisettepanekud ei läinud hääletamisel läbi kuid seisused (sh rüütelkonnad) Eesti Vabariigis ikkagi vastava seadusega kaotati, endised aadlikud jäid ilma kõigist oma senistest tiitlitest.

hmh, arvamus, 05.01.2009 15:18, 05.01.2009 15:29 Baltisakslaste hukkamist kaaluti küll, nii on Asutava Kogu protokollides kirjas. Koos hääletamise ja normaalse parlamentliku protseduuriga. Ja see oleks olnud täiesti õiglane tegu. Mitte õige, etnilisel alusel hukkamine ei ole hea ega õige, ma ei propageeri seda - kuid õiglane ikkagi. Baltisakslased on ajaloo jooksul eestlastele nii palju kurja teinud et mitte mingi eestlaste nende vastane samm ei saa olla ebaõiglane.

Mis puudutab baltisakslaste ja venelaste suhteid, siis meenutagem et Peeter I röövliarmee (mis hävitas ära enamuse eesti rahvast) kutsuski 1699/1700 Eestisse baltisakslane von Patkul. Baltisakslased kartsid Rootsi kuninga suhteliselt õiglase valitsemise läbi oma privileegidest ilma jääda. Oma põlisrahva vastaste privileegide säilitamise nimel reetsid nad kuninga kellele olid truudust vandunud ja maa millel elasid ning kutsusid maale vaenlase armee.

Fotod[muuda lähteteksti]

Kas on mõtet kaht identset fotot samal leheküljel avaldada? --Amherst99 (arutelu) 24. september 2012, kell 22:49 (EEST)

Ära jätta võiks infokastis oleva. Andres (arutelu) 24. september 2012, kell 23:20 (EEST)
See infokast on siin õigupoolest üsna väheinformatiivne ja otsitud sisuga (ei aita hõlpsasti samaliigiliste asjadega võrrelda). Terve kasti on minu meelest liigne. 88.196.241.249 24. september 2012, kell 23:57 (EEST)

Kategoriseerimine[muuda lähteteksti]

Artikkel on kategoriseeritud Riigikogu alla. See on ilmselt väär või vähemalt segadust tekitav. (vt artiklit Riigikogu#Riigikogu moodustamine). Sama probleem on mainitud ka kategooria "Asutava kogu liikmed" arutelus. V-o tuleks teha ka kategooria "Asutav Kogu"--Bioneer1 (arutelu) 6. august 2014, kell 14:04 (EEST)

asutav kogu[muuda lähteteksti]

suunasin märksõna asutav kogu siia. See on ka üldmõiste--Estopedist1 (arutelu) 23. detsember 2018, kell 15:19 (EET)